Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"riigorgani" - 7 õppematerjali

Õiguse vormid ehk allikad
8
doc

Õiguse vormid ehk allikad

allakirjutamise päeval. Normatiivakt lõpetab oma kehtivuse tema kehtivuse lõppemisel või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. Selleks on 2 viisi:  eraldi aktiga  Võib olla kehtetuks tunnistatud uue, samasisulise akti vastuvõtmisega Kui samasisuline uus õigusakt ei tunnista vana kehtetuks, võib tekkida olukord, kus kehtivad 2 samasisulist akti ehk tekib õiguste kollisioon. Kui omavahelises kollisioonis olevad aktid on sama riigorgani aktid, siis kehtib hilisem. Kui vatsuolulised aktid on pärit erineva tasemega riigiorganitelt, siis kehtib kõrgema riigiorgani poolt vastuvõetud akt. Osad omavad dipolmaatilist kaitset, sääraste iskute küsimused kuridegude puhul, lahendatakse dipolmaatiliste kanalite kaudu. Neile andakse tavaliselt tähtaeg riigist lahkuda. 11) Jõustunud õigusakt ei oma tagasiulatuvat jõudu, vaäljaarvatud 2 erandit:  tagasiulatuvat jõudu omavad seadused, mis seda sõnaselgelt sätestavad (nt

Õigus → Õigusõpetus
20 allalaadimist
Seadus-õigusaktid
12
doc

Seadus, õigusaktid

Normatiivakt lõpetab oma kehtivuse tema kehtivuse lõppemisel või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt.  Selleks on 32 viisi: eraldi aktiga  Võib olla kehtetuks tunnistatud uue, samasisulise akti vastuvõtmisega Kui samasisuline uus õigusakt ei tunnista vana kehtetuks, võib tekkida olukord, kus kehtivad 2 samasisulist akti ehk tekib õiguste kollisioon. Kui omavahelises kollisioonis olevad aktid on sama riigorgani aktid, siis kehtib hilisem. Kui vatsuolulised aktid on pärit erineva tasemega riigiorganitelt, siis kehtib kõrgema riigiorgani poolt vastuvõetud akt. Osad omavad dipolmaatilist kaitset, sääraste iskute küsimused kuridegude puhul, lahendatakse dipolmaatiliste kanalite kaudu. Neile andakse tavaliselt tähtaeg riigist lahkuda. Õigusaktide süstematiseerimine On oluline, et õigusaktid oleksid süstematiseeritud.

Õigus → Õigusõpetus
5 allalaadimist
Keskaja Rooma
5
doc

Keskaja Rooma

Preetorid tegelesid ka sõjaväejuhtimisega, kuid võisid ka vajaduse korral konsulit asendada. Tsensorite valitsusaeg oli 5 aastat. Valiti endiste konsulite seast. Korraldasid kondanike loendusi ning koostasid senaatorite nimekirja. Nende järelvalve all olid ka kodanike elukombed. Kui riiki ähvardas tõsine oht, aliti ametisse piiramatu võimuga diktaator. Rahvatribuunid valiti plebeide hulgast ning nende ülesandeks oli panna keeld ükskõik millisele riigorgani otsusele, kui see kahjustas lihtrahva huve. Senat- valitsev riiginõukogu- koosnes nii endistest kui ka tegevatest magistraatidset. Senaatorid olid ametis eluaegselt. Senaatoreid oli u 600. Senati kätte oli koondunud kõik tähtsamad valitsemisalad. Seaduseelnõud mis rahvakoosolekutele läksid pidid enne läbi käima Senatist. Rahvakoosolekuid kutsuti kokku ainult selleks, et hääletada koosolekut juhatava magistraadi esitatud ettepanekute üle. Lihtkodanikud ise ettepanekuid teha ei saanud

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Õiguse vormid ja normatiivsed aktid
7
docx

