Eurolaul 1993 konkursi vitis laul "Muretut meelt ja sdametuld", mille esitas Janika Sillamaa, viisi kirjutas Andres Valkonen ja snad Leelo Tungal. Eurolaul 1994 konkursi vitis laul "Nagu merelaine" Silvi Vraidi esituses. Snad laulule kirjutas Leelo Tungal, viisi Ivar Must. Leelo Tungal on laste sber, muhe ja lahke lastekirjanik. Ta on aastate jooksul kirjutanud tiesti tsiseltvetavat tiskasvanuluulet. Leelo Tungal kasutab rtmilis-riimist lahendust. "Tegu on harukordse poeetilise keeletajuga, mida viks nimetada kirjutuseks. " "Tungla snamngud ei s sisu, vaid vastupidi - toovad sisu paremini nhtavale. " Leelo Tungal on ks vilunuimatest vormitunnetajatest, kellel on vere asemel soontes poeetiline keel. "Laenates Leelolt endalt: keel avaneb ta luules justkui "seesama "sesam"" . "Saab vaadata, kuidas on aja jooksul muutunud, rikastunud Leelo Tungla luule rhuasetused. Kuidas loodusluulesse on vaikselt kasvanud mtisklusi inimeste
vabaks inimestest teistest, vabaks aususest, aupaistest, vabaks lastest, vabaks naistest, vabaks väetist, vabaks nõdrast, vabaks naabrist, vabaks sõbrast, vabaks emast, vennast, õest, vabaks valest, vabaks tõest, vabaks arast, vabaks vahvast, vabaks maast ja vabaks rahvast. Värss saab vabaks igast tõkkest riimist, rütmist, kõlast, mõttest. (Leelo Tungal ,,Piiritu priius) Neiu 1: Kuidas ta lendab treppide kohal, astmeid arvestamata! Kuidas ta läbib vahemaid, meetreid arvutamata! Ikka vajab ta arve ja andmeid, et nendest mitte hoolida, et nendega mitte arvestada!
Avaldub see unenäo ja reaalsuse ühtesulamises, absurdis. Kuigi tema tekstides leidub ka peidetud vihjeid, on need üldiselt loetavad suuremate eelteadmisteta. Enamasti on ta luuletused lapselikult mänglevad ja naljakad, neis on ulakust ja musta huumorit, nad taotlevad mõnusat ütlemist, kuid saavutavad selle tihti väga kuiva ja vaese keelega. Kõige omasem on Ehinile meetriliselt organiseerimata kirjutusviis; värsimõõt võib sundida ta kõne ühetooniliseks, rääkimata riimist, mis võib muuta ka süntaksi puiseks ja tühistada kogu ütlemismõnu. See eest on aga Ehinile suurepäraselt sobinud mitmesugused sõna ja tähemängud, tähenduslik kahemõttelises, parafraasid ja paragrammid. Ehinile on iseloomulik ka fragmenteeritus, mistõttu mõni tema luuleraamat koosnebki lihtsalt kildudest, mille omavahelisi seoseid on raske märgata. +- + + - on trohheus
7 Luulekogu ,,Atlas" analüüs "Atlas" on õhuke kogu, mis sisaldab vaid 25 teksti ja raamatu toimetaja Jürgen Rooste järelsõna. Uus luulekogu tundub olevat läbimõeldum ja viimistletum. Kui rääkida stiiliotsingutest, siis need on teatud mõttes lõpule jõudnud: "Atlase" vabavärss on napp ja täpne, sageli on sel rohkem ühisjooni proosa kui luulega. Pole enam puhtalt ühele voogavale rütmile üles ehitatud luuletusi ja loobutud on ka riimist, mis veel eelmises kogus siin-seal sisse tikkus. Juba esikkogust alates on Andral teatud kindel teemaring, mida ta raamatust raamatusse on lihvinud ning mis "Atlases" üha teravamaid ja mõjuvamad piire omandab. Ühe väikse omaette kimbu moodustavad kõikenägeva silma luuletused, kus mingi omnipotentne vägi teab kirjutavast subjektist rohkem kui ta ise. (Mariliin Vassenin 2009) saja aasta pärast
