valitsuse määrused, tehingu põhised tegurid, globaalsed strateegilised muutujad ning turumuutujate dünaamika ja olemus) ning see teave määrab suuresti edu või ebaedu rahvusvahelisel turul. Rahvusvahelise kogemuse muutujad, rahvusvahelistumise kiirus ja sektor, kus frantsiisiandja tegutseb, on need, mis mõjutavad frantsiisiandja strateegiat konkureerida samaaegselt eri riikide turgudel. Teine tegurite plokk on seotud frantsiisivõtja enda ja selle isikuomadustega (riskikartlikkus, individualism, finantssuutlikkus jne). Sellest järeldatakse, et Hispaania kaubanimed eelistavad siseneda turgudele, kus frantsiisivõtjal on suur riskikartlikkus (hirm ebaõnnestumise ees äris), aga ka väike individualism. Kolmas plokk on need tegurid, mis on seotud operatsiooni sihtriigiga. Viimastel aastatel on toimunud tugev kasv nii erinevate kaubanimede kui ka müügikohtade arvu poolest, olles kohal kõikides Ladina-Ameerika riikides. Artikli järgi turgude valimisel on
sotsiaalmaksust ehk ametlikult teenitud töötasust eluea jooksul. Pensioni II sammas. Vara kogumine pensionimakseteks toimub inimese enda poolt. On kohustuslik kõigile 1983. a. või hiljem sündinud inimestele. Esmalt tuleb endale valida sobiv pensionifond. Pensionifond on investeerimisfond, mis kogub inimeste regulaarseid säästusid ja investeerib need erinevatesse väärtpaberitesse. Erineva riskitasemega pensionifondide vahel valides on olulised inimese riskikartlikkus ja vanus. Mille arvelt ja kuidas toimuvad sissemaksed fondi? - 2% igakuisest isiku brutotöötasust suunatakse tema poolt valitud pensionifondi ja omandatakse fondi osakuid - riik lisab 4% isiku eest tasutud sotsiaalmaksust II samba pensionifondi investeerimine toimub kuni pensionieani. Seejärel kantakse selleks ajaks kogunenud summa üle inimese poolt valitud kindlustusseltsile, kes teostab regulaarseid väljamakseid. Pensioni III sammas.
a) ettevõtte nõrkade ja tugevate külgede selgitamine d)väliskeskonna mõju 24. Milline omadus ei kuule heale äriideile a) ebatõenäone realiseerimine 25. Oma- ja võõrkapitali osatähtsust väljendavad b) kapitali struktuuri suhtarv 26. Milline järgnevatest ei kuulu turundusmeetmestiku elemeentide hulka d) nõudlus 27. Märkige vähemalt üks tunnus, mis iseloomustab usaldusühingu b) täisosanike piiratud vastutus 28. Milline järgnevatest iseloomujoontest ei sobi ettevõtjale b) riskikartlikkus 29. Hinnakujunduse meetodid on d) kõik (kulukeskne, konkurentsikeskne, nõudlusel põhinev 30. Kuluobjektile kirjeldamise alusel eristatakse b) otsesed ja kaudsed kulud 1. Ettevõtluse õiguslikud vormid, nende eelised ja puudused Füüsilisest isikust ettevõtja: Eelised: äriga alustamise ja lõpetamise lihtsus, vähe formaalsusi; omaniku täielik kontroll ( otsustamis- ja tegutsemisvabadus); kogu tulu kuulub omanikule; lihtsustatud aruandlus ja raamatupidamine; isiklik rahulolu ja
24. Milline omadus ei kuule heale äriideile a) ebatõenäone realiseerimine ! 25. Oma- ja võõrkapitali osatähtsust väljendavad b) kapitali struktuuri suhtarv ! 26. Milline järgnevatest ei kuulu turundusmeetmestiku elemeentide hulka d) nõudlus ! 27. Märkige vähemalt üks tunnus, mis iseloomustab usaldusühingut b) täisosanike piiratud vastutus (täisühingus on osanike piiramatu vastutus, usaldusühingus on piiratud) ! 28. Milline järgnevatest iseloomujoontest ei sobi ettevõtjale b) riskikartlikkus ! 29. Hinnakujunduse meetodid on d) kõik (kulukeskne, konkurentsikeskne, nõudlusel põhinev ! 30. Kuluobjektile kirjeldamise alusel eristatakse b) otsesed ja kaudsed kulud ! 1. Ettevõtluse õiguslikud vormid, nende eelised ja puudused Füüsilisest isikust ettevõtja: Eelised: äriga alustamise ja lõpetamise lihtsus, vähe formaalsusi; omaniku täielik kontroll ( otsustamis- ja tegutsemisvabadus); kogu tulu kuulub omanikule; lihtsustatud aruandlus ja raamatupidamine; isiklik rahulolu ja
