Rannaniidud Rannaniitudeks nimetatakse mere kaldal suuremal või vähemal määral soolase merevee mõju all asuvaid niite. Vastavalt kõrgusele merepinnast ja sellest tulenevalt merevee mõju tugevusele jagatakse rannik subsaliinseks, saliinseks ja suprasaliinseks vööndiks. Subsaliinne vöönd on alaliselt või pikka aega üle ujutatud rannaala, kus taimede alumised osad on alaliselt vees; saliinne vöönd on merevee mõjupiirkonnas lainetuse või kõrgvee ajal; suprasaliinsele vööndile mere mõju tavaliselt enam ei ulatu. Lisaks mõjutavad rannikutaimestikku veel tuulte, lainete ja jää mehhaaniline toime. Sellest tulenevalt on mereranniku taimkattele reeglina iseloomulik vööndilisus. Nagu enamusele niitudele on ka rannikuniitudele iseloomulik avatus. Rannaniidud on meil levinud rannikualadel. Vähem on neid Põhja-Eesti paerannal. Enamus rannaniitudest asuvad Lääne-Eestis ja saartel. Euroopas on rannaniidud algs...
lahti saada ja suuremad pügatakse korralikult siledaks. Samas kui suuri kadakaid on tihedalt tuleks siiski mõelda nende raiumisele, kuna lihtsa karjatamisega neist jagu ei saa. Juhul kui rand on roogu täis kasvanud, tuleks kõigepealt vana roog ära niita ja kevadel loomad niidetud alale ajama. Noored pilliroovõrsed on veistele väga heaks toiduseks. Lisaks noorte võsude söömisele tallavad veised ka pilliroo risoomistiku katki, mis samuti surub roo vohamist maha. 7. Pildid niitudest 7 Pilt 1 Tüüpiline alvar Pilt 2 Vaade puisniidule Saaremaal Pilt 3 Puisniit Pilt 4 Haned Matsalu rannaniidul 8 Pilt 5 Rannaniit Pilt 6 Lamminiit 8. Kokkuvõte Sain niitude kohta teada palju huvitavat. Õppisin tundma erinevaid niitude tüüpe. Tean nüüd kuidas
kadakatest päris lahti saada ja suuremad pügatakse korralikult siledaks. Samas kui suuri kadakaid on tihedalt tuleks siiski mõelda nende raiumisele, kuna lihtsa karjatamisega neist jagu ei saa. Juhul kui rand on roogu täis kasvanud, tuleks kõigepealt vana roog ära niita ja kevadel loomad niidetud alale ajama. Noored pilliroovõrsed on veistele väga heaks toiduseks. Lisaks noorte võsude söömisele tallavad veised ka pilliroo risoomistiku katki, mis samuti surub roo vohamist maha. (PKÜ, rannaniidud) Pärandkoosluste kaitse Pärandkoosluste Kaitse Ühing (PKÜ) on mittetulunduslik valitsusväline ühing, mis on asutatud 27. märtsil 1997. a. eesmärgiga tagada Eesti pärandkoosluste püsimine. Pärandkooslused on põlised inimtekkelised pool-looduslikud kooslused, eelkõige puisniidud, alvarid, luhaheinamaad,
Nii vale tegevus kui põhjendamatu tegevusetus võivad ranniku seisundit järsult ja pöördumatult muuta. Paljusid loodusväärtusi (s.h. rannaniite) saab kaitsta ainult nende majandamise kaudu. Rannamaastik poolloodusliku kooslusega. Saaremaa, pärnumaa, läänemaa lõunaosa. Püsivus. Karjatamine; lammaste pidamine- söövad noori kadakaid. veised. Raiumine. Roo niitmine. Loomad tallavad pilliroo risoomistiku katki – roo vohamine väiksem. *Rannaniitude säilimise tagamiseks on kõige lihtsam viis neid karjatada. Nõrgalt kinni kasvanud rannaniitude puhul on kõige lihtsam moodus taastamiseks alustada taas karjatamisega. Juhul kui niit on ülekasvanud kadakatega peaks esimesed aastad peamise rõhu pöörama lammaste karjatamisele, kuna nad erinevalt veistest söövad kadakate noori kasve, siis võib lambaid karjatades väiksematest kadakatest
