Täna on laps pere keskkunkt, kelle ümber toimetatakse, kellega käiakse igalpool ringi nagu nn iluasja ja millegi erilisega. Seto naiste ehted, mida peetakse setode peamiseks visuaalseks sümboliks, on valmistatud hõbedast: suur sõlg, mida hakati kandma 19. sajandil (päritolu ja eeskujud pole päris täpselt teada), hõbeehted tsaari müntidest (tsäposka’: kaalakõrd, rahadsõ’, ruublitükü’, sangolitsõ’ jne), keerdketid (keerokeedi’) jm. Särgi (hammõ) rinnaesise ja kaeluse kinnitamiseks on seto mehed kandnud väikseid sõlekesi. Seto suursõlel ei ole kinnitavat funktsiooni. Arvatakse, et naisedki on varasemalt kasutanud kinnitusvahendiks väikesõlgi. Hiliana Taarka Setu suurlaulikute keskel oli Hilana Taarka (vallakirjas Vasila Taarka) esimesi oma huumoriküllases nalja- ja näägutuslaulus. Sellepärast esines ta isesuguse suurusena peol ja pulmas Setumaal. 2008. aastal lavastati tema elu kohta ka film nimega ,,Taarka“ Suurim au oli H
Tarvastu mehe rõivakomplekti kuulusid 19. sajandi keskpaiku särk, valged villased või linased püksid, must villane pikk-kuub, linane rüü, kasukas, villane vöö või nahkrihm taskuga, sukad, kindad, pastlad ja lambamust kõvast vildist kaapkübar. Tarvastu mehe särk õmmeldi valgest labasest linasest riidest. Kaelaauk ääristati püstkraega, mis oli veidi laiem kui Hallistes ja Karksis. Kraeäärsed kaunistused tagid, pilud, ristikud ja kõverikud tikiti valge linase niidiga. Rinnaesise lõhandik ja ilma värvlita varrukaotsad palistati 3 millimeetri laiuselt sissepoole. Kaelus kinnitati väikese vitssõle või preesiga ja särki kanti pükstes. Suvel kanti valgeid linaseid, talvel valgeid villaseid körtpersega vanamoelisi pükse, mis eest värvliotstest kinnitati kas nööri või nööbiga. Selline kinnitusviis jättis püksi esilõike pooleldi lahti, nii et särk kippus sealt välja paistma. Selle varjamiseks kanti ees vöö küljes väikest nahktaskut
ei püsinud sekunditki paigal ning tahtid lahkuda. Valmib plaan, mida mööda hakatakse nüüdsest tegutsema. KOLMAS VAATUS ESIMENE STSEEN Damis on Dorine jutu peale äärmiselt ärritunud oma isa ning Tartuffe peale. Plaan on lasta Orgoni naisel Tartuffe võrgutada, et näha, kas Tartuffe on truu või mitte. Damis on ägedas meeleolus ning tahaks seda janti pigem mõõga abil lahendada. TEINE STSEEN Tartuffe ulatab Dorinele taskurätiku, et see on rinnaesise kinni kataks, kuna näeb seal pattu. Dorine vastab mõrudalt, et tema emand palus öelda talle, et mees veel siia jääks, kuna tahtvat temaga millegist rääkida. Tartuffe hääl läks kohe tooni võrra õrnemaks. KOLMAS STSEEN Tartuffe sebib Elmiret täiega, käitub sõnakuulelikult, viisakalt ning tunneb naise tervise vastu äärmiselt suurt huvi. Kõrvaltoas peidus olev Damis avab teistele märkamatult ukse, et kõnelust pealt kuulata. Tartuffe muutub aina julgemaks
