SISSEJUHATUS Elektronarvutite ehk kompuutrite (ingliskeelsest sõnast compute arvutama) ehk raalide ilmumine on üks kaasaja teaduse- ja tehnikaarevolutsiooni olulisi tunnuseid. Elektronarvutid on avanud uue lehekülje inimese teadmiste ja võimaluste ajaloos. Arvutite laialdane levik on viinud selleni, et üha rohkem inimesi on hakanud tutvuma arvutustehnika alustega, programmeerimine aga on muutunud järk- järgult spetsialisti tööriistast kultuuri elemendiks. Arvuti- funktisonaalüksus, mis on võimeline inimese sekkumiseta sooritama keerukaid arvutisi, kaasa arvatud rohkeid aritimeetikatehteid ja loogikatehteid. 1. REAALARVUTID 1937. aastal alustas ameerika füüsik Howard Hathaway Aiken Harvardi ülikoolis tööd oma väitekirja teeside kallal. Lõpetanud Indiapolise sõjakooli, astus Aiken Wiconsini ülikooli, mille lõpetas 1923. aastal bakalaureuse kraadiga elektrotehnika alal. Aikeni
oli Philo Bütsantsis. Üks esimesi termomeetri idee edasiandjaks oli Galileo Galilei, kes leiutas esimese algelise veetermomeetri 16. sajandi lõpuaastatel. Tema valmistatud veetermomeeter koosnes õhuga täidetud kerast, mille külge oli joodetud peenike toru. Galilei täitis toru osaliselt veega ja asetas otsapidi veeanumasse. Kera soojendamisel või jahtumisel soojeneb või jahtub keras olev õhk, sellega muutub ruumala ja ka veetaseme kõrgus. Termomeetrit sellisest riistast aga siiski ei saanud, sest selle näit sõltus peale temperatuuri veel ka õhurõhust. Kuid Galileo Galilei idee oli väga oluline. Esimese vedeliktermomeetri valmistas Galilei õpilane Evangelista Torricelli. Alkohol ehk piiritustermomeetri valmistas 1650. aatal Toskaana hertsog Ferdinand teine. Kuid elavhõbetermomeeter oli olemas 1657.aastast. Hubin valmistas elavhõbe vasknitraadi termomeetri 1672. aastal. G.D. Fahrenheit, R.A.F de Reaumur ja A. Celsius võtsid vastavalt
tugevuses ja korrasolekus. Kettal ei tohi olla pragusid ega killuauke, ketta ja ä ä rikute vahel peavad olema elastsed kartongist vaheseibid paksusega 0,5...1 mm ning pä rast paigaleseadmist ei tohi ketas viskuda radiaal- ega teljesuunas. Ketas tuleb varjestada tö ö kindla kaitsekestaga, mis on tugevalt kinnistatud masina kere kü lge. - Tö ö lõ petamisel tuleb sulgeda õ humagistraali ventiil, võ tta suruõ hutö ö riistast vä lja tö ö seadis ning ü hendada voolik lahti tö ö riistalt ja võ rgust, pü hkida suruõ hutö öriist kuivaks ja õ litada ning kerida suruõ huvoolik rõ ngasse. 8 Umax Production OÜ ohutusjuhend Kinnitatud 19.0.2019 11. TRELLIDE KASUTAMINE Elektri/aku trellid on ette nä htud aukude puurimiseks ja kruvide keeramiseks puitu,
rinnatise taga paiknev pikk madal ehitis, hoovis kasvasid sirelid. Kooli juhataja oli venelane Ivanov, kes nõudis, et kõik koolitundide toimuksid vene, mitte poola keeles. Wladyslawile ei meeldinud uus ülemus ja tal oli raske varjata oma rahvutundeid. Koos tööga sai perekond korteri ja nad kolisid uude majja. Mööbel oli tolle aja stiilis: punane velvet ja tume poleeritud puit. Wladyslawi töötoa seinal rippuv baromeeter registreeris õhurõhku ja ilmamuutusi. Väike Maria oli sellest riistast võlutud. Novolipki tänav asus linna keskusest kaugel. Bronislawa leidis peagi, et sealt on liiga pikk maa iga päev Freta tänavale sõita, ja loobus oma tööst koolijuhatajana. 19. sajandi Euroopas oli vaid vähestel naistel ametikohti. Kui neil see oligi, peeti ametiedu märksa vähem tähtsaks kui nende abikaasa karjääri. Bronislawa otsustas Zosiat ja Jozefit kodus õpetada. Kõik lapsed olid väga arukad, iseäranis paistis selle poolest silma Maria
Voolu suuna muutumisel pöörab liikuv osa vastassuunas, seega näitab mõõteriist ka voolusuunda. Magnetoelektrilised mõõteriistad on amper-, volt- ja oommeeter. Voolu mõõdetakse ampermeetriga, mis jadaühendatakse ahelasse. Ampermeetri takistus peab olema võimalikult väike, et pingelang ja võimsuskaod temas oleks väiksed. Mõõteulatuse laiendamiseks rööpühendatakse ampermeetirga šunt, mis juhib osa mõõdetavat voolu riistast mööda. Šnut vähendab ka mõõteriista takistust. Vahelduvvooluahelates laiendatakse mõõteulatust spetsiaalsete voolutrafodega, mis on mõeldud töötamiseks lühirežiimil. 29. Elektromagnetilised mõõteriistad. Pinge mõõtmine Elektromagnetiliste mõõteriistade mõõtemehhanism koosneb paigalseivast poolist mõõdetava vooluga, mis tekitab magnetvälja. Viimase mõjul magneetub eksentrliselt teljele kinnitatud pehmest terasest ankur ning
22.Elektrimõõtmised. Voolu ja pinge mõõtmine. Ampermeetrid, sundid, voolutrafod. Voolu mõõdetakse ampermeetriga, mis jadaühendatakse ahelasse. Ampermeetri takistus peab olema võimalikult väike, et pingelang = I ja võimsuskadu = temas oleks väikesed. Mõõteulatuse laiendamiseks rööpühendatakse ampermeetriga sunt, mis juhib osa mõõdetavad voolu riistast mööda. ,ning sundi takistus Ampermeetrite mõõteulatust laiendatakse vahelduvvooluahelates spetsiaalsete voolutrafodega. Voolur on pöördvõrdelised mähiste keerdude arvudega Pinget mõõdetakse voltmeetriga, mis rööpühendatakse tarviti või toiteallikaga. Voltmeetri mõõteulatuse laiendamiseks jadaühendatakse temaga eeltakisti . , millest eeltakistus 23.Number mõõtevahendid
Prisma asemel võib kasutada ka difraktsioonivõret ja seda viimasel ajal peamiselt tehaksegi, sest võred on palju odavamad kui prismad. Spektraalriista ehitust seletab järgnev joonis. 1 sisenemispilu, 2 kollimaatori lääts, 3 prisma, 4 koondav lääts, 5 fotoplaat. Spektroskoobis vaadatakse spektrit pikksilmaga, spektromeetris registreeritakse elektriliselt) , spektrograafis fotografeeritakse, monokromaatoris lastakse valgus riistast väljuda läbi pilu. Spektraalriistu kasutatakse spektraalanalüüsi korral: so. ainete keemilise koostise kindlakstegemiseks. Selleks kasutatakse aatomist või molekulist kiirgunud või neeldunud valgust. Kiirgusspektri saamiseks tuleb aine panna helenduma (soojuskiirgus, sädelahendus, luminestsents, jne). Tekkinud valgus juhitakse spektraalriista ja registreeritakse spekter. kiirgusspektrid võivad olla kas pidevad või joonspektrid. Spektrijoon on sisenemispilu värviline kujutis
t¨ahendab ohvrianuma juures nagu m¨arkides . vaimude n~ou kuulda v~otmist. Rituaalis kasutatavaid s~onu / ¡ Koosneb kujutisest kutsuti , t¨ahendab ma- £320 ¢ ja samuti p~ olluharimis- nas~onu. riistast . Alg-t¨ahenduseks kahe maaharimisriistaga / ¡ Vana kuju . maad harima . £323 ¢Ahastuses nutva inim- peab m¨ arki foneetiliseks, ese kujutis. On algm¨ark, h¨a¨aldusv~otmena . oli
annaabi.ee 
