V:1.Vakuool-kogub vanu-ja jääkaineid 2.Rakukest-kaitseb ja katab rakku 3.Rakutuum-juhib ja kontrollib rakku 4.Plastiidid-annab taimedele oma värvuse 2.Missuguses taimekoes on palju kloroplaste?Miks?Missugusesse taimeorganisse nad koonduvad? V:assinilatsioonikoes ,fotosünteesib,koonduvad lehtede,varte alla. 3.Missuguses taimekoes on palju leukoplaste tärklise-ja valgusisaldusega?missugustesse taimeorganitesse nad koonduvad? V:Säilituskoes,koonduvad juurtesse,risoomidesse,mugulatesse. 4.Missuguse koe valkude arvelt toimub taime kasvamine? V:Algkoe 5.Mis katab taimerakku,mis tähtsus sellel on? Rakukest-kaitseb,katab rakku 6.Missugused on taime kasvu-,missugused paljunemisorganid? V:õis,vili-paljunemisorganid Kasvuorganid-juur,risoom,sibul 7.Kuidas on rakud omavahel ühendatud? V:Pooride kaudu 8.Mil viisil rakud paljunevad? V:õie ja vilja kaudu.
tavaliselt tihe taimestik. Nende juured on niiskes mullas. Sageli kasvavad siin madalsoole iseloomulikud taimeliigid Seal kasvavad nt : tarnad, kollane võhumõõk, paju, sanglepp. Kaldaveetaimed Kaldaveetaimed kasvavad enamasti madalas vees. Seal kasvavad : hundinui, pilliroog, kaisel, mürkputk, kalmus. Ujulehtedega taimed Ujulehtedega taimed kasvavad kaldaveetaimedest sügavamal. risoomidesse. Ujulehtedega taimed on nt : valge vesiroos, kollane vesikupp, lembed, vesikupp, penikeeled. Veesisesed taimed Kasvavad kõige sügavamal. Veesisesed taimed ehk põhjataimed kasvavad üleni vees. Neid kasvab ka üsna kalda lähedal. Nad kasvavad seal kus on piisavalt päikesevalgust, mis põhjani ulatub. Põhjataimed näiteks : vesikatk, vesikuusk ja penikeel. Vetikad Vees kasvab palju erinevaid vetikaid
Kollane võhumõõk : http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_1450.jpg Hundinui : http://3.bp.blogspot.com/_aBCthU1IBA8/RXMEnLfFB1I/AAAAAAAAA AU/zTBnmeHdXQA/s1600/hundinui.jpg Vesiroos : http://farm1.static.flickr.com/77/179196881_4b3e8cf43e.jpg? v=0 Rohevetikas: http://www.treasuresofthesea.org.nz/uploads/images/154_image_main.jpg Ujulehtedega taimed Ujulehtedega taimed kasvavad kaldaveetaimedest sügavamal. risoomidesse. Ujulehtedega taimed on nt : valge vesiroos, kollane vesikupp, lembed, vesikupp, penikeeled. 6 Veesisesed taimed Kasvavad kõige sügavamal. Veesisesed taimed ehk põhjataimed kasvavad üleni vees. Neid kasvab ka üsna kalda lähedal. Nad kasvavad seal kus on piisavalt päikesevalgust, mis põhjani ulatub. Põhjataimed näiteks : vesikatk, vesikuusk ja penikeel. Vetikad
Taimede pinnalt auramise vähendamiseks on mõnedel rohtlate taimeliikidel tihe karvastus, mis takistab tuule liikumist lehepinna lähedal. Selliselt tekib taime ümber seisev õhkkate, mis auramise intensiivsust vähendab. Karvade valge värvus soodustab päikesekiirte peegeldumist ja seega ka lehtede vähemat soojenemist. Kevaditi, kui vett ja niiskust leidub rohkem, arenevad pehmete lehtedega kiirekasvulised taimeliigid (pojengid, tulbid, kuldtähed). Põua ja talve elavad nad üle risoomidesse ja sibulatesse