Viimase korral ei sulgu radiaatori kork korralikult(tihedalt) ja surve puudub, surve peaks olema umbes 1 bar. Täpsemaks termostaadi kontrollimiseks eemalda see ja pange see kuumutatavasse klaasnõusse kus on vesi ja termomeeter. Kuumutage ja jälgige millisel temperatuuril hakkab avanema(avanema hakkab 87 kraadi juures ja täielikult lahti 105 kraadi juures). Kui ei vasta nõuetele siis vaheta see. Enne tagasi asetamist pange vahele tihend või hermeetikut. Radiaatori rikkeks võib olla ebaeffektiivne jahutamine või leke. Kui radiaator ei jahuta siis võib kasutada kemikaale selle puhastamiseks või võtta lahti radiaatori alumine ja ülemine paak ja torud puhastada plastvardaga. Kui on lekkekoht siis selle kindlaks tegemiseks lastakse sisse surve kuid mitte üle 1 bar-i, uputad selle vette ja jälgid kust tulevad õhumullid. Parandamiseks võib kasutada liime, kuid kui on messing radiaator siis võib joota pehme joodisega nii mehhaaniliselt kui ka keemiliselt
Vajadusel plokikaas freesitakse siledaks soovitatavalt lihvitakse plokikaant minimaalselt. Kui plokikaas on väga kõver tuleb ära vahetada.. Klapid paigaltatakse pesadesse. Vastava suruti abil paigaltatakse tagasi klapi vedrud ja taldrikud. 5.pumbad ja nende rikked. Veepump-kõige sagedamini läheb läbi tihend mis laseb jahutusvedeliku veepumba laagritesse. Jahutusvedelik peseb välja laagrites oleva määrde ja laager rikneb. Bensiini pumpade- kõige sagedasemaks rikkeks on tööpindade kulumine või elektrimootori harjade kulumine. Selle bensiini paagis olnud sette sattumisel bensiini pump võib kinni kiiluda. Tavaliselt soovitatakse enne uue pumba paigaldamist vahetada ka bensiini filter ja veenduda bensiini paagi puhtuses. Õlipump-ainukesek veaks on kulumine või siis õlipumpa ringivedavate detailide purunemine. 6.3 võlliga käigukasti remont Käigukast tuleb alguses väliselt ära pesta. Järgides vastavaid tööjuhiseid avatakse
kindlad piirid, mille ületamine loetakse häireks. Informatsiooni loogilisuse määramiseks võrreldakse seda teistelt anduritelt saadud informatsiooniga. Jahutusvedeliku temp anduri diagnostika Enesediagnoos kontrollib saadud signaali loogilisust. Temp mõõtepiirkonnas on tavaliselt määratud 45-140C signaalpinge vastavalt 4,8-0,2V). Juhul kui signaal on väljapool määratud mõõtepiirkonda, loeb juhtplokk selle rikkeks. Lisaks sellele võib enesekontrollisüsteem võrrelda tegelikku. Juhtploki salvestatakse rikekood siis kui Seadise enesekontrollis avastatakse häire. Või mõni osadest jääb pidevalt sooritamata. Lisaks rikkekoodile salvestatakse juhtplokk mällu kui salvestushetke parameetrid. Mootori signaallamp süttib ainult ohtlike rikete salvestamisel. Rikkekoode ja nende salvestushetke parameetreid saab lugeda vastava diagnoositestriga. Signaallambi aktiveerimine
kiirendamisel reguleerida küttesegu rikastamist. Poteniomeetri põhi komponendid on liugrada ja sellel liikuv liugur. Liugrada koosneb tavaliseltkil- või traattakistitest. Potensiomeetritel on kolm klemmi: toitepinge 5V, maandus ja sigaan. Liugur on ühendatud mõõdetava detailiga ja koos selle asendi muutmisega muutub ka signaalpinge 0...5V. Potensiomeetri töötamise eelduseks on häireteta toitepinge ja maandus.Potensiomeetri tüüpiliseks rikkeks on liugraja kulumisest tingitud pingesignaali katkstused. Kontrollimiseks tuleb keerata potensiomeetrit aeglaselt ühest äärmisest asendist teise.jälgides samaaegselt otsiloskoobiga pingemuutust.Pingesignaal peab olema puhas(ilma värelemiseta)ja uutuma sujuvalt vastavalt liuguri asendile.Lisaks tuleb kontrollida veel potensiomeetrite äärmiste asendite pinget. NB!Mõnedel potensiomeetritel on reguleeritav ka mõõtekava detaili ja potensiomeetri
