2008. aasta majanduskriis USAS USA-s ja välismaal asuvad investorid hakkasid 2000-ndatel otsima madala riskiastme ja suurt tulu sisse toovaid investeeringuid ning panid oma raha USA elamuturule. Investorid arvasid, et nad saaksid paremat tulu majaomanike hüpoteeklaenude intressimääradest kui investeerides sellistesse kohtadesse nagu võlakirjad, mille intressimäärad olid väga madalad. Kuid investorid ei tahtnud osta lihtsalt üksikisikute hüpoteeke (pantkirju), selle asemel ostsid nad investeeringuid nimega ,,Hüpoteegiga tagatud väärtpaberid". Neid luuakse siis, kui suured finantsinstitutsioonid
investeeringute riski suurenedes soovitakse saada investeeringutelt suuremat tulu e. investorid on riskikartlikud. Viimane tähendab ka, et investorid ei soovi võtta täiendavat riski, kui ei ole võimalust seda kompenseerida täiendava tuluga ( Eesti Päevaleht 2008; 180). Investeerimisobjekte võrreldakse omavahel ratsionaalsest käitumisest lähtudes riski ja tulu skaalal. See tähendab, et igal investeeringul peab olema teatud riskiastme ja sellega seotud pakutava tulususe suhe. Portfelliteooria eesmärk on valida erinevate investeeringute vahel sellised kombinatsioonid, mis pakuvad võimalikult väikese riski juures võimalikult suurt tulu. Kaasaegses portfelliteoorias modelleeritakse vara tulusus kui juhuslik suurus ja portfell kui kaalutud keskmine varadest, mistõttu ka portfelli tulusus on juhuslik suurus teatud keskväärtuse, dispersiooni ja teise juhuslikku suurust iseloomustavate karakteristikutega.
(ühtlasi on see vastus siin nüüd ka täienduseks 10-ndale küsimusele) Kõigepealt on vajalik defineerida riski ja tulu mõisted. Iga investeeringu tulususeks loetakse selle tõenäosuslikku oodatavat tulusust ja portfelli oodatav tulusus on seega investeeringute omavaheliste erinevate kombinatsioonide keskmine oodatav tulusus. Riskide juhtimine hõlmab äri- ja finantsriskide minimeerimise meetodite valimist, eesmärgiks riskide ärahoidmine. Igal investeeringul peab olema teatud riskiastme ja sellega seotud pakutava tulususe suhe. Eesmärk on valida erinevate investeeringute vahel sellised kombinatsioonid, mis pakuvad võimalikult väikese riski juures võimalikult suurt tulu. Peamiseks ülesandeks on leida investeeringute selline omavaheline kombinatsioon, mis etteantud riski juures maksimeerib tulusust või teistpidi, määratud tulususe juures annab võimalikult väikese riski. 17. Finantsinvesteeringute tasuvus. Investeeringu tasuvus = jooksev tulu + kasum kapitalilt
-dest: ·immateriaalne põhivara ·aktsiad ja ROE=(puhaskasum/ omakapital)*100%- kui palju rentnik. Kahepoolse lepingu täitmine: 1)rendileandja osad teistes pankades ja finants-asutustes ·allutatud kasumit teenib omakap. iga kroon; 2)aktivate ostab rentnikule vajaliku vara ja rendib selle rentnikule; nõuded. Riskiastme järgi jagune-vad varad: ·I kasumiprotsent isel. panga varade kasumlikkust 2)firma ostab näit. Tööpingi ja müüb selle liisingu- kategooria -0% risk: sularaha, selle ekvivalendid, muud ROA=(puhaskasum/ varade keskm. väärtus)*100%; firmale ning seejärel võtab tolle tööpingi omale rendile; riskivabad nõuded A-tsooni (arenenud riigid+ iga riigi 3)omakapitali kordaja e. finants-võimekus- kui palju
d. Sihtasutused on ettevõted mis on loodud teenuse pakkumiseks. Väärtpaberid Väärtpaberid kehtestatud korras ja vormis välja lastud dokumendid, mis kinnitavad osanikuks olemist või laenu andmist. Need annavad õiguse teenida dividende (aktsiatelt saadud tulu) või intressi (laenamise eest teenitud tulu) Liigid: 1. Võlakirjad e. obligatsioonid 2. Osanikuks olemist kinnitavad osatähed või aktsiad 3. Liigitatakse riskiastme järgi: a. Võlakirjad kõige madalama riskiga /intress väga väike/ pankroti korral rahuldatakse võlakirjade omanike nõuded esmajärjekorras. Kõige väiksema riskiga on riiklikud ja KOV-i võlakirjad. Nt on võlakirju emiteerinud ka Kuressaare linn. b. Hääleõiguseta eelisaktsiad Nende omamine ei anna õigust kaasa rääkida ettevõtmise juhtimises
tingimustele vastavusse seada nende esinemise tõenäosuse. Kui otsustaja seda teha ei saa, siis esineb määramatus. Riski juhtimise teoorias defineeritakse riski ebakindlusena kasumite ja kahjumite esinemise suhtes. Riski võib põhimõtteliselt defineerida kui tulude varieeruvust, st projekti tulevased tulud võivad olla planeeritust väiksemad (isegi negatiivsed, st hoopis kahjum) või ületada oodatava tulu. Riskiga toimetulemiseks on võimalik tegevuse riskiastme hindamine ja riski poolt orga- nisatsioonile avaldatava mõju arvestamine. Majanduskeskkonnas tuleb pidevalt võtta otsuseid vastu piiratud informatsiooni (ja mis veel hullem, ettesöödetud valeinformatsiooni) tingimustes. Sellest lähtuvalt rõhutatakse riski mõiste defineerimisel, et risk tekib selle tulemusena, et otsustusprotsessi käigus ei ole võimalik täpselt ette ennustada väliskeskkonna muutusi. Need muutused omakorda võivad tuua otsustajale kaasa kahjusid.
annaabi.ee 