kogutud varuainete abil. Rohtlavööndi taimestik Rohtlas kasvavad ka nn veerpall-püsikud (nt kipslill, jumikad). Sellesse rühma kuuluvad taimed lõpetavad oma arenemise suve lõpuks ja selleks ajaks juured kuivavad, kuid nende seemned, mis tavaliselt asuvad kupardes, välja ei lange. Sel ajal muutub varre alus väga rabedaks ja tugeva tuulehoo või puudutuse tõttu murdub praginal ning kohe haarab tuul kerakujulise taime, mis on väga kerge ja ühtlasi kujutab endast
https://www.google.ee/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=2&ved=0CDAQFjAB&url=http%3A%2F%2Fwww.luua.edu.ee%2Fpildid %2FMaaviljelus.doc&ei=q-6AU42ZN7Cg7Aaop4HgBQ&usg=AFQjCNGDd3STcE0L-BAXL2krXgVaAqyqCA&bvm=bv.67720277,d.ZGU&cad=rjt Füüsikaline tõrje põhineb kahjustajate hävitamisel keskkonna füüsikaliste tingimuste (temperatuur, niiskus, mitmesugused kiirgused) muutmise teel. Kõik mitmeaastased umbrohud koguvad mullas asuvatesse organitesse (juurtesse, risoomidesse) varuaineid, mille arvel kasvatavad järgmisel aastal uue maapealse osa ja on võimelised elama mitmeid aastaid. Kui me takistame varuainete varu ainete kogumist võib taim talvel hukkuda. Mulla desinfitseerimine kuuma vee ja auruga kuulub füüsikaliste tõrjete hulka. Väikeste koguste puhul mulla kuumutamine või ülevalamine kuuma veega, suuremate koguste puhul (kasvuhoonetes) mulla töötlemine katte all auruga (mulla temp. peab püsima 10-20 minutit 70-100ºC)
tagasi olid nad suured rohelised "ookeanid", kus õitses miljoneid lilli. Põudade ja külmadega kohastumiseks on mitmetel liikidel maa-alused mugulad, kuhu varutakse toitaineid, et varakevadel kiiresti kasvama ja õitsema hakata. Meil kasvavatest taimedest on sealt pärit krookused, tulbid, hüatsindid, meelespead... Iirised, nagu ka mitmed teised sibullilled on pärit steppidest. Sibulatesse ja risoomidesse kogutakse vajalikud toiduvarud, et järgmine aasta võimalikult vara õitsema hakata. Kõrreliste liike on väga palju, kuid ühes koosluses on valdavad vaid paar kolm liiki. Teised liigid moodustavad taimkattes
Paljuneb põhiliselt risoomidega, seemneline levik on tagasihoidlik. Üks taim võib anda 15-400 seemet. Seemned säilitavad elujõu 5-10 aastat ja on võimelised tärkama kuni 10 cm sügavuselt. Tärkamisel ei ole vegetatsiooni aeg tähtis, seemned võivad idaneda kogu suve jooksul. Kevadel seemnest kasvanud taim on sügiseks võrsunud ja mitme noore risoomiga. Esimesel kasvuaastal moodustuvad lühivõrsed, mille põhiline ülesanne on toitainevarusid risoomidesse talletada. Lühivõrsete põhifunktsioon toimib seda efektiivsemalt, mida kauem saavad lühivõrsed sügisel kasvada (see on teraviljade koristusjärgne periood). Teisel kasvuaastal paljuneb orashein generatiivselt ning varuenergia läheb kõrtest ja vanadest risoomidest üle noortesse. Üks taim võib suve jooksul anda kuni 50 risoomi, millest mõned on kuni 2 meetri pikkused. Tõrje Orasheina tõrje eeldab kõigepealt kultuurtaimedele soodsate kasvutingimuste loomist, taimede
annaabi.ee 