24. Milline omadus ei kuulu heale äriideele? o Ebatõenäone realisatsioon 25. Oma- ja võõrkapitali osatähtsust väljendavad: o Kapitali struktuuri suhtarvud 26. Milline järgnevatest ei kuulu turundusmeetmestiku elementide hulka: o nõudlus 27. Märkige vähemalt üks tunnus, mis iseloomustab usaldusühingut: o täisosanike piiramatu vastutus 28. Milline järgnevatest iseloomujoontest ei sobi ettevõtjale: o riskikartlikkus 29. Hinnakujunduse meetodid on: o Kulukeskne, Konkurentsikeskne, Nõudlusel põhinev 30. Kuluobjektile kirjendamise alusel eristatakse: o Otsesed ja kaudsed kulud 31. Ettevõtte võimet tasuda lühi- ja pikaajalisi kohustusi iseloomustuvad: o Likviidsussuhtarvud 32. Kasumi genereerimise efektiivsust käibelt ja kapitalilt näitavad: o Rentaabluse suhtarvud Likviidsussuhtarvud - näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseks
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud väärtpaberid või mille hind sõltub otseselt või kaudselt: 1) väärtpaberi börsi- või turuhinnast, 2) intressimäärast, 3) väärtpaberiindeksist, 4) valuutavahetuskurssidest, 5) krediidi- ja muudest riskidest, 6) kauba või väärismetalli börsi- või turuhinnast. 86. Mis iseloomustab riskikartlikku investorit? Kui riskantse investeeringu oodatav tulu võrdub investeeritava summaga, siis loobub investeerimisest. 87. Mis tähendab riskikartlikkus? Riskikartlikkus tähendab, et investorid eelistavad alati madalamat standardhälvet kõrgemale. Oluline on välja arvutada ka oodatav tulumäär. 88. Milles erineb absoluutne riskikartlikkus suhtelisest riskikartlikkusest ja mis inimesi valdavalt iseloomustab? Investori absoluutne riskikartlikkus (absolute risk aversion) on investori kasulikkusfunktsiooni omadus, mis iseloomustab riskantsetesse aktivatesse investeeritud vahendite mahu muutust investori rikkuse muutudes.
töötajaid rohkem kui tehnoloogia ratsionaalsel kasutamisel ette nähtud jne) või sisendite mittesäästlikus kasutamises (X-tüüpi ebaefektiivsus). Selle põhjusteks avalikus sektoris on enamasti otsustamise demokraatia, eesmärkide paljusus, keerukus printsipaali-agendi probleemi lahendamisel, organisatsioonilised puudused, mis raskendavad otsustamist, bürokraatia, järeleandlikkus ametiühingute palganõudmistele, riskikartlikkus või ka ametnike vähene huvi innovatsiooni vastu. 149. Kas avaliku sektori ebaefektiivsus tuleneb tootmise sisestest või tootmisvälistest põhjustest? Empiirilise analüüside tulemuste põhjal peetakse riigiettevõtteid vähem X-tüüpi ebaefektiivseks kui erasektori tootmist. See tähendab, et avaliku sektori ebaefektiivsus tuleneb enamasti tootmisvälistest põhjustest. 150. Milliste põhjustega seostatakse avaliku sektori erasektorist suuremat efektiivsust
korral on võimalik saada täiendavat infot väliskeskkonna seisundite tekkimise kohta. Samal ajal tuleb otsus teha piisavalt vara, et oleks võimalik normaalselt teostada kõik alternatiivi elluviimiseks vajalikud toimingud. Otsustamisega liigne kiirustamine nagu ka liigne viivitamine võib kaasa tuua kahju, st otsus tuleb langetada optimaalsel ajal. 96. Kuidas mõjutab otsuse ettevalmistust otsustaja suhtumine määramatusse (riskikartlikkus, riskijulgus)? - Otsuse ettevalmistusele võib avaldada mõju ka otsustaja riskikalduvus – ainult riskineutraalse otsustaja jaoks on alternatiivid võrdväärse kasulikkuse hinnanguga. Riskialtid otsustajad valiksid muudel võrdsetel asjaoludel alternatiivi, mis toob neile potentsiaalselt suurima tulu. Riskikartlikud otsustajad lülitaksid samadel tingimustel aga suurima tulu saamise võimaluse välja, kuna kardaksid
annaabi.ee 
