uskudega/legaliseeriti. Keiser oli sel ajal Konstantiinus Suur(Püha). 381a. Ristiusk muutus Rooma riigi ainuusuks. Lääne-Rooma riigi langemine barbarite kätte tõi kaasa tagasilöögi, sest barbarid olid paganad. Pikkamööda hakkas siiski levima, enamasti linnades. Esialgu allakäinud linnades, misjonärid ristiusu levitajad paganate hulgas. Ainsana läks täiesti rahulikult Iirimaa. Püha Bonifatsius oli üks kõige innukamaid misjonäre ja sakslaste ristijad. Viimasena ristiti leedukad 1386. Kiriklik hierarhia lähtub piiskoppidest, algul koguduse ülevaatajad. Esimene piiskop olnud Peetrus Roomas. Hiljem sai Rooma piiskopist paavst. Kogu ristiusu kiriku pea e. Kõige tähtsam. Piiskopid olid suuremate piirkondade kiriklikud valitsejad.Algselt kateeder oli piiskopi jutustamisetool. Tänapäeval ülikoolis, teaduskonna väikesemad üksused. Kanoonik- madalama astme vaimulikud. Kes olid kantud mingi piirkonna vaimulikkonna nimekirja kaanonisse
1223. a. - Eesti alad (v.a. Tallinn) puhastati sakslastest. 1224. a. - Sakslased vallutasid Eesti alad tagasi (v.a. Saaremaa) 1227. a. - Vallutati kik Eesti alad ja sellega oli muistne vabadusvitlus meie jaoks lppenud. (Saaremaale jid mned eelised mandri ees, kmniste ja kohustuste poolest). Phjused miks muistne Eestimaa ristisjas alla ji olid need, et ei olnud vimet vastu hakata ja ei olnud ka mehi, inimesed olid sellest kurantud kuna ristimene kestis vga kaua ja ristijad ei jtnud ka alla. 3) Rahvuslik liikumine - Rahvusliku liikumise eeldused : 1. 19. saj. Euroopas esilekerkinud rahvuslus. 2. Eesti ala majanduslik arenemine. 3. Eesti haritlaste esimse plvkonna teke. 4. Koolihariduse levik. 5. Eestlaste omaalgatuslik organiseerimine. 6. Kommunikatsioonivrgu laienemine (ajalehed, raudtee). 7. Rahva kultuurilise aktiivsuse tus. Rahvusliku liikumise eesmrgid : 1. Emakeelse rahvahariduse edenemine. 2. Rahva kultuuriharrastuse toetamine. 3
a. Tallinn) puhastati sakslastest. · 1224. a. - Sakslased vallutasid Eesti alad tagasi (v.a. Saaremaa) · 1227. a. - Vallutati kõik Eesti alad ja sellega oli muistne vabadusvõitlus meie jaoks lõppenud. (Saaremaale jäid mõned eelised mandri ees, kümniste ja kohustuste poolest). · Põhjused miks muistne Eestimaa ristisõjas alla jäi olid need, et ei olnud võimet vastu hakata ja ei olnud ka mehi, inimesed olid sellest kurantud kuna ristimene kestis väga kaua ja ristijad ei jätnud ka alla. 3) Rahvuslik liikumine - · Rahvusliku liikumise eeldused : 1. 19. saj. Euroopas esilekerkinud rahvuslus. 2. Eesti ala majanduslik arenemine. 3. Eesti haritlaste esimse põlvkonna teke. 4. Koolihariduse levik. 5. Eestlaste omaalgatuslik organiseerimine. 6. Kommunikatsioonivõrgu laienemine (ajalehed, raudtee). 7. Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. · Rahvusliku liikumise eesmärgid : 1. Emakeelse rahvahariduse edenemine. 2
hästi läbi saada. Selleks toodi ohvreid. Paikadeks võisid olla puud, hiied, allikad, kivid jne. Ennustamine, nõidumine ja maagia ennustati, et teada saada kuidas mingid üritused lähevad. Näiteks tapeti loom ja vaadati kummale poole ta langeb. PT 7. Muistse vabadusvõitluse I periood(1208-1212) 12 sajandil algas sakslaste tung itta, mis veidi hiljem hakkas mõjutama eestlaste edasist saatust. 1201 rajati Riia linn Alberti poolt. Ristijad alguses ristisid. Pärast ristitud pesid ennast puhtaks. 1202 aastal asutati Mõõgavendade ordu. 1208 aastal algas sissetund Eestisse. Esimeseks ohvriks sai Ugandi. Tapeti, põletati ja rüüstati. Otepää linnus pandi põlema. 1210 tegid eestlased vasturünnaku Mõõgavendade ordu ühele tähtsamale tugipunktile Võnnule. Rünnati päris edukalt 3 päeva ja siis lahkuti teate tõttu et tuleb suur abivägi vaenlastele. Linnusest asuti jälitama. Ümera lähistel tungisid
Piiskopid reeglina aristokraadid, kel vähene vaimulik haridus, variatiivsus suur – on territooriume, kus 30% vaimulikest kõrgharidusega (ei pruugi olla teoloogiline haridus). Luterlik reformatsioon kestab 1517-1555 (lõpeb Augsburgi usurahuga). I faas – indulgentsitüli 1517-1521, Rooma kiriku algatatud protsess luteri kiriku vastu. II faas - Tekivad esimesed remormatsioonirühmitused, Šveitsis Zvingly? Tekib ka nn reformatsiooni vasaktiib, spiritualistid, ristijad. III faas 1525. a kui talupoegade ülestõus Saksamaal. IV faas kuni 1530. a konsolideerumise faas – evangeelse maakiriku algus. V faas 1530-1546/47 reformatsioon levib eeskätt just Saksamaal ning hakkab levima ka Euroopa põhja- ja idaosas – reformatsioon linnadesse jõuab juba varem. VI faas kuni 1555. a, kui puhkeb Šmalkaldija sõda, lõpeb augsburgi usurahuga. AUgsburgi usutunnistus pärit juba 1530. aastast. Konfessionaalne ajastu 1555. a alates. Martin Luther sündis 1483. aastal
teinud. Nõnda olid siis vist juba kõik eestlased, kui mõned tosinad maha arvame, teo ja nime poolest oma usuõpetajate pärisorjadeks saa nud. Kes kogemata veel nime poolest vaba oli, sellel ep olnud suurt põhjust oma vabaduse pärast rõõmustada. Võõraste isandate silmas oli ta ikka põlatud ori ja oma rahva meelest pealegi isamaa äraandja. Sepp Villu esivanemad olid ikka esimeste seas olnud, kes ennast ristimisveest puhtaks pesid, niipea kui ristijad selja pöörasid. Sellepärast oli Villu pärisorjade võsu ja ise Viljandi lossi pärisori. Siiski oli ta orjust ainult lapsepõlves tunda saanud. Tugeva kasvu ja osavuse pärast oli teda hädaajal sõjameheks võetud ja ordurüütlite seltsis oli ta poolakate, leedulaste ja piiskoppide vastu sõdinud. Ta oli tark ja vapper sõjamees, 127 kellest karutükke räägiti. Oma peremehe, Viljandi komtuuri l G o s w i n H e r i k e, oli ta korra
annaabi.ee 
