Grafiti kui kunstiliigi juured ulatuvad vanimate koopamaalinguteni, ning jõuavad tänapäeva läbi seina- või monumentaalmaali ajaloo. Tavaliselt ei peeta neid grafiti otsesteks eellasteks, sest vaatamata sotsiaalsele või poliitilisele sõnumile, mida avalikus ruumis eksponeeritud teosed sageli kannavad, valmistati neid üldjuhul omaniku loal.Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse USA 60.-70ndaid, kus noored hakkasid oma poliitilisi (tavaliselt riigivastaseid) sõnumeid seintele kirjutama. Samaaegselt hakkasid jõugud ka oma territooriumi märgistama (a la "Mati oli siin" - nn. tag-grafiti). Esimesi laiemalt kui "omade" seas tuntud grafiti viljelejaid on TAKI 183. Tegemist oli New Yorgis kullerina töötava noormehega, kes hakkas oma käike linnas märgistama, kirjutades seintele oma nime.70.ndate alguseks tekkis oma nime kritseldajaid paljuvõitu, ning tekkis vajadus oma nime esile tuua
Grafiteid on leitud ka maiade, varjaagide ja isegi viikingite kultuuriruumist. Varjaagid on uuristanud ruune isegi Hagia Sofia katedraali Konstantinoopolis (tänapäeva Ankaras). Hiljem, 1790ndatel, uuristasid prantsuse sõjaväelased Napoleoni Egiptuse sõjakäigul sealsetele monumentidele oma nimesid. Seega on grafiti aastatuhandeid vana ning levinud erinevates maailma paikades. Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse USA 60.-70ndaid, kus noored hakkasid oma poliitilisi (tavaliselt riigivastaseid) sõnumeid seintele kirjutama. Samaaegselt hakkasid jõugud ka oma territooriumi märgistama (näiteks "Mati oli siin" - nn. tag-grafiti) 70.ndate alguseks oli nime kritseldajaid palju ning tekkis vajadus oma nime esile tuua. See põhjustas grafiti muutumise kalligraafilisemaks, eri grafititegijad võtsid kasutusele erinevaid kirjastiile. Sellest arenesid välja erinevad grafitistiilid, nagu "throw-up", "piece", "wildstyle",
Kõige jaoks oli vaja luba saada. Need, kes ei olnud valitseva korraga viidi Tallinnas Pagari tänavale ülekuulamisele, kus nad ka natukese aja pärast jälle vabaks said. Väga suurelt paistsid silma punkarid enda mässumeelsusega, nende üheks lemmikumaks kohaks oligi Pagari tänav ja sinna nad transporditi nn sidrunitega. Reisida oli küll võimalik, kuid ainult Nõukogude Liidu piires aga enne kui luba väljastati uuriti läbi sugupuu, ega ei ole juhuslikult riigivastaseid sugulasi ning kui oli ei olnud lootustki mingit luba saada. Lääne riikidesse ei olnudki võimalik reisida, sest arvati, et see tuleb sotsialismile kahjuks, kui inimesed hakkavad nägema kui hea ikka on läänemaailmas ja meie peame siin kõik võrdsed olema. Lääne maailma raadiojaamu oli peaaegu võimatu kuulata, sest olid peale pandud erinevad segajad, kuid mingi valemi abil õnnestus sedagi kuulata. Minu arvates ei saa
Tavaliselt ei peeta neid grafiti otsesteks eellasteks, sest vaatamata sotsiaalsele või poliitilisele sõnumile, mida avalikus ruumis eksponeeritud teosed sageli kannavad, valmistati neid üldjuhul omaniku loal. (Vikipeedia 2008b) 4 Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse USA 60.-70ndaid, kus noored hakkasid oma poliitilisi (tavaliselt riigivastaseid) sõnumeid seintele kirjutama. Samaaegselt hakkasid jõugud ka oma territooriumi märgistama (a la "Mati oli siin" - nn. tag-grafiti). Esimesi laiemalt kui "omade" seas tuntud grafiti viljelejaid on TAKI 183. Tegemist oli New Yorgis kullerina töötava noormehega, kes hakkas oma käike linnas märgistama, kirjutades seintele oma nime. (Vikipeedia 2008b) Kuigi breikimine, tuntud ka B-Boying-i nime all, tundub olevat nii erinev teistest tantsustiilidest,
Läbiotsimisel leiti Kingissepa elukohast ja selle lähedusest kolm kirjutusmasinat, kaks telefoni, propagandakirjandust, lendlehti, kuulipilduja Maksim, dünamiiti jpm. Tallinna komandandi raport oli KAPO edu suhtes väga mürgine. "Peale Kingissepa arreteerimist jätkus mõnel kaitsepolitseinikul häbematust seletada, et see Kingissepa asukoht neile juba ennem teada olnud. Jääb ainult imestada niisugust kaitsepolitseinikute ütelust. Kaitsepolitsei, kelle ülesandeks riigivastaseid tabada, teab ühe kõige kurjema riigivaenlase asukohta ja ei võta midagi ette, et teda tabada," imestatakse raportis. Ilmselt ei teadnud KAPO mitte tuhkagi ning lihtsalt püüdis õigustada oma läbikukkumist Linkhorsti ülekuulamisel. Rivaalitsemine rikkus hiilgava võimaluse Pärast Kingissepa vahistamist ei suutnud kaitsepolitseinikud omavahel kokku leppida, kuhu Kingissepp viia. Ühed tahtsid teda toimetada KAPOsse,