pingele ja voolule teatud kindlad piirid, mille ületamine loetakse häireks. Informatsiooni loogilisuse määramiseks võrreldakse seda teistelt anduritelt saadud informatsiooniga. Jahutusvedeliku temp anduri diagnostika. Enesediagnoos kontrollib saadud signaali loogilisust. Temp mõõtepiirkonnas on tavaliselt määratud 45-140C signaalpinge vastavalt 4,8-0,2V). Juhul kui signaal on väljapooos määratud mõõtepiirkonda, loeb juhtpokk selle rikkeks. Lisaks sellele võib enesekontrolisüsteem võrrelda teglikku. Juhtploki salvestatakse rikekood siis kui. - seadise enesekontrollis avastatakse häire. - Või mõni osadest jaab pidevalt sooritamata. Lisaks rikkekoodile salvestatakse juhtplokk mällu kui salvestushetke parameetrid. Mootori signaallamp süttib ainult ohtlike rikete salvestamisel. Rikkekoode ja nende salvestushetke parameetreid saab lugeda vastava diagnoositestriga. Signaallambi aktiveerimine
Seejuures alamrõhupoolel suurenev hõrendus aitab külmutusainel aurustuda. Survetakti ajal surub kolb silindris oleva külmutusaine kokku, mistõttu rõhk ja temperatuur tõusevad. Avaneb väljalaskeklapp, millest algab ülemrõhupool, ja kuum külmutusaineaur liigub kondensaatorisse. Sellise kolbkompressori tootlikust saab muuta vaid sisse- ja väljalülitamisega. See aga teeb kahjuks auto mootori töö mõnevõrra tõukeliseks, mida peetakse vahel rikkeks. Valmistatakse ka kahepoolseid kolbkompressoreid, millel üksteisega ühendatud kolvid paiknevad kummalgi pool kaldketast. Ühel pool olevas silindris on sellisel juhul surve-, teisel pool aga imitakt. 25 2.18 Muutuva kolvikäiguga kompressor Muutuva kolvikäiguga kompressor kohaneb ise kliimaseadme töökoormuse ja mootori pöörlemissageduse muutustega. Kolvikäik muutub kaldketta kaldenurga muutumisega astmeteta piires 2 % ..
Seejuures alamrõhupoolel suurenev hõrendus aitab külmutusainel aurustuda. Survetakti ajal surub kolb silindris oleva külmutusaine kokku, mistõttu rõhk ja temperatuur tõusevad. Avaneb väljalaskeklapp, millest algab ülemrõhupool, ja kuum külmutusaineaur liigub kondensaatorisse. Sellise kolbkompressori tootlikust saab muuta vaid sisse- ja väljalülitamisega. See aga teeb kahjuks auto mootori töö mõnevõrra tõukeliseks, mida peetakse vahel rikkeks. Valmistatakse ka kahepoolseid kolbkompressoreid, millel üksteisega ühendatud kolvid paiknevad kummalgi pool kaldketast. Ühel pool olevas silindris on sellisel juhul surve-, teisel pool aga imitakt. 2.18 Muutuva kolvikäiguga kompressor Muutuva kolvikäiguga kompressor kohaneb ise kliimaseadme töökoormuse ja mootori pöörlemissageduse muutustega. Kolvikäik muutub kaldketta kaldenurga muutumisega astmeteta piires 2 % ... 100 % maksimaalsest. See
Näiteks on signaalijuhtmes "P" ja "N" asendis pardapinge ning teistes asendites on pinge O V. Ümberlülitushetke saabumisest teatab juhtplokk aga hästi lühikese pingeimpulsiga. 4.13 Info autojuhile Automaatkäigukastide juhtplokkidel on käigukasti juhtimise programmile lisatud veel ka sisend- ja väljunsignaalide loogilist sõltuvust jälgiv enesediagnoosi programm. Juhul kui mõne signaali parameetrid väljuvad lubatud piirkonnast või muutuvad ebaloogiliselt, loeb juhtplokk selle rikkeks, salvestab rikke parameetrid mällu ja süütab armatuurlaua näidikuplokis oleva rikke signaallambi. Tõsisemate rikete korral lülitub avariireiimile, millega on võimalik piiratud kiirenduse ja võimsusega sõita remondikohta. Mälust rikkehetke parameetrite lugemine on võimalik ainult läbi diagnoosipistmiku selleks otstarbeks valmistatud testriga.
võimsuslülititega ei ole vajalik ning tarbijate elektrivarustus ei katke hetkekski. Ka metalne lühis, mis ei võimalda võrku normaaltalitlusele taastuda, ei ole elektrivarustuse seisukohalt ohtlik, võrk võib sellises seisundis talitleda pikemat aega (aeg on mõõdetav tundides). Isoleeritud neutraali kasutamisel peab siiski silmas pidama järgmisi asjaolusid. Esiteks, kui rikkekoha takistus Rr < 500 , tuleb arvestada võimalusega, et "rikkeks" on elusolend inimene, kariloom vm. Seega peab releekaitse suutma määrata rikkekoha takistuse ja kui Rr < 500 , siis nt Soome normide kohaselt rikkega liini väga kiiresti välja selgitama ning andma väljalülituskäsu isegi siis, kui rike võib olla mööduva iseloomuga. Teiseks, kui rike on püsiv ja Rr > 500 , tuleb vältida pikemaajalist rikkega võrgu talitlust, kuna isegi mõneampriste voolude mõjul pinnas õhuliini posti ümber kuivab kuni poole meetri
annaabi.ee 