Orlau, M. Barker Alliteratsioon ehk riim sarnasekõlaliset sõnade kunstikavatsuslik kordamine, sõnade või häälikute kokkukõla. Riimi ülesandeks on teksti instrumenteerimine, värsi piiri ja teksti rütmi markeerimine, assotsiatsioonide loomine, värsside omavaheline sidumine. Asendi järgi jagunevad alg-, lõpp- ja siseriimideks. Algriim on riimi lihtsaim vorm ,mis on iseloomulik eesti vanemale rahvalaulule.(nägin karu kaera sessa/ põtra põlluvilja seessa) Enamasti peetakse riimist kõneldes silmas lõppriimi, mis hakkas levima 17 sajandil kirikulaulu kaudu nii rahvalaulus kui kunstluules 19saj II poolel. Ühest sõnast moodustunud riim on lihtriim , 2 või enamst sõnast liitriim Alliteratsioon algriimi jagunemisel tekkiv vorm, mis avaldub konsonantide kordustena. Assonants - algriimi (sõna algushäälikud korduvad) jagunemisel tekkiv üks algriimi vorm. Korduvad vokaalid. Aimekirjandus ehk populaar teaduslik ehk teabekirjandus - mis tutvustab üldarusaadavalt
! va-len-dab Su val-ge säng... ! ! Su pad-jas-se, mis ! ! täis Su juus-te lõh-na, kas ! ! võin hei-ta kuu-ma pal-ge? RIIM JA KÕLAKUJUNDID Rütmi kõrval on RIIM luule teine silmapaistev tunnus. Riim on oluline luuletuse rütmi ja kõlavuse e EUFOONIA kujundaja. KÕLAKUJUND e INSTRUMENTATSIOON - riimid seovad tähenduselt erinevaid väljendusi ühtsesse kõlatervikusse ja loovad selle abil uusi tähendusseoseid. ALGRIIM Riimid jagunevad alg- ja lõppriimideks. Tavaliselt peetakse riimist rääkides silmas lõppriimi, ent luules esineb rohkesti ALGRIIMI e ALLITERATSIOONI, mida tugevasti soosib muistse rahvaluule taust. Algriim on sõnade esihäälikute taotluslik kordus. k(õ)- algriim! ! ! ! ! ! ! eid- lõppriim ! ! ! Kui koorma kõrval kõnnib neid, ! ! ! siis küsi, kas toob linnaseid. Eristuvad täishäälikualgriim e ASSONANTS ja kaashäälikualgriim e ALLITERATSIOON! Võivad esineda nii eraldi kui koos: TÄISALGRIIMI (kus kõlavad kokku nii vokaalid kui
Saatuslik sõprus Varesega ja kaasaminek Nõukogude võimuga. Väga suur luuledebüütide aeg on Siuru ajal. Siis 20ndatel aastatel käib see aga alla, tuleb üksikuid luuletajaid, keda mainida tasub ja noore luule pilt jääb hõredaks. Pärast 30ndaid tuleb ka uus debüütide tõus. Vladimir (Vilmard) Adams · Suudlus lumme (esindab kujukalt salonglikku varianti uusromantilises luules.) Ta õpib Tartu Ülikoolis Eesti kirjandust (jm kirjandusi) ja kirjutab oma magistritööd riimist. See töö saab valmis 1925 ja kaitsmisele läheb 1929. Seega on tal ka teoreetiline teadmine sellest, millega ta tegeleb. Selle taustal hakkab ta kuulutama irdriimi võdukäiku. Ta suutis peaaegu alati ja kõgiga konflikti sattuda. Ta oli nii vene kirjanduse õppejõud ja retoorika õppejõud. Õpetas nii Rein Veidemanni kui ka Linnar Priimäge. Kasvanud Tartus Supilinnas. Juhan Sütiste (Johannes Schütz) Ta esimene raamat ,,Rahutus" (1928) ilmub tema kodanikunime all
annaabi.ee 
