Laevasõidu Agentuuri 1911 asutas Tallinnas merekaubandusühisuse Johan Pitka ning Tallinna Laeva Ühisuse ja korraldas "Balti Peaste Seltsi". Lisaks asutas ta Merekaubanduse ja Laevasõidu edendamise Seltsi ja oli ka selle juhatajaks 1917 septembrist alates organiseeris Tallinna Omakaitset, aasta hiljem kujunes sellest Kaitseliit 17.detsembril 1918 määrati mer ejõudude juhatajaks. 1933 Vabadussõja Rindemeeste Ühingu asutaja ja Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse esimees Aprillis 1944 naasis Eestisse. Pidas üle Eesti kõnekoosolekuid Punaarmee pealetungi vastu sõdimise innustamiseks. Samuti organiseeris löögiüksuse Admiral Pitka. Jäi septembris 1944 Läänemaal teadmata kadunuks. Ta organiseeris palju,mis oli seotud merega,sest ta oli Eesti Vabariigi Merejõudude juhat aja (. Admiral Pitka) -- . 1975 .
Himmelstossile ning ei tohtinud midagi vahele öelda. 5. Millest unistasid rindemehed? Millega plaanisid nad sõjaõuduse lõppedes tegeleda? Üldista, anna hinnang! Poiste unistuseks olid saada häirimatu uni, mida ei segaks tulevahetus, mürsud ja granaadid. Kuna toitu nappis, siis unistasid poisid korralikult süüa saada, mõni unistas teiste saabastest. Muidugi unistasid nad sellest et sõda saaks läbi ning tuleks vaherahu. Lisaks sellele, rindemeeste üks unistus oli koju saada, kui Paul sai loa koju minna, õnnitlesid teda sõbrad. Peale sõda plaanisid nad oma eluga edasi minna ning tegelda sellega mis neile kõige rohkem huvi pakub. Muidugi tahtsid nad unustada kõik sõjakoledused mida nad nägid. Minu arvamus selles, et isegi kui see unistus ei täitu, oli väga hea, et neil oli unistus mille poole pürgida. Tänu sellele nad pidasid kauem vastu ja neil oli motivatsiooni rindele minna ja sõdida. 6
· 1923 Asutas Rahvuslik-Vabameelse partei · 1924 asus koos perekonna ja teiste kolonistidega Kanadasse Fort St. Jamesi, kus rajas Stuart'i järve äärde eesti asunduse · 1929 naasis Eestisse · 1930-1937 Eesti Tarvitajateühistuste Keskühisuse (ETK) juhatuse esimees · 1931 asutas Lahinguvendade Klubi, temast sai Vabadussõjalaste Keskliidu juhatuse abiesimees · 1932 astus ta vabadussõjalaste hulgast välja · 1933 Vabadussõja Rindemeeste Ühingu asutaja ja Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse esimees · 1937 Rahvuskogu I koja liige Järvamaalt · juulis 1940 põgenes sovetliku okupatsiooni eest Soome · aprillis 1944 naasis Eestisse. Pidas üle Eesti kõnekoosolekuid Punaarmee pealetungi vastu sõdimise innustamiseks. Samuti organiseeris löögiüksuse Admiral Pitka. Jäi septembris 1944 Läänemaal teadmata kadunuks. Kontradmiral Pitka teenetemärgid ja aunimetused · Vabadusristi I liigi 1
1920-1922 Valve Liidu asutaja ja juht; 1923 Asutas Rahvuslik-Vabameelse partei; 1924 asus koos perekonna ja teiste kolonistidega Kanadasse Fort St. Jamesi, kus rajas Stuart'i järve äärde eesti asunduse; 1929 naasis Eestisse; 1930-1937 Eesti Tarvitajateühistuste Keskühisuse (ETK) juhatuse esimees; 1931 asutasTallinna Lahinguvendade Klubi, temast sai Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu juhatuse abiesimees; 1932 astus ta vabadussõjalaste hulgast välja; 1933 Vabadussõja Rindemeeste Ühingu asutaja ja Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse esimees; 1937 Rahvuskogu I koja liige Järvamaalt; Juulis 1940 põgenes Nõukogude okupatsiooni eest Soome; Aprillis 1944 naasis Eestisse. Pidas üle Eesti kõnekoosolekuid Punaarmee pealetungi vastu sõdimise innustamiseks. Samuti organiseeris löögiüksuse Admiral Pitka. Jäi septembris 1944 Läänemaal teadmata kadunuks. 3 Lisa info teenistuskäigule
