või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. 10.5 Halduskohtumenetluse põhimõtted (uurimispõhimõte) Haldusorgan on kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. 10.6 Kriminaal- ja väärteomenetluse põhimõtted (kohustuslikkus e legaliteet, riiklikkuse e avaliku süüdistuse põhimõte, süütuse presumptsioon) § 5. Riiklikkuse põhimõte Kriminaalmenetlust alustatakse ja toimetatakse Eesti Vabariigi nimel § 6. Kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõte Kuriteo asjaolude ilmnemisel on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust § 7. Süütuse presumptsioon (1) Kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus.
kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. 10.5 Halduskohtumenetluse põhimõtted (uurimispõhimõte) Uurimispõhimõte kohaselt on haldusorgan kohustatud haldusmenetluses välja selgitama menetlevas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks tõendeid oma algatusel. 10.6 Kriminaal- ja väärteomenetluse põhimõtted (kohustuslikkus e legaliteet, riiklikkuse e avaliku süüdistuse põhimõte, süütuse presumptsioon) Kohustuslikkus ehk legaliteet - kohustab pädevaid ametivõime alustama kuriteo tunnuste sedastamisel kriminaalmenetlust sõltumata mis tahes isiku või riigiasutuse arvamusest. Riiklikkusse põhimõte (Ametlikkuse ehk avaliku süüdistuse põhimõte) et menetlust viiakse läbi ja alustatakse riigi nimel. 10.7 Põhiseaduslikkuse järelevalve 10.7
nemo tenetur se ipso accusare - analoogia keeld seaduslikkuse põhimõttele tuginedes on karistusõiguses keelatud analoogia, st õigusliku reegli ülekandmine seaduses reguleerimata juhtumile. Kergendavat analoogiat saab mõnikord kasutada. Karistusõiguse eesmärk on sätestada õiguslikud alused teo karistatavaks tunnistamiseks ja selle ees karistamiseks. Kriminaalmenetluse riiklikkuse põhimõte - kriminaalmenetlust alustatakse ja toimetatakse Eesti Vabariigi nimel. Karistusõiguse eesmärk on sätestada õiguslikud alused teo karistatavaks tunnistamiseks ja selle ees karistamiseks. Kolme samba teooria- karistusõigus on üldine distsipliin, mis hõlmab materiaalset karistusõigust (teo karistatavuse eeldused ja millised teod on karistatavad), menetlusõigust (reguleerib materiaalõiguslike normide kohaldamist- kuidas ja kes teeb
7) isik loovutab vabatahtlikult enda ebaseaduslikus valduses oleva tulirelva, lõhkeseadeldise või selle olulise osa, laskemoona või lõhkeaine; 8) kriminaalmenetlus on koondatud teise riiki, sest paralleelselt kriminaalmenetluse läbiviimist mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis välditakse ja koondatakse kriminaalmenetluse läbiviimine ühte riiki. 1.3. Kriminaalmenetluse printsiibid (süütuse presumptsioon, menetluse keel, avalikkus, õiguste tagamine, vahenditus- suulisus, taandamine): 1) Riiklikkuse põhimõte (§ 5) –kriminaalmenetlust alustatakse ja teostatakse Eesti Vabariigi nimel. 2) Kohustuslikkuse ehk legaliteedi põhimõte (§ 6) – kuriteo asjaolude ilmnemisel on uurimisasutus ja prokuratuur kohustatud toimetama kriminaalmenetlust, kui puuduvad kriminaalmenetlust välistavad asjaolud või puudub alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks. 3) Süütuse presumptsioon (§ 7) – kedagi ei tohi käsitleda süüdlasena enne, kui tema kohta on jõustunud kohtuotsus. Kriminaal-
tõuseb ja lööb õitsele ka majandus ja selle õitseng jätkub vaid seniajani, kuni nende puhtriiklike omaduste hukuga koos ei hukku ka majandus ise. Just nimelt seda protsessi me, paraku, jälgime praegu tema kõige kurvastavamal kujul. Inimeste materiaalsed huvid õitsevad alati ainult inimkonna sangarlike vooruste kaitse all. Kuid tasub materiaalsetel huvidel vaid kerkida esiplaanile, kui nad sellesamaga rebivad katki oma eeldused iseendi olemasoluks. Saksamaa ajaloos saatis riiklikkuse tõusu alati ka majanduslik tõus, ent alati, kui vaid majandus muutus meie rahva elu ainsaks sisuks, halvenesid ideaalsed voorused, riik käis alla ja oma langemisel kiskus sinna mõne aja pärast ka majanduse. Kui me esitame endile küsimuse, millised faktorid nimelt on peamised riigi moodustamiseks ja kindlustamiseks, siis me peame, lühidalt öeldes, vastama: võime eneseohverduseks, eraldi iga indiviidi tahet eneseohverduseks ühise heaolu nimel. Et need voorused ei oma midagi ühist
10. Kriminaalmenetluse kohustuslikkuse põhimõtte piiranguteta toimimine kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel kajastab seadusandja õiguspoliitilist otsustust, mida ei saa kriminaalmenetluse praktikas korrigeerida lähtudes näiteks sellest, kas kuriteotunnustega tegu on toime pandud ööklubi vahetus läheduses või sellest eemal. Nõustuda ei saa kaitsjatega ka selles, et kannatanu kuriteokaebuse puudumine võiks välistada kriminaalmenetluse aluse olemasolu, sest KrMS §-s 5 sisalduv riiklikkuse (avaliku süüdistuse) põhimõte toimib kehtivas kriminaalmenetlusõiguses ilma erasüüdistust võimaldavate piiranguteta. 6 11. Samas ei saa eitada, et ka juba ainuüksi kriminaalmenetluse alustamisega võidakse ühiskonnas valitsevate hoiakute tõttu isikuid stigmatiseerida
annaabi.ee 
