reegleid järgides võinud saada. Hüvitamine õiguse rikkumisel Õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik peab hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Omandi või muu õiguse käsutamise juhul võib käsutustehingu kehtetuse korral nõuda rikkujalt saadu hariliku väärtuse hüvitamist, kui õigustatud isik kiidab käsutustehingu heaks. Harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga. Tasulise käsutuse korral loetakse selleks kokkulepitud tasu, kui ei tõendata teisiti. Vastutuse ulatus Rikkuja, kes ei teadnud ega pidanudki teadma oma õigustatuse puudumisest, ei pea hüvitama rikkumise teel saadu harilikku väärtust ega saadut välja andma niivõrd kuivõrd ta ei ole
õigusrikkumise toimepanemiseks kasutatud või mõeldud vahendite hävitamist juhul, kui kaupade või vahendite õigusvastast iseloomu ei ole võimalik ja otstarbekam muul viisil kõrvaldada. 14 · Kui kaubamärgiomanik on esitanud ainuõiguse kaitse hagi, võib ta nõuda ainuõiguse rikkujalt kohtu kaudu teavet õigusvastaselt tähistatud kauba päritolu, levitamise viisi, teede ja koguste kohta, sealhulgas kauba tootja, varustaja, eelmiste omanike ja edasimüüjate nimede ning aadresside kohta. (KMS §58). Vastuhagid: · Isik, kelle vastu on õiguskaitset omava kaubamärgi omanik esitanud ainuõiguse kaitse hagi või kelle suhtes on algatatud süüteomenetlus, võib
lähedane olukoorale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Au teotavate väärtushinnangute ja faktiväidete puhul kohaldatavad ÕKV-d on erinevad. Nii au teotava väärtushinnangu kui ka muude isiklike õiguste rikkumise korral on kannatanul õigus nõuda talle tekitatud varalise või mittevaralise kahju hüvitamist. Ning sõltumata kahju hüvitamise nõude esitamisest nõuda rikkujalt õigusvastase käitumise lõpetamist. Väärtushinnangu õigusvastaseks tunnistamise nõuet saab taotleda vaid koos eelpool nim nõuete esitamisega (Riigikohtu otsus 3-2-1-161 p 12). Vabandamise nõude esitamise võimalust, nt naturaalrestitutsiooni vormis, on RK senini eitanud. Samuti ei saa väärtushinnangu, sh õigusliku hinnangu korral kohaldada VÕS-i ning nõuda ümberlükkamist, sest väärtushinnang kui selline ei sisalda andmeid.
ka avalikust õgusest. Esimesel juhul põhinevad nees kas omaniku ühepoolsel nõusolekul või lepingul, samuti seadusel ( nt naabrusõiguslikud talumiskohustused). Teisel juhul on aluseks kas seadus või haldusakt ( nt lennuliikluse talumine oma maatüki kohal). Kõrvaldamisnõue ei ole kahju hüvitamse nõue, kuid teatud juhtudel võib sellega kaasneda ka kahju hüvitamine. Kui on karta omandi korduvaid rikkumisi, võib omanik nõuda võmalikult rikkujalt selliste tegude tegemata jätmist, mis võivad rikkumise põhjustada. Selle tulevikku suundatud nõude eelduseks on juba toimunud omandi rikkumine ja selle kordumise oht. Valdusega mitteseotud omandi kaitse nõuded on sätestatud ka Eesti õiguses. Omanikul on õigus nõuda omandi igasuguse rikkumise kõrvaldamist ka siis, kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada sellise rikkumise kordumist, võib omanik nõuda rikkujalt edasisest omandi rikkumisest hoidumist
kahju ei ole tekkinud. Nt ajakiri A avaldab ilma B-lt luba küsimata B-st tehtud pildi. B-le, kes üldiselt endast tehtud piltide avaldamise eest tasu võtmisega ei tegele, ei teki sellest mingit kahju, seega deliktiõiguse järgi oleks nõude esitamine välistatud. Nõude saab aga esitada rikkumiskondiktsiooni alusel, kuna A on rikkunud B õigust ja seeläbi rikastunud. 3. Pahauskselt rikkujalt saab nõuda ka saadud tulu väljaandmist. Nt A-le kuulub meetodi X patent. B käivitab seda meetodit kasutades tootmisliini ning teenib tulu. A saab nõuda ka tulu väljaandmist (deliktiõiguse järgi ei saaks). 5.2.3 Regressikondiktsioon 85. Missugused on regressikondiktsiooni eeldused? VÕS 1041. Regressikondiktsiooni eeldused: 1
konkreetse kinnisasjaga võimalikult sarnaste maatükkide kasutusõiguse väärtust.“ Kahju hüvitamise nõude ulatus 3-2-1-134-09 p 11 – alusetu rikastumise arvesse võtmine kahju suuruse määramisel Asjaolud: Aktsiaseltsi Kristjuhan (hageja) hagi Kaja Vääri (kostja) vastu 377 834 krooni 71 sendi saamiseks. Õiguslik probleem: Alusetu rikastumise nõue ei välista kahju hüvitamis nõuet. RK: „Kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüvitamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu või muul viisil üleantu, mis oli üle antud õigusliku aluseta, siis tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada.“ 3-2-1-42-16, p 23– kahjuhüvitise vähendamise nõue Asjaolud: Vahur Untera (hageja) hagi Mati Väärtnõu (kostja) vastu 32 914 euro ja viivise saamiseks. Õiguslik probleem: 43
Kokku + 100 000 kr Tegeliku vara ja hüpoteetilise varalise olukorra vahe ehk diferentsihüpoteesi kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju on: -300 000 – 100 000= - 400 000 Kahjuhüvitise ulatus - §127 lg 2: rikutud kohustuse eesmärk - §127 lg 3: kahju ettenähtavus (lepingu korral) vt ka K.Sein. Kahju ettenähtavuse reegel kahjuhüvitise piiramise alusena (Juridica 2003/4) §127 lg 5: kasu mahaarvamine 3-2-1-134-09, p11: - kui isikul on või oli kõrvuti rikkujalt kahju hüivtamise nõudega võimalus nõuda kolmandalt isikult tagasi rikkumise tõttu tema poolt tasutu või muul viisil üleantu, mis oli antud õigusliku aluseta, siis tuleb seda kahju hüvitamise nõude puhul arvestada - kahjuna saab olla vaadeldav vaid see osa väidetavast kahjust, mille võrra hageja tagasinõudeõiguse väärtus on kahjuna nõutavast summast väiksem - alusetust rikastumisest tuleneva hüvitisnõude väärtust tuleb
annaabi.ee 