harilik sirel, pihlenelas, paljud kõrgekasvulised püsililled (nt. lõhislehine päevakübar, (püsik-)astrid, päevaliilia, katkujuur, iirised), piparmünt; umbrohtudest naat, orashein, valge iminõges, kõrvenõges, osjad (seega orasheinast ja naadist saab lahti, kui korjata mullast välja kõik risoomid, juured võivad mulda jääda, põldohaka ja väikse oblika taime võivad taastada ka kõige väiksemad juuretükid); niidu- ja metsataimedest raudrohi, aasnurmikas (tugeva tiheda risoomistiku ja hea taastuvuse tõttu meie parim tallatava muru taim), punane aruhein, ülased. - 3b. Risoom-mugulate ja (tütar-)sibulatega (sibul=muundunud võsu: muundunud lehed+muundunud vars). Nt. mugulatega kartul, mugulpäevalill=maapirn, tütarsibulatega küüslauk, tulp, liiliad. 4. Lehtede (tükkide) abil - lehel tekivad lisajuured ja seejärel uued taimed. Nt. mitmed begooniad, aas- jürilill. 5. Spetsiaalsete tütartaimede ja sigikehadega. - 5a
Nt. harilik sirel, pihlenelas, paljud kõrgekasvulised püsililled (nt. lõhislehine päevakübar, (püsik-)astrid, päevaliilia, katkujuur, iirised), piparmünt; umbrohtudest naat, orashein, valge iminõges, kõrvenõges, osjad (seega orasheinast ja naadist saab lahti, kui korjata mullast välja kõik risoomid, juured võivad mulda jääda, põldohaka ja väikse oblika taime võivad taastada ka kõige väiksemad juuretükid); niidu- ja metsataimedest raudrohi, aasnurmikas (tugeva tiheda risoomistiku ja hea taastuvuse tõttu meie parim tallatava muru taim), punane aruhein, ülased. - 3b. Risoom-mugulate ja (tütar-)sibulatega (sibul=muundunud võsu: muundunud lehed+muundunud vars). Nt. mugulatega kartul, mugulpäevalill=maapirn, tütarsibulatega küüslauk, tulp, liiliad. 4. Lehtede (tükkide) abil - lehel tekivad lisajuured ja seejärel uued taimed. Nt. mitmed
Nt. harilik sirel, pihlenelas, paljud kõrgekasvulised püsililled (nt. lõhislehine päevakübar, (püsik-)astrid, päevaliilia, katkujuur, iirised), piparmünt; umbrohtudest naat, orashein, valge iminõges, kõrvenõges, osjad (seega orasheinast ja naadist saab lahti, kui korjata mullast välja kõik risoomid, juured võivad mulda jääda, põldohaka ja väikse oblika taime võivad taastada ka kõige väiksemad juuretükid); niidu- ja metsataimedest raudrohi, aasnurmikas (tugeva tiheda risoomistiku ja hea taastuvuse tõttu meie parim tallatava muru taim), punane aruhein, ülased. 3b. Risoom-mugulate ja (tütar-)sibulatega (sibul=muundunud võsu: muundunud lehed+muundunud vars). Nt. mugulatega kartul, mugulpäevalill=maapirn, tütarsibulatega küüslauk, tulp, liiliad. 4. Lehtede (tükkide) abil - lehel tekivad lisajuured ja seejärel uued taimed. Nt. mitmed begooniad, aas- jürilill. 5. Spetsiaalsete tütartaimede ja sigikehadega. 5a. Maapealsete võsunditega,
annaabi.ee 
