Ettevõte ettevõtte üleminek VÕSis õiguste ja kohustuste üleminek. Ettevõtja on isik, ettevõte on vara, lepinguline suhe teatud asjade vahel. AS 5700. 1.4 Füüsilisest isikust ettevõtja 4 2. Nimi ja ärinimi 2.1 Mõiste 2.2 Nimele ja ärinimele esitatavad nõuded 2.3 Ärinime seos ettevõtja ja ettevõttega 2.4 Nime kaitse VAATA NORME. JURIDICA 96 NR 4 VILJAR PEEBU ARTIKKEL. 3. Äriregister 3.1 Üldpõhimõtted Selle mõte ettevõtja kantakse sinna. Eesmärk on generaalses mõttes usaldatavuse tagamine. Meil on andmed, mida kolmandad isikud kasutavad äriühingute kohta. Andmete õigusust eeldatakse. Kui keegi teeb midagi tuginedes nendele andmetele, on tema õigused kaitstud. Teine mõte - avalikustada ettevõtete kohta teatud infot. Meil on 4 registrit oblasti põhimõttel töötavad harju, viru, tartu ja pärnu maakohtute juures. See on füüsiline paiknemine
(ÄS § 16) Prokuura võib anda ainult füüsilisele isikule. Ettevõtjal võib olla üks või mitu prokuristi. (ÄS § 17) Prokuura puhul on tegemist esindusõigusega, mitte ametikohaga, st prokuristi staatuse võib anda ükskõik millise ametiseisundiga isikule. Prokuura on oma olemuselt isiklik õigus, eeldab isiklikku suhet ettevõtja ja prokuristi vahel ning seetõttu ei saa seda ka üle anda. Ettevõtja võib prokuura igal ajal lõpetada. (ÄS § 19) 5. Äriregister, selle pidamine ja põhimõtted. Äriregister loodi 1995. aastal Äriseadustiku alusel. Äriregister on üks kohtulikest registritest, mida peetakse maakohtute registriosakonnas. Äriregister on avalik register. Äriregistrit peetakse alates 2002. aasta märtsist elektrooniliselt (see tähendab, et elektroonilisel kandel on juriidiline jõud) ning registrikannetega on võimalik tutvuda interneti vahendusel läbi äriregistri teabesüsteemi. Äriregistri
Sest meie ühiskonnas omab teave erilist kohta nüüdisaegse ühiskonna juhtimises ning argielus. 2. Mis on statistikaamet? Selle ülesanded? Kõikehaarava ja tõese teave (informatsiooni) hankimise ja töötlemisega tegelev asutus. · Korraldada rahvaloendusi · Kogub asutustelt ja organisatsioonidelt aruandeid ning teeb nende põhjal üldistusi. 3. Millised on peamised registrid? · Maaregister maavalduse, selle omaniku, asukoha ja suuruse kohta. · Äriregister Eestis registreeritud ettevõtete ja organisatsioonide andmed. · Autoregister Eestis registreeritud mootorsõidukite, järelhaagiste ning tehniliste tunnuste kohta. · Rahvastikuregister Eesti kodanike ja elamisloa saanud välismaalaste isikuandmed. 4. Kuidas tagab riik igaüheõiguse saada vabalt üldkasutatavat informatsiooni? Riik peab ülal avalik-õiguslikke tele- ja raadiokanaleid, samas on Eesti ajakirjandus vaba sest puudub tsensuur.
SISUKORD 1. Äriseadustiku põhialused 2 Äriseadustiku üldsätted 3. Ärinimi 4. Prokuura 5. Füüsilisest isikust ettevõtja 6. Äriregister 7. Tulundusühistu 8. Mittetulundusühingud ja sihtasutused 9. Täisühing ja usaldusühing 10. Osaühing 11. Aktsiaselts 12. Osaühingu ja aktsiaseltsi lõpetamine 13. Filiaal 14. Ühinemine, jagunemine ja ümberkujunemine 2 1. Äriseadustiku põhialused Äriseadustikku (edaspidiselt ÄS) võib seaduse autorite seisukohast pidada kaubandusõiguse ehk äriõiguse
t. ta on majandusüksus, sellesse kuuluv kinnis ja vallasvara, sealhulgas ärisuhted, firmaväärtus jms, mis saab olla lepingu objektiks, mida saab osta, müüa, rentida jne. Ettevõte ei saa kunagi olla juriidiliseks isikuks. Kahe sisuliselt lähedase mõiste eristamine omab kaubandusõiguses suurt tähtsust, kuna kaubandusõigus tegeleb esmajoones subjektidega, seega ettevõtjatega, mitte aga objektidega (ettevõtjatega). 19. Mis on äriregister, kus teda peetakse, millistest osadest koosneb, osade sisu Äriühingu kui juriidilise isiku õigusvõime on lahutamatult seotud äriregistriga, see tekib ühingu registrisse kandmisega ja lõpeb registrist kustutamisega. Äriregister loodi ÄS alusel, selle põhilised tunnused on: - äriregistreid peetakse maakohtute juures - äriregistrid on avalikud, sinna kantud andmetega on õigus tutvuda ja saada ärakirju registrikaardist ning äritoimikus olevatest dokumentidest
kohaldamisele sätted, mis on seotud äriregistriga. Näiteks ei saa äriregistrisse kandmata füüsilisest isikust ettevõtja esineda ärinime all ega määrata prokuristi. FIE kantakse äriregistrisse tema avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel. Äriregistrisse kantakse: 1) ettevõtja ärinimi, asukoht, aadress, majandusaasta algus ja lõpp 2) nimi ja isikukood 3) muud seaduses sätestatud andmed 12. Äriregister, registritoimingud . Äriregistri õiguslik tähendus. Äriühingu õigusvõime on lahutamatult seotud äriregistriga õigusvõime tekib ühingu registrisse kandmisega ja lõpeb registrist kustutamisega. Äriregister loodi 1995 aastal. Äriregistrisse kantakse kõik äriühingud. Selle põhilised tunnused on: 1. Äriregistreid peetakse maakohtute juures 2. Äriregistrid on avalikud, sinna kantud andmetega on õigus tutvuda 3
annaabi.ee 
