osa on pikaajaline tarbimise piirkalduvus ja see peaks sõltuma intressimääradest, varandusest ja muudest teguritest, nagu isiklikud eelistused ja vanus. KALDORI HÜPOTEES (KH) Agregeeritud tarbimisfunktsioon võib olla sissetuleku jaotumise funktsioon. Jagab ühiskonna töölisteks ja kapitalistideks, kellel on erinev sissetuleku tarbimise kalduvus. SISSETULEKUTE- KULUTUSTE MUDEL Kulutused= sissetulek *Enamikes ringlusvoogude mudelites eeldatakse, et majandus koosneb üksnes majapidamistest ja firmadest. Töötajatele makstakse vastavalt tööpanusele, mis on nende sissetulek Q. Firmad toodavad tarbekaupu C. Kui kogu sissetulek kulutatakse E, siis Q=C=E. *Say seadusega seotud varureguleerimisprotsess seletab, kuidas turumajandus võib suunduda madalamale tasemele kui täieliku tööhõive tasakaal, kuigi kogu toodang ostetakse. *Sissetulekud kasutatakse kas tarbekaupade ostmiseks või säästetakse S, seega Q=C+S
E T b k b d Tarbekaubad Toodanguturg C I S Pangad g Ringlusvoolu mudel koos säästude ja investeeringutega 6 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Ringlusvoogude mudel koos säästude ja investeeringutega Q Firmad Majapidamised C I S Pangad Tasakaal juhul j h l kui k i E = Q ehk C+I=C+S kus C - tarbekaup Q majapidamiste sissetulek
Piirkulu (marginal cost) - kogukulu kasv, mis tuleneb toodangukoguse suurendamisest ühiku võrra. Piirprodukt – toodangukoguse suurenemine, mis tuleneb täiendava sisendiühiku lisamisest. Positiivne mastaabiefekt (ka lihtsalt mastaabiefekt) – omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu väheneb, kui tootmiskogus suureneb. Positiivsed väited – seisukohad, mis üritavad maailma kirjeldada sellisena, nagu see on. Ringlusvoogude diagramm – majanduse visuaalne mudel, mis näitab, kuidas raha liigub läbi turgude ettevõtete ja leibkondade vahel Suhteline eelis – suhtelist eelist omab see tootja, kelle jaoks mingi toote tootmise alternatiivkulu on kõige väiksem. Tarbija hinnavaru – ostja maksevalmidus miinus summa, mille ta tegelikult kauba eest tasub Tootmisvõimaluste kõver – graafik, mis näitab kaupade tootmiskoguste kõiki kombinatsioone,
firmadesse, illustreerides majandustegevuse tähtsamaid sõltuvussuhteid suletud majanduses. Lihtsuse mõttes eeldame majanduslikus tegevuses ainult erasektori olemasolu, see tähendab ettevõtete omanikeks on kodumajapidamised (või teised ettevõtted). Nn avalik e ühiskondlik sektor, kus omanikuks on riik, mudelis puudub. Eristatud ei ole ka finantsturgu (financial market). Ringkäigumudeli (võime nimetada ka ringlusvoogude mudeliks) eeldusteks on: a) et kõik sissetulekud (tulud) tarbitakse ära ja b) et toodangu hulga muutmiseks ei ole mingit sisemist ajendit, kuna ettevõtted müüvad kogu oma toodangu ära. Kumbki mudelit lihtsustav eeldus ei ole ilmselt tegelikus elus täidetud. Sellest tekibki vajadus mudeli modifitseerimiseks, et peegeldada ka teisi aspekte ning lähendada mudelit tegelikule elule. Selliseid mudeleid näeme edasiselt makroökonoomika osas. Joonisel 2
makse maksma. Kapitalistlikud maaomanikud on Prantsuse majandusliku arengu põhitalad. Füsiokraadid uurisid majandust kui tervikut ja analüüsisid seaduspärasusi, mis kontrollivad kaupade ja raha ringlust, mistõttu majandusteadus muutus ühiskonnateaduseks. François Quesnay tõi oma teoses „Tableau Economique” (1758) ära kaks rakendust, mida kasutatakse ka tänapäeval: majandusvoogude (ringlusvoogude) diagramm ja rahvusliku sissetuleku üle arvepidamine. Anne Robert Jacques Turgot (1727-1781) oli Louis XVI ajal minister. Töötas välja kahaneva piirtoodangu käsitluse. Arendas edasi Quesnay klassikäsitlust (rentnikud, maaomanikud, viljatu klass) täiendab jaotusega töölised ja kapitalistid. Pierre-Samuel Dupont de Nemours (1739-1817) andis nimetuse füsiokraatide koolkonnale. Vincent de Gournay (1712-1759) laissez faire, laissez passer laske teha [jätke rahule], laske juhtuda'
1.39 Tulude kulude ringkäik majanduses. Tööjaotuse olemasolu eeldab vahetust. Neid hüvesid, mida ise ei valmistata, saadakse vahetuse teel. Majanduses toimub pidev tulude-kulude ringkäik: luuakse uusi kaupu, nende müügist saadakse tulu, mida kasutatakse omakorda uute kaupade loomiseks, millest jälle saadakse tulu jne. Loodud rikkus on 31 ringluses, kord raha, kord kaupade näol. Ringlusvoogude lihtsustatud mudelis on välja toodud kaks omavahel väärtusi vahetavat majandussubjekti (kodumajapidamised, ettevõtted). Ühelt poolt on tegemist majapidamistega, teiselt poolt ettevõtetega. Ettevõtted valmistavad kaupu ja osutavad teenuseid. Majapidamised pakuvad vastu tootmistegureid: tööd, maad ja kapitali. Ettevõtted saavad raha nende kulutuste ulatuses, mida majapidamised neilt ostavad. Majapidamised saavad ettevõtetelt tulu tootmistegurite
annaabi.ee 
