KAS RISTIMINE ON MOEASI? Ristimine - seda tehakse inimeste enda soovi alusel. Ristijaks on kirikuõpetaja. Mõned inimesed ristitakse noorelt, mõned vanemalt. Laste ristimine toimub nende vanemate tahte alusel. Minu ristimist soovisid samuti isa ja ema ja mind ristitigi siis, kui ma ei olnud veel ühe aastanegi. Vanemate sõnul ei olnud see moe asi vaid nad soovisid seda siis ja sooviksid mind ristida ka praegu. Ristimine tähendab seda, et kui keegi seob ennast millegagi sõnul seletamatuga, millest on talle tuge ja kaitset. Sellest räägitakse kui jumalaga liitu asumisest
aastal, kuid on oletatud, et Kaupo võis juba 1191. aastal ristitud saada. Selle aasta all on Henrik oma kroonikas nimetanud ühe haavatud Turaida liivlase ristimist. Teda on hiljem samastatud Kaupoga, kuigi see on suhteliselt kaheldav, sest Henrik, kes hiljem Kaupot korduvalt nimeliselt mainis, tundis teda ilmselt küllaltki hästi ja seega oleks võinud teda juba ristimise puhul Kaupoks nimetada. Siiski on suur osa ajaloolasi leidnud, et Kaupo võidi 1191. aastal ristida ja tema ristijaks hilisemat Eestimaa piiskoppi Theoderichi, kes haavatud liivlase kroonika järgi ka tõepoolest ristis. Kaupo annab oma pojad piiskop Albertile pantvangideks. 1200. aastal, kui piiskop Albert esmakordselt Liivimaale saabus, olid liivlased tema suhtes üpris vaenulikult meelestatud ja seetõttu vangistas piiskop nende vanemad, sealhulgas ka Kaupo. Nad vabanesid alles seejärel, kui olid oma pojad Albertile pantvangideks andnud. Tol
Kustnikuna polnud ta tööd väga viljakad ning seepärast väljendub tema kuulsus rohkem skulptorina. Leonardo da Vinci oli aga Verrocchio töökojas, mis oli üks Firenze parimaid, õpilane. ,,Kristuse ristimine" on õlimaal puidul ning lisaks õlivärvidele on seal kasutatud ka tempera tehnikat. Teos liigitatakse tahvelmaaliks. Pealkirjast väljendub juba see, et antud teos on religioosne maal, sest pildil toimuv tegevus ning sinna maalitud tegelased on kõik seotud Piibliga. Kristuse ristijaks on antud pildil meie keeles Ristija Johannes, keda Leonardo da Vinci ja veel paljud teised kunstnikud on oma maalidel tihti kujutanud. Teose esiplaanile jäävadki Kristus, keda Ristija Johannes ristib ning teisele poole Kristust kaks inglit, kes seisavad üksiku palmi ees. Kristus kannab ainult ümber keskosa pandud riidetükki, ülakeha on tal paljas. Tema kehahoiak on alandlik ning käte asendi järgi võib maalilt välja lugeda, et ta palvetab
Kogus korraliku ristisõdijate väe , purjetas Väina jõe suudmesse ja rajas 1201. a liivlaste asula kohale Riia linna. Neitsi Maarja Riiast sai Albesti eluase ja vallutussõja peamine tugipunkt. Kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale, mille järgi hakati eesti ja läti ala Maarjamaaks kutsuma. Kaupo - oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses. Kaupo oli Turaida vanem ja ristiti esimese olulisema liivlaste ülikuna umbes 1191, tema ristijaks peetakse Theoderichi. Kaupo oli vähemalt Henriku kroonika järgi üks väheseid liivlasi, kes ristiusust enam ei taganenud ja jäi kuni oma surmani ristisõdijate ustavaks liitlaseks. Lembitu .- oli Lehole ehk Leole, tõenäoliselt hilisema Lõhavere vanem. Lembitut on mainitud ainult Henriku Liivimaa kroonikas, seal sisalduval infol põhinevad kõik oletused tema isiku, positsiooni ja tegevuse kohta. Lembitu on Henriku poolt enim, kaheksal korral, mainitud eestlaste vanem
