vilkumisega näitama rikkekoode. USA-s on autode tehnilise seisukorra järgmiseks kasutatud signaallampe juba pikka aega. Järgmine eneseskontrollisüsteemi põlvkond, mis kannab nimetust OBD 2, võeti kasutusele USA-s 1996 aastal. Kõige suuremaks uuenduseks on siin heitgaaside mürgisuse järgimine ja rikkekoodi salvestushetke parameetrite fikseerimise lisandumine. Suureks sammuks edasi oli ka diagnoosipistikute ja rikkekoodide standardiseerimine. Sõltumata autovalmistajast on üldise diagnoostestiga võimalik lugeda kõikide autode rikkekoodide arvu, rikkehetke parameetreid. OBD 2 euroopa versiooni hakati nimetama EOBD-ks. Muutus kohustuslikuks 2001.a ja diiselitel 2004.a. Sõidutsükkel ja testivahemik Heitgaaside mürgisust mõjutavad toimingud ja seadiste töö diagnoosimiseks peale olema autoga sõidetud piisavalt pikka aega ja eri sõidutingimustes. Kontrollib juhtplokk häire kordumist
7-käigukast (Rikkekoodi viies ja kuues tähis rikkis seadistaja rikke olemust.) Infoedastamise protokollid Infoprotokoll on auto ja diagnoostestri vaheline standardiseeritud suhtluskeel. Standardiseerimisest hoolimata on kasutatud mitmeid protokolle. Suurimateks erinevusteks on protokollide vahel infoedastamise kiirus. See muutub 10kb/s...1Mb/s. Kaasajal on eriti tähti info edastamine juhtplokile ja see peab toimima kiiresti. Olenemata diagnoostestrist, toimub rikkekoodide parameetrite ja muude toimingute salvestamine ja info väljast. Ikkagi auto juhtplokis. Oleva diagnoositoimingu ning esitab sealt saadud info koodidena takistitena. Diagnoositestrite kasutus on aga suure erinevusega Lihtsamatel diagnoositestritel saab rikkekoode ja parameetreid vaadata ainult ühekaupa. DC põhistel diagnoositestritel on tavaliselt mitmeparameetri samaaegse vaatamise võimalus. Näiteks professionaalsetel seadistel on võimalik vaadata samaaegselt rikekoode, andurite
HOOLDUS JA RIKKEOTSING Taavi Ragul AT-109 Hooldus Automaatkäigukasti hoolduse keskseks osaks on õli taseme ja seisukorra kontrollimine. Iga korralise tehnohoolde käigus tuleb kontrollida õlilekete puudumist, õli tasapinda ja kvaliteeti. Hoolde käigus tuleb kontrollida ka rikkekoodide puudumist ja teha kontrollsõit. Õlivahetus tuleb teha vastavalt tehnohoolejuhendile. Rasketel tingimustel töötamisel (taksod/haagised) tuleb õlivahetusvälpa lühendada. Koos õlivahetusega tuleb tavaliselt vahetada/puhastada käigukasti õlifilter ning puhastada õlivanni põhjas olevad väikesed püsimagnetid. Juhul kui rikkekood viitab liiga kõrgele temperatuurile või kui õli on muutunud pruuniks või on lisandunud põlemise hais, tuleb õli alati vahetada.
Kõiki sisendsignaale ei ole kahjuks võimalik asendada ega neile ka asendusarvu määrata. Asendamatute signaalide puudumisel siirdub juhtplokk hädareiimile, kus käigukasti elektriline juhtimine lõpetatakse. Käiguvalitsaga on siis võimalik valida ainult tagurpidikäigu ja ühe edaspidikäigu vahel. Joonis 1. Sisend signaalide asendus 5.4 Rikkekoodis- vilkkoodid Juhtplokk salvestab kõikide avastatud rikete koodid ja siirdub vastavale varutoimingule. Rikkekoodide lugemine võimaldab rikke leidmist oluliselt kiirendada. Sõltuvalt autost on rikkekoode võimalik lugeda kas näidikupaneelilt vilkkoodide või diagnoosipistmikust vastava testri ehk veakoodilugeja abil. NB! Veakoodide tõlgendamises on autovalmistajate vahel erinevusi. Näiteks Honda Accord 2000: Rikke avastamisel hoiatab juhtplokk sellest autojuhti näidikupaneelil oleva käiguvahetusnäidiku abil - D4 signaallamp hakkab vilkuma.
4. Info otsimine Hinne töö. asutuse nimi, aadress aeg, Nimi, ametinimetus, allkiri 4.1. Andmebaaside kasutamine (remondijuhised, reguleerandmed, remondiajad, elektriskeemid). 4.2. Diagnoositestri kasutamine (rikkekoodide lugemine, rikkekoodide kustutamine, hooldevälba näidiku nullimine). 4.3. 4.4. Min punkti Töö nimetus Töö objekt: Auto mark, mudel, väljalaskeaasta ja sooritatud Töökoht: Töö vastuvõtja: 5. Klienditeenindus Hinne töö
Rikke signaallamp süttib põlema kuid sõiduomaduste muudatust ei pruugi autojuht märgatagi. Kõiki sisendsignaale ei ole kahjuks võimalik asendada ega neile ka asendusarvu määrata. Asendamatute signaalide puudumisel siirdub juhtplokk hädareziimile, kus käigukasti elektriline juhtimine lõpetatakse. Käiguvalitsaga on siis võimalik valida ainult tagurpidikäigu ja ühe ederpidikäigu vahel. Rikkeotsingu alustamisel tuleb alati kontrollida rikkekoodide olemasolu, sest osa rikkeid on sellised mis rikke signaallampi põlema ei panegi. Juhul kui rikkekoode on palju, tuleb need üles kirjutada ja mälust kustutada. Seejärel teha kontrollsõit ja vaadata milline rikkekood salvestub esimesena. Nii saab välja selekteerida sellised "viirastusrikked", mida tegelikult ei olegi, mis on tekkinud teiste rikete mõjutusest. Tasub meeles pidada, et rikkekoodid on salvestatud seadiste signaalide ja juhtploki