armeeks. Mussolini mõistis, et eesmärgi saavutamiseks on vaja luua tugev organisatsioon. Fasismile pandi alus 23. märtsil 1919, kui osa endisi rindevõitlejaid kogunes Milanos San Sepolkro väljakule. Kokkutulnud otsustasid rajada võitlusliidu Fascio di Combattimento. Koos oldi 2 päeva. Peeti kõnesid, esitati üleskutse Itaalia muistse võimsuse taastamiseks. 54 kokkutulnut kirjutasid alla deklaratsioonile. Seal oli kirjas kohustus kaitsta endiste rindemeeste nõudmisi, 4 hiljem lisati veel radikaalseid nõudmisi: üldine valimisõigus, kodanikeõiguste tagamine, politsei kaotamine, privileegide ja tiitlite kaotamine, Asutava Kogu kokkukutsumine, progressiivse tulumaksu kehtestamine kapitalilt, 8-tunnise tööpäeva kehtestamine, miinimumpalga kindlaksmääramine, talupoegadele maa jagamine, kõigile hariduse tagamine jne. Kokkutulnud hakkasid ennast nimetama fasistideks ("fascio" liit, side). Liikumise sümboliks valiti fasces
Mussolini mõistis, et eesmärgi saavutamiseks on vaja luua tugev organisatsioon. Fasismile pandi alus 23. märtsil 1919, kui osa endisi rindevõitlejaid kogunes Milanos San Sepolkro väljakule. Kokkutulnud otsustasid rajada võitlusliidu Fascio di Combattimento. Koos oldi 2 päeva. Peeti kõnesid, esitati üleskutse Itaalia muistse võimsuse taastamiseks. 54 kokkutulnut kirjutasid alla deklaratsioonile. Seal oli kirjas kohustus kaitsta endiste rindemeeste nõudmisi, hiljem lisati veel radikaalseid nõudmisi: üldine valimisõigus, kodanikeõiguste tagamine, politsei kaotamine, privileegide ja tiitlite kaotamine, Asutava Kogu kokkukutsumine, progressiivse tulumaksu kehtestamine kapitalilt, 8-tunnise tööpäeva kehtestamine, miinimumpalga kindlaksmääramine, talupoegadele maa jagamine, kõigile hariduse tagamine jne. Kokkutulnud hakkasid ennast nimetama fasistideks ("fascio" liit, side). Liikumise
Aastatel 1920-1922 oli Pitka Valve Liidu asutaja ja juht. 1923 Asutas Rahvuslik- Vabameelse partei.1924 asus ta koos perekonna ja teiste kolonistidega Kanadasse Fort St. Jamesi, kus rajas Stuart'i järve äärde Eesti asunduse, 1929 naasis Eestisse. 1930-1937 Eesti Tarvitajateühistuste Keskühisuse (ETK) juhatuse esimees 1931 asutas Lahinguvendade Klubi, temast sai Vabadussõjalaste Keskliidu juhatuse abiesimees. 1932 astus ta vabadussõjalaste hulgast välja ja 1933 asutas Vabadussõja Rindemeeste Ühingu ning valiti Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse esimeheks. 1937 oli Pitka Rahvuskogu I koja liige Järvamaalt Juulis 1940 põgenes Nõukogude okupatsiooni eest Soome. Aprillis 1944 naasis Eestisse. Pidas üle Eesti kõnekoosolekuid Punaarmee pealetungi vastu sõdimise innustamiseks. Samuti organiseeris löögiüksuse Admiral Pitka. Jäi septembrist 1944 Läänemaal teadmata kadunuks. 14
Ta lõi kaasa Vabadussõjaliste keskliidus, olles 1931 - 1932 selle juhatuse abiesimees ning oli vabadussõjalaste liikumise raames 1931. aastal moodustatud Lahinguvendade Klubi üks asutajaid ja esimees. 1932. aasta märtsis toimunud vabadussõjalaste liitude III kongressijärel lahkus Pitka koos Lahinguvendade Klubisse koondunutega keskliidust vastuolude tõttu Artur Sirki ja Andres Larka juhtimisel mõjule pääsenud radikaalse vooluga. 1933. aasta lõpul oli J. Pitka üks vabadussõja Rindemeeste Ühingu asutajaid ja valiti selle esimeheks. Samast aastat oli ta ka Allveelaevastiku Sihtkapitali juhatuse esimees. 1937 .aastast valiti ta Rahvuskogu I koja liikmeks Järvamaa esindajana. Samast aastast hakkasid ilmuma ta mälestusraamatud üldpealkirjaga ,,Minu mälestused'', mida 1939. aastani jõudis ilmuda 4 köidet. Need on heal ilukirjanduslikul tasemel raamatud, milliste ilmutamisega J. Pitka tõusis meie kindral-admiralide hulgas parima stiiliga kirjameheks.
annaabi.ee 