Tallinna ümbruses juba 18.sajandil varasemaid peakattevorme välja tõrjus. 19.saj. lõpul hakkasid Alutaguselgi nooremad naised oma pead ehtima väikese linnamoelise tanuga, oubiga. Lõpuks oli siingi kasutusel kolmnurkseks kokkumurtuna lõua alla köidetav rätik - algul täiendava, salandi lõpul ka peakattena. Ehted. Väike hõbedast (või mõnest odavamast metallist) sileda võru kujuline vitssõlg (siin kutsutud preesiks) oli otseselt tarbeese. Sellega kinnitasid mehed oma särgi rinnaesise ja seda kasutasid ka naised. Naiste pidulikke ülikondi ehiti suuremate sakiliseservaliste preesidega. Väga hinnati värviliste, enamasti punaste klaastahukestega silmadega preese. Neid oli nelja- ja kuuesilmalisi. Eriliseks uhkuseks ja jõukuse märgiks loeti kuhikujulist hõbesõlge, suurt sõlge. Võrreldes Lõuna-Eesti sõlgedaga olid siinsed sõled siiski tunduvalt väiksemad. Naiste alatiseks ehteks olid klaashelmed ühe või kahe rindima, lükkena, tihedastii ümber kaela
Silmalaud nagu ripuksid, ninast voolab vesist vedelikku. Tahab olla üksi ja vaikselt. Tahab, et ta jäetakse rahule. Ninajuurel näpitsprillide tunne. Palavik tõuseb, võib tekkida värisemine, vappekülm. Lachesis - jooksev nohu. Vasakult poolt algav kurguvalu. Kurku vaadates vasak pool sinkjaspunane. Jalad jääkülmad. Inimesel samal ajal higistamishood. Tunne nagu hingamisteed paisuksid kokku, tekib lämbumistunne, hingata raske- seetõttu ei talu survet kaelale( kraabib kaela, rinnaesise paljaks). Mercurius solubilis - paha lõhn suus. Kurk punane, peab neelatama. Sülge nagu polegi. Suus ja kurgus võivad olla haavandid. Ninast tuleb rohekat sodi. Kõrvad võivad valutada, näost kahvatu. Vahel külm, siis soe. Võib higistada. Nux vomica - pidevalt külm, külmavärinad, ärritunud. Aeg liigub liiga aeglaselt. On kärsitu, riiakas. Pea võib ringi käia, tunne nagu minestaks. Pohmaka sümptomid. Tugev heli ärritab. Aistingud ülierksad. Nina öösel kinni, päeval jookseb
džinni- või rummiaami otsas. Olin mitu minutit ühtejärge aami vahtinud ja mis mind nüüd imestama pani, oli see, et ma varem toda asja seal peal polnud märganud. Astusin lähemale ja puudutasin seda käega. See oli must kass – väga suur kass – täiesti sama suur kui Plutogi ning igas suhtes täpselt tema moodi, välja arvatud üks asi. Plutol polnud ainsatki valget karva üle terve keha, sel kassil oli aga suur, ebamäärase kujuga valge laik, mis kattis peaaegu kogu rinnaesise. Minu puudutuse peale tõusis ta jalamaid püsti, lõi valjusti nurru, hõõrus end vastu mu kätt ja näis mu tähelepanust rõõmu tundvat. Just teda ma olingi otsinud. Olin kohe valmis teda peremehe käest ära ostma, too aga ei tunnistanud looma omaks – ei teadnudki tast midagi ega olnud teda iial varem näinud. Paitasin kassi edasi ja kui hakkasin koju minema, paistis loom tahtvat kaasa tulla. Olin sellega päri ja edasi minnes kummardusin aeg-ajalt alla ja patsutasin teda. Kui
· Ordeneid, mida Eestis nimetatakse ka riiklikeks teenetemärkideks, on kõrgemaid ja madalamaid klasse, lisaks kuuluvad mõne teenetemärgi juurde madalaima klassina medalid (mitte segi ajada mitmesuguste mälestus- jm medalitega). · Rahvusvaheliselt kasutatakse ka teistsuguseid nimetusi, esimese klassi orden on suurrist, V kl orden on rüütlirist jne. · Eesti I klassi orden on õlalindi ehk suurpaela küljes. Linti kantakse paremalt õlalt üle fraki vesti rinnaesise vasakule, nii et orden ise jääks kuue hõlma alt välja paistma. · Ordeni täht on vasakul kuuehõlmal rinnataskust allpool. · Korraga võib kanda kuni nelja rinnatähte, kuid praktikas soovitatakse siiski vähema arvu tähtedega piirduda. · Täht, mille linti kantakse, on paigutatud esimesele kohale, st. kõige kõrgemale. · Daamidel on I klassi ordeni asetus õhtukleidil sarnane meeste omale.
annaabi.ee 