1186. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus. Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht. Kaupo - liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses. Kaupo oli Turaida vanem ja ristiti esimese olulisema liivlaste ülikuna u 1191, tema ristijaks peetakse Theoderichi. Lembitu - Sakala vanem ja sõjaline liider muistses vabadusvõitluses, suri Madisepäeva lahingus 21. september 1217. Vladimir vürst. 1216. sügisel tegi rüüsteretke Ugandisse, kuna teda pahandas ugandi ristimine. Valdemar II - oli Taani kuningas 12021241. Juhtis 1219 aastal Põhja-Eesti retke. Theoderich - munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhard Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus,
Dabrel oli Sattese liivlaste vanem. Tema linnus asus Koiva jõe ääres. Dabrel julgustas oma mehi nii, et need kunagi ei taganenud. Ristisõdijad ründasid linnust terve päeva, kuid ei suutnud seda allutada. 1211. a. puhkes katk, mis levis üle kogu Liivimaa. Katku suri ka Dabrel. 7. liivlaste vanem Kaupo ja tema tegevus kuni surmani Madisepäeval Kaupo oli Turaida liivlaste vanem, kes oli üks nendest liivlastest, kes end Üksküla kirikus ristida lasi. Ristijaks olevat olnud Theoderich. Kaupost kujunes sakslaste usin abiline, läks ta ju üle sakslaste leeri. Kaupo koos riialastega oli tegev 4 mitmetes lahingutes nt. astus ta eestlaste vastu välja 1210. aastal Võnnu lahingus. Nimelt oli Mõõgavendade ordu asunud Võnnus endale suurt kivilinnust ehitama. Eestlased aga piirasid orduvennad ümber ja tahtsid linnust koos ümbritsevate kokkutassitud puudega põlema panna
- Andres ja Mari vaidlevad, kumb ennem korda teha ja valmis ehitada kas laudad või aidad - hakati õlut tegema, tehti ka liigsed lambad lihaks, tapeti ka sigu - nelipühad Eesperes pidid tänavu eriti pidulikud olema varrude tõttu, lisaks erinevale lihale ja õllele küpsetati saiu, sepikut, leiba, vorsti, sülti - lapsed said esimesel pühal koju jääda ega pidanudki karja minema - Varrulisi oli kutsutud suur hulk, isegi Oru Pearu oma pere ja sulase ning tüdrukuga - lapse ristijaks tuli köster kohale, rahvast oli nii palju, et ei mahtunud ühte tuppa äragi, pühatalitus oli ilus, pärast istuti pikka pidulauda - lauas jutustati, vaieldi, naerdi, lauldi - ka Pearu suutis tempe teha, võttis endalt rätsepa õmmeldud püksid jalas ja pani need talle pähe, lasi naisel kodust uued tuua, teistele naistele ei meeldinud, et Pearu niiviisi paljaste säärtega oli ja need andsid talle vitsa, Pearu tempude peale köster ja rätsep lahkusid peolt
Ristiusk levis eelkõige linnades, sealt levis maale (külaelanik ld k paganus); paljudes barbarihõimudes võeti kristlus kõigepealt vastu ariaanluse vormis, frangid võtsid ristiusu vastu katoliikluse vormis Olulisel kohal kristluse levikul on misjonäridel (ld k missio - lähetus), Iirimaal toimus ristiusule üleminek täiesti rahumeelselt, misjonäriks oli piiskop Patrick (390-460), tänapäeva iirlaste kaitsepühak Sakslaste ristijaks oli Püha Bonifacius (680 - 754) Katoliku kirikus kujunes välja väga kindel hierarhia: piiskop, preester, diakon Piiskopikirik e katedraal, mõned väga võimsad, teised küllalt tagasihoidlikud kirikuhooned Piiskopi ülesanded: preestrite ja diakonite ametisse pühitsemine (ordinatsioon), ristitute konfirmeerimine (kinnitamine), õli pühitsemine kiriklikeks toiminguteks, altarite pühitsemine, kirikute ja kabelite sisseõnnistamine, vaimulik kontrollimine oma
annaabi.ee 