Õiguse vormid ja normatiivsed aktid

tunnistatakse seni jõus olnud akt kehtetuks. Seaduse kollisioon ­ olukord, kui ühel ajal kehtib kaks erisisulist akti. Tekib, kui kui uus akt ei tunnista vana kehtetuks. Kollisooni lahendamiseks kasutatakse järgmisi reegleid: 1) kui kollisioonis olevad aktid (kollisiooniaktid) on sama riigiorgani (sama taseme) aktid, siis kehtib hilisem akt; 2) kui kollisiooniakti lähtuvad erineva tasemega riigiorganitest, kehtib kõrgema riigorgani akt; 3) kui kollisioonis on üldnorme kehtestav õigusakt ja erinorme kehtestav õigusakt, kohaldatakse akti, mis sialdab erinorme. Normatiivaktide territoriaalne kehtivus On määratud riigi suverränsuse ruumilise (territoriaalse) ulatusega. Riigi keskvõimuorganite õigusaktid kehtivad üldjuhul kogu riigi territooriumil. Riigi keskvõim võib kehtestada ka lokaalse iseloomuga normatiivakte.

Õigus → Õiguse alused
80 allalaadimist
Õiguse alused kordamisküsimused
16
doc

Õiguse alused kordamisküsimused

asjaoludel ei saanud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitud kahjust väiksem. 3. Kurjategija kinnipidamine ­ õigus kurjategijat kinni pidada on igal isikul, sõltumata sellest,kas tal on võimalik pöörduda vastavate võimuorganite poole. 4.Kuritegude matkimine on tegevus, millel on küll karistusseadustikus ettenähtud teo tunnused, kuid mis on suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele ja toime pandnud isiku poolt, kellel on kompetentse riigorgani volitus kuritegu matkida. 5. Kohustuste kollisioon- tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita. 6.eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus. Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. 7

Õigus → Õigus
119 allalaadimist
ÕIGUSE ALUSED KT 1
32
docx

ÕIGUSE ALUSED KT 1

asjaoludel ei saanud kõrvaldada muude vahenditega ja kui põhjustatud kahju on ärahoitud kahjust väiksem. 3. Kurjategija kinnipidamine – õigus kurjategijat kinni pidada on igal isikul, sõltumata sellest,kas tal on võimalik pöörduda vastavate võimuorganite poole. 4.Kuritegude matkimine on tegevus, millel on küll karistusseadustikus ettenähtud teo tunnused, kuid mis on suunatud kurjategija isiku või kuriteo väljaselgitamisele ja toime pandnud isiku poolt, kellel on kompetentse riigorgani volitus kuritegu matkida. 5. Kohustuste kollisioon- tegu, millega rikutakse õiguslikku kohustust, ei ole õigusvastane, kui isik peab üheaegselt täitma mitut õiguslikku kohustust ja tal ei ole võimalik kõiki täita. 6.eksimus õigusvastasust välistavas asjaolus. Tahtlik tegu ei ole õigusvastane, kui isik seda toime pannes kujutab endale ekslikult ette asjaolusid, mis välistaksid teo õigusvastasuse. 7

Õigus → Õigus alused
26 allalaadimist
Õigusõpetus 1-KT - Riigiaparaat
27
docx

Õigusõpetus 1. KT - Riigiaparaat

Normatiivakt lõpetab oma kehtivuse tema kehtivuse lõppemisel või kehtivuse lõpetamisel selleks pädeva organi poolt. · Selleks on 32 viisi: eraldi aktiga · Võib olla kehtetuks tunnistatud uue, samasisulise akti vastuvõtmisega Kui samasisuline uus õigusakt ei tunnista vana kehtetuks, võib tekkida olukord, kus kehtivad 2 samasisulist akti ehk tekib õiguste kollisioon. Kui omavahelises kollisioonis olevad aktid on sama riigorgani aktid, siis kehtib hilisem. Kui vatsuolulised aktid on pärit erineva tasemega riigiorganitelt, siis kehtib kõrgema riigiorgani poolt vastuvõetud akt. Osad omavad dipolmaatilist kaitset, sääraste iskute küsimused kuridegude puhul, lahendatakse dipolmaatiliste kanalite kaudu. Neile andakse tavaliselt tähtaeg riigist lahkuda. Õigusaktide süstematiseerimine On oluline, et õigusaktid oleksid süstematiseeritud.

Õigus → Asjaõigus
30 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun