Algatuseks tuleb silm peal hoida kõigil kaubateedel: laevadel, lennukitel, rongidel jne, sest enamik kaupu reisib ühest kohast teise ning peaks tervena kaupmeesteni jõudma. Näe - korraks lasin silma looja ja kohe oli õnnetus taga - kaubaauto läks Muhus kummuli ja mitmed kaupmehed jäid selle päeva kasumist ilma. Aga noh, ega ma ka alati loodusjõudude, st metsloomade põikpäisuse vastu saa. Muidugi pean veidike ringi sahkerdama riigivalitsejate hulgas - kuidas muidu saaks kaupmehed oma asutustes piisavalt kasumit teenida. Õigupoolest on mul iseendast pisut halegi, et pole suutnud kaupmeestele rohkem kui 18% kasumit (käibemaksu) välja kaubelda. Mis sest, et masu aeg, ega minu kaitstud inimesed ei tohi siis nälga jääda. Ja siis muidugi on tänapäeva kõige raskem osa - töötus ja pankrotistumine. Üritan küll siin riigiisade kaudu vähendada kõigi palkasid, et ei peaks kaupmehi koondama, kuid kahjuks pole minu
kohutavad ja see on märk sellest, et koheselt peab hakkama midagi muutma.Meie valitsus on küll püüdnud ümber vaadata lastetoetuste väljamaksmist, suurendada gaasi ja kütuse aktsiisi neljakordselt-"suurepärased ideed".Kui riigivalitsus ei tule toime eelarvega ega oska rahaga umber käia, miks rahvas peab kannatama? Miks me peame maksma oma taskust? See on puhas riigikogu viga, mida nad isegi ei julge tunnistada. Põhiliseks probleemiks on rahva usalduse kaotamine oma riigivalitsejate vastu. Me oleme nii kaua püüdnud olla Euroopa tasemel, kuid praegune mõne aastaga kõike saab ära rikkuda. 2007. aasta aprilli sündmused on näidanud, et pikaajaline ja kallis integratsioonipoliitika on läbi kukkunud.Eesti elanikkond kaotas oma ühtekuuluvustunnet. See oli puhas näide sellest, et eestlaste ja venelaste vahel on vägagi pingelised ja arusaamatud suhted.Jätkusuutliku riigi üheks tunnuseks on ühiskonna sidusus, mis on Eesti jaoks valuline küsimus
takistatud mingil määral arenemast ja levimast, kuna kristlus keelas liigkasuvõtmist. Reformatsiooni tagajärjel kiriku sissetulek vähenes indulgentside ja kirikuametite müügi vähenemise tõttu ning kapitalistlik-majandussuhted levisid kiiremini seal, kus oli ka kalvinism levinud. Poliitiliselt tähendab reformatsioon püüdlust vähendada katoliku kiriku ilmalikku võimu ning sellega suurendada riigivalitsejate ja linnade ilmalikku võimu. Paljudele riigivalitsejatele ja linnadele ei meeldinud kiriku liigne ilmalik võim- nad ihkasid ise suuremat võimu. Näiteks seisab Ulrich Zwingli õpetuses, et kirik tuleb allutada ilmalikule võimule ehk linnale. Tema motiiviks oligi just linnade võimu suurendamine. Lutheri üks põhiseisukohtadest oli ka, et vaimulike ilmalikku võimu tuleb piirata. Samuti anglikaani kiriku õpetuse kohaselt pidi kogu ilmalik võim minema kuningale
Miks kiriku kulutused tõusid? Katoliku kiriku paavstid pöörasid suurt tähelepanu kultuurile, kuid nende kultuuriliste ambitsioonide rahuldamine nõudis palju raha. Nt taheti ümber ehitada erinevaid kirkuid, taheti kaunistamiseks kasutada kuulsate maalikunstnike töid jne. Indulgentside (patukahetsuskirjade) müügi vastu suur pahameel · Humanistliku maailmavaate levik, mis läks vastuollu kirikliku maailmavaatega. · Rahvustunde tõus ja ka riigivalitsejate ambitsioonide tõus -> nende vastuolu paavstivõimuga. Nt Inglismaa, kus inglise kuningas Henry VIII läks vastuollu paavstiga ja seeläbi seal reformatsioon toimus Reformatsiooni algus: 1517. Martin Lutheri 95 teesi Wittenbergi lossikiriku seinal, mis kritiseerisid toonast katoliku kirikut ja paavstivõimu. Luhter pani kahtluse alla põhimõtted: · indulgentside kritiseerimine · kiriku vahendaja roll Jumala ja inimese vahel. Vaimulik ei vahenda, vaid peaks
Eesti rahvastiku vähenemine ja vananemine seab riigi majandusele ning rahandusele järjest suurema surve 2015. aastal vähenes Euroopa Liidu keskmisega võrreldes nii Eesti tootlikkus kui ka ostujõud Pärast iseseisvuse taastamist on Eesti parlamendi ja valitsuse eesmärk olnud vähendada Eesti mahajäämust võrreldes arenenud Euroopaga ning viia inimeste ja riigi jõukus Euroopa rikaste riikide tasemele. Lihtsustatult on selle saavutamiseks vaja, et Eesti majandus kasvaks kiiremini kui neis riikides, kellega end võrdleme ja kellele soovime järele jõuda. Riikide sisemajanduse koguprodukt (SKP) pole aga ainus näitaja, mille alusel ühiskonna majanduslikku olukorda hinnatakse. Üheks riikide arengutaseme levinud võrdluse viisiks, mida kasutavad nii Eesti riigiasutused kui ka Euroopa Liidu institutsioonid, on käsitleda üheskoos kolme järgmist näitajat: SKP inimese kohta ostujõu standardi alusel, mis tinglikult näitab riigi ja selle inimeste ...