mille projekt valmis 1895. aastaks ja mille tsaar Nikolai II kinnitas 22. märtsil 1903.*24 See aga ei tähen- danud, et UNS oleks kohe kehtima hakanud, vaid tsaar lubas edaspidi teada anda, millal uus kriminaal- seadustik kehtima hakkab.*25 Uut nuhtlusseadustikku ei kehtestatud kunagi tervenisti. Tsaar kehtestas uue seadustiku osaliselt mitme eri aktiga, mis puudutasid vaid riigivastaseid süütegusid*26, usuvastaseid süütegusid*27, salakaubandusega seotud süütegusid*28, prostitutsiooni ja naistekaubandusega seotud süütegusid*29 ning autoriõiguste vastaseid süütegusid.*30 1906. aastal jõustunud usuvastaseid süütegusid reguleerivad koosseisud olid muudetud ja viidud kooskõlla 17. aprilli 1905. a ususallivuse manifestiga („Об 10 Soome õigusliku seisundi kohta vt lisaks Н. С. Таганцев. Русское уголовное право. Лекции
nad valdavalt arreteeriti ja anti kohtu alla, siis 1950. aastate keskpaigast hakati karistama eelkõige organisatsioonide juhte. 1950. aastate lõpul hakati Eestis kehtiva korraga harjuma. Ühiskond stabiliseerus, lõppesid repressioonid, inimesed hindasid reziimi teatavat pehmendamist ning elatustaseme tõusu. Enamus eestlasi paraku leppis valitseva olukorraga. Julgemad siiski vahetasid keelatud kirjandust, protesteerisid avaliku venestamise vastu, eksponeerisid rahvussümboolikat, levitasid riigivastaseid lendlehti ja osalesid meeleavaldustel. Paremas olikorras oli rahvakultuur. Aktiivselt viljeldi rahvuslikku käsitööd, võimude toetusel korraldati laulu- ja tantsupidusid. Vaatamata usuvastasele propagandale tähistati kogu okupatsiooniperioodil jõulusid. 1960. a. tugevnesid eestlaste kontaktid läänega, kus otsiti vastukaalu nõukogude ideoloogiale. Põhja-Eesti elanikele avas akna maailma Soome televisioon
julmust teame ja tunneme. Täpsemalt võib välja tuua erinevaid väiksemaid elemente: Stalini terror, mille käigus arreteeriti ja hukati miljoneid inimesi (koguarvuks hinnatakse 8 ja 15 miljoni vahel). Bulgakov isegi oli terrori ohver, kui tema päevik läbiotsimise käigus konfiskeeriti 1926. (mõningate andmete järgi 1925.) aastal. Salapolitsei tegevus on samuti teemaga seotud. GPU, NKVD - organisatsioonid, mis tegelesid sisespionaaziga, võtsid kinni riigivastaseid ja reetureid. Mitmes romaani lõigus on sees salapolitsei ja arretrerimise motiiv:"Ja kaks aastat tagasi hakkasid korteris juhtuma seletamatud lood: sellest korterist kadusid inimesed jäljetult." (M&M lk 73) "Ta ei sattunud professor Stravinski juurde mitte kõige otsemat teed, vaid viibis enne ühes teises kohas." (M&M lk 155). Terrori viimane aste - vangilaagrid - otseselt romaanist läbi ei käi, kuid on teada, et Bulgakovi sõber, luuletaja Osip Mandelstam suri ühes Gulagi-laagris.
Rooma provintsides, levis igas ühiskonna kihis, kõigi rahvaste seas ning oli eriti populaarne naiste seas. Samas oli see kultus müsteeriumiusund. Isist peeti ka saatusejumalannaks, Roomas oli levinud fatalism, inimesed kes sinna müsteeriumisse end pühitseda lasid said ,,saatusest vabaks". Kuulsam keelatud kultuste näide oli veel kristlus, selle põhiliseks ettekäändeks oli et ristiusk ei tunnista Rooma põhireligiooni, see nii ka oli. Kristlasi hakati karistama kui riigivastaseid kurjategijaid, usuti et riigi põhialuseks on religioon. Otsesed suured kristlaste tagakiusamised aga algavad kuskil 3saj paiku kuni aastani 313pKr mil kristlusest saab lubatud usund. Tagakiusatud religioon oli ka manilus, mis tekkis 3saj. Manilus oli dualistlik, rajajaks oli Mani kes elas Pärsias. Seal ta rajas oma usundi kust see 3saj levis Rooma. 3saj lõpus keisrid üritavad seda kogudust süstemaatiliselt välja suretada aga see ei õnnestu. Selle alla surumise põhjuseks
intensiivsem funktsioneerimine ja riigipoolse kontrolli tõhusamaks muutumine. Paralleelselt intensiivsema toimimisega laieneb riikluse arenedes alati niisuguste käitumisviiside ring, mida kontrollitakse. Selle protsessi indikaatoriks on kuritegevuse mitmekesistumine, millest annab märku eelkõige "muude kuritegude" osakaalu rohkem kui kahekordne (absoluutarvudes rohkem kui kolmekordne) kasv vaadeldaval perioodil, milles levinumateks võib nimetada riigivastaseid kuritegusid (nt salakaubavedu, raha või väärtpaberi võltsimine), ametialaseid kuritegusid (nt altkäemaks, korruptsioon), õigusemõistmisevastaseid kuritegusid ja kaitseteenistusealaseid kuritegusid. Arvuliselt valdava enamiku Eestis toimepandavatest kuritegudest moodustasid teise astme kuriteod, mille osakaal on vaadeldaval perioodil ligikaudu kahe protsendipunkti võrra kasvanud (93-lt 95-ni).9 Ligikaudu sama palju on vähenenud raskete (s.o. esimese astme) kuritegude osakaal (2001
annaabi.ee 
