eelistamine ja valik*Ametnike suutlikkusest õige normi määramiseks,Kannataja võimekusest õnnetuskahju omalt poolt vähendada.Kombineeritud vastutus süünormi olemasolu alusel-Võimalik on kombinerida riski- ja süüvastutust vastavalt tabelile, sõltuvalt eelkõige kannataja rollist probleemi juures ning õnnetusohuga seotud tegevuse mahu juhitavusest/muudetavusest. Esimesel juhul tuleb rõhutada kahjustaja SV-st, teisel aga riskivastutust.*Puhas riskivastutus-Vastutab kahjustaja, valides optimaalse ettevaatuse ja tegevusmahu,*E ei ole motiveeritud,Kahjustaja süüvastutus- 1/2vertik.Vastutab kahjustaja, E valib optimaalse ettevaatuse ja tegevusmahu 1/2Vastutab ohver*K valib optimaalse ettevaatuse, kuid mitte tegevusmahuOhvri süüvastutus-1/2horis.Vastutab kahjustaja, kes valib optimaalse ette-vaatuse ja tegevusmahu1/2Vastutab ohver, kes valib optimaalse ettevaatuse, kuid mitte tegevusmahu Kombin
II kontrolltöö küsimused Deliktiõigus reguleerib vastutust õigusvastaselt ja lepinguväliselt tekitatud kahju eest. Kui vaadata VÕSi ülesehitust, saame eristada deliktilist üldvastutust (ka vastutus delikti üldkoosseisu alusel) (§§ 1043-1055). Teiseks reguleerib VÕS riskivastutust, mis on süüst sõltumatu vastutus (§§ 1056-1060). Kolmandaks on tootjavastutus ehk vastutus puudusega toote eest (§§ 1061-1065). Lisaks nimetatutele võib eraõigusest leida ka deliktilise vastutuse erikoosseise, mis on samuti deliktiõiguse alla kuuluvad normid (nt AÕS-ist tuleneb omavolilise valdaja vastutus asja kahjustamise eest). Kõikidel nendel juhtudel sõltumata vastutuse kvalifikatsioonist pannakse nõude ulatus paika VÕS üldosa 7. peatüki sätete järgi. 1
· kohustust on rikutud · võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest · on tekkinud kahju · rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kahju = igasugused negatiivsed tagajärjed: varaline kahju VÕI mittevaraline kahju 12. Lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamine (deliktiõigus). Lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamist reguleerivat instituuti nimetatakse deliktiõiguseks. Deliktiõigusega reguleeritakse: · Kahju süülist põhjustamist · Riskivastutust · Tootjavastutust. Kahju tekitamine lepinguväliselt on eelduslikult õigusvastane, kui see tekitati surma põhjustamisega, kehavigastuse või tervisekahjustuse tekkimisega, vabaduse võtmisega, omandi või valduse rikkumisega jms-ga. Süü vormideks on tahtlus ja hooletus. Lepinguvälise kahju küsimustes arvestatakse süü hindamisel ka kahju tekitaja omadusi. Seaduses sätestatud juhtudel vastutab lepinguväliselt kahju tekitanud isik sõltumata süüst. 13. Kahju hüvitamise eesmärk
· kohustust on rikutud · võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest · on tekkinud kahju · rikkumise ja kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos. Kahju = igasugused negatiivsed tagajärjed: varaline kahju VÕI mittevaraline kahju 12. Lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamine (deliktiõigus). Lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamist reguleerivat instituuti nimetatakse deliktiõiguseks. Deliktiõigusega reguleeritakse: · Kahju süülist põhjustamist · Riskivastutust · Tootjavastutust. Kahju tekitamine lepinguväliselt on eelduslikult õigusvastane, kui see tekitati surma põhjustamisega, kehavigastuse või tervisekahjustuse tekkimisega, vabaduse võtmisega, omandi või valduse rikkumisega jms-ga. Süü vormideks on tahtlus ja hooletus. Lepinguvälise kahju küsimustes arvestatakse süü hindamisel ka kahju tekitaja omadusi. Seaduses sätestatud juhtudel vastutab lepinguväliselt kahju tekitanud isik sõltumata süüst. 13
mittevaraline kahju 12. Lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamine (deliktiõigus). Lepinguväliselt tekitatud kahju hüvitamist reguleerivat instituuti nimetatakse deliktiõiguseks. Deliktist tuleneva tsiviilvastutuse eeldusi reguleeritakse seaduses lepingulise vastutuse sätetest eraldi, kuid tagajärgi (milline kahju, kuidas hüvitada) reguleerib VÕSi ptk 7. Deliktiõigusega reguleeritakse: 1. Kahju süülist põhjustamist 2. Riskivastutust 3. Tootjavastutust. 13.Kahju hüvitamise eesmärk. Varaline kahju. Otsene varaline kahju. Saamatajäänud tulu. Mittevaraline kahju. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Varaline kahju a. otsene varaline kahju (§ 128 lg 3) 1
kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tahtlik tegu, välja arvatud juhul, kui kahju tekkis õhusõiduki käitamise 4. kannatanu osales mootorsõiduki käitamisel 5. kannatanut veeti tasuta ja väljaspool vedaja majandustegevust. Nt: hääletaja pealevõtmine. Auto haldajat ei ole võimalik võtta valdusele riskivastutuse alusel, kuid võib sellegipoolest vastutada DÜK alusel. Kõik need punktid puudutavad riskivastutust! Nende esinemine ei välista vastutust DÜK alusel! Kas mootorsõiduki juht, kes ei ole otsene valdaja, vastutab tekitatud kahju eest? (Ennekõike tõstatub see valduse teenijate puhul - otsene valdaja on juriidiline isik ja autojuht (juriidilise isiku töötaja) on valduse teenija). selline juht võiks olla hoopis SOA valitseja ( 1056) 3-2-1-27-07: ratsanik, kes ei ole hobuse pidaja, võib vastutada 1056 alusel 79
annaabi.ee 