võimalik! Kõik see peab olema võlts ja tühine, kui aastatuhandete kultuur ei suutnud isegi seda takistada, et need verejõed valati, et need sajad tuhanded piinakambrid eksisteerivad. Alles laatsaret näitab, mis on sõda." (Remarque 1983: 158) Sõdurid täitsid vapralt oma kohustust kodumaa ees ja vastaseid rünnati väga raevukalt, teades, et nii nemad ise kui ka vastased on tegelikult lihtsad inimesed, kes peavad riigivalitsejate soovide elluviimise nimel loomastuma. ,,Me pole enam noorus. Me ei taha enam maailma valutada. Me oleme põgenikud. Me põgeneme iseenda eest. Omaenda elu eest. Me olime alles kaheksateistkümneaastased ning hakkasime alles maailma ja elu armastama; kuid me pidime nende pihta tulistama. Esimene granaat, mis märki tabas, tabas me südant. Oleme välja lülitatud mõistlikust tegevusest, edasipüüdmisest, progressist. Me 8
eeldusi, parimaid oskusi ja ka suurim huvi. Madalaima kihi tavakodanikest tootjatele (põlluharijatele, käsitöölistele, kaupmeestele, füüsilist jõudu müüvatele palgatöölistele, ka vähestele luuletajatele, kunstnikele, näitlejatele, muusikutele, arstidele jmt) on antud pea kõik (vabaturumajanduslikud ÜK) vabadused tootmistegevuseks; nende vastutus on materiaalsete vahendite loomine riigi majandusliku heaolu jaoks. Valvuritel on riigi ja rahva kaitsmise kohustus, samuti riigivalitsejate abistamine. Filosoof-valitsejaid huvitavad Tõde ja Ideede tundmaõppimine, et saada täiuslikku teadmist hüve ja õnne tarvis. Kuigi filosoofid on inimesed, kes kõige vähem tahavad valitseda, ei saa nad mingil tingimusel keelduda oma kohustusest riiki ja rahvast valitseda, sest nad on selleks sobivaimad. Tootjate kihti iseloomustab Platon peamiselt majanduslike huvide, argitegevuste ja omandamishimude domineerimise läbi. Tavakodanikud eksisteerivad ,,enda hüvanguks",
" (Vooremaa: 2007). Balti ketis osalejatel võis olla eriline tunne. Kõik inimesed olid kui üks suur pere, isegi kui polnud enne üksteist näinud, seisti õlg - õla kõrval eesmärgiga saada vabaks. Kätest hoidis kinni ligi 2 miljonit inimest, mis on imestamapanev jõud. Ega võit taasiseseisvus muidu tulnud. Me tahtsime ja suutsime. Ühiselt! 39. Ebastabiilsus on kindlasti märksõna, mis iseloomustab tänast olukorda maailmamajanduses, kuid samuti ka Eesti riigivalitsejate otsuseid. Meie õuele jõudev majanduskriis seab tõsise löögi alla tänaseni Eestis toiminud majanduspoliitika jätkumise võimaluse (Lember: 2008). Väga palju on valede otsuste üle nurisejaid, kuid me ise oleme endale sellised juhid valinud. On olnud palju koondamisi ja kärpimisi ning räägitakse majandussurutisest. Sellest rääkimine tundub olevat veider, sest me elame endiselt hästi, poodides oli kas või jõulude ajal näha palju inimesi tunglemas.
Meeleline e sensit põhiväärtusteks on meelelisus 2. Ideatsiooniline põhiväärtuseks on religioon, sealpoolsus, jumalus 3. Idealistlik kombineeritud põhiväärtustega meeleline + ideatsiooniline + ratsionaalne. Üleminek ühelt tsüklilt teisele toimub anarhiaga, sellele perioodile on iseloomulikud sõjad. Jagas kogu ajaloo neisse perioodidesse: M meeleline IT ideatsiooniline ID - idealistlik 1950a raamat "Võim ja kõlblus" siin esitab oma nägemuse riigivalitsejate kohta. Ta märgib, et kuna võimu juurde pääsevad eriliste isiksuse omadustega inimesed, on üsna loomulik, aga samas ka hirmutav, et võimul olijate hulgas on teiste inimestega võrreldes rohkem kurjategijaid, moraali ja eetika normide rikkujaid. Võimulolijate seas on ka enam vaimsele skisofreeniale kalduvaid inimesi, enam täielikke geeniusi aga ka lolle. Sellest tulenevalt on loomulik, et nende otsused on kantud nendest omadustest. THEODORE GREIGER (1891-1952)
annaabi.ee 
