Üldkogum on näiteks Tartu kooliõpilaste hulk, Eesti elanikkon, Aafrika riigid vms. Üldkogumit iseloomustab lõpmata palju iseloomulikke tunnuseid, mis on ühel või teisel viisil mõõdetavad. Õpilastel näiteks matemaatika hinne, silmade värv, kaal, sugu ; Eesti elanikkonnal sissetulek, poliitiline eelistus jne. "Nojah, noor pere ma tõesti ei ole, " nõustus õpetaja Üte. "Aga kui nad uurivad, kes on 25 Eesti populaarsemat poliitika- ja riigitegelast, siis ma ju kuulun üldkogumisse. Miks nad ikkagi minu käest ei küsi ? Et arvamust teada saada, tuleb ju kõigi käest küsida, " väitis ta vihaselt. Õpetaja Pluss lükkas kontrolltööd kõrvale. "Kujuta nüüd ette, et küsitakse läbi kõik Eesti elanikud. See päris palju aega ja inimesi, kes küstileksid. Nende arvamus, keda küsitleti päris alguses, võib küsitluse lõpus juba muutunud olla. Selle asemel moodustatakse valim. " "Jälle kasutad sa sõnu, millest ma aru ei saa
mail NB! 8. mail 1945 Saksamaa kapituleerus Sõda Jaapaniga aga jätkus. USA heitis aatompommid 6. augustil 1945 Hiroshima linnale ja 9. augustil Nagasakile. NB! Jaapani kapituleerumispalve liitlastele võeti vastu 2. septembril 1945. Sellega oli Teine maailmasõda lõppenud Sõja tagajärjed: Nürnbergi protsess: Pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle, seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 Saksamaa riigitegelast ja sõjaväelast astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Sõjas mobiliseeriti 110 miljonit inimest, neist sai surma 27 miljonit. Kokku Teises maailmasõjas hukkus 50-55 miljonit inimest. Koonduslaagrites tapeti üldse 11 miljonit inimest
ta oma perekonnanimele üldnime ,,Wiliandi", signeerides nii sageli ka oma maale. Ta ei lisanud seda hüüdnime mitte selleks, et erineda oma kaasvendadest või mõne kapriisi pärast: ta oli päritolult ja vaimult eestlane, kes oli tugevalt seotud oma kodumaaga ja uhke oma rahvusele. "Riigikantsler vürst Gortsakovi portree" Johann Köler on ainuke Eesti maalikunstnik, kellel on olnud võimalus seda rahvusvaheliselt olulist Eestist pärit riigitegelast portreteerida. Vürst Aleksandr Mihhailovits Gortsakov sündis 4. (15.) juulil 1798 aastal Haapsalus ja pärines vanast Rürichite aadlisuguvõsast. Tema teeneks loetakse usuvabaduse kehtestamist Balti kubermangudes. Köleri loometegevus on seotud Eesti monumentaalkunsti sünniga. 23. juulil 1879. aastal (vana kalendri järgi) lõpetas kunstnik Tallinna Kaarli kiriku apsiidivõlvile al fresco tehnikas õnnistava Kristuse maalimise teemal: "Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja
tingimustel ka enne tuumarünnakut, kuid see oli kindlasti mitmest kapitulatsiooni tinginud faktorist. USA võis tuumarünnakus näha ka viimast vahendit sõda võimalikult kiiresti lõpetamiseks. Selle sündmuse poliitiline ja diplomaatiline mõju on endiselt terava arutelu teemaks. Kokkuvõte Pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle, seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 Saksamaa riigitegelast ja sõjaväelast astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Sõjakuritegudes süüdistatavad astusid kohtu ette ka Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis. Nõukogude Liidus peeti kohut vaenlasega koostööd teinute üle, kuid umbusaldati ka neid, kes olid
Pärast seda olid juhid nõus tingimusteta alla andma ning2. Septembril 1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. Teine maailmasõda oli ametlikult lõppenud. Kohtumõistmine sõjakuritegude üle Pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle, seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 Saksamaa riigitegelast ja sõjaväelast astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi. Sõjakuritegudes süüdistatavad astusid kohtu ette ka Prantsusmaal, Belgias ja Hollandis. Nõukogude Liidus peeti kohut vaenlasega koostööd teinute üle, kuid umbusaldati ka neid, kes olid saatuse tahtel
nähtavale laskis tulla, ka kõik, mis istujast silma torkas. Ta hoidis pead nii kummargil, et ta varjatud näost võis näha ainult pika nina otsa, millele valgus langes. Ta kõhnadest kortsus kätest võis arvata, et see on rauk. See oli Louis XI. Nendest pisut tagapool sosistasid teineteisega kaks flaami riietes meest. Nad polnud varjus ja see, kes nägi GringoireM müsteeriumi ettekannet, võis neis ära tunda kaht tähtsamat Flaami saadikut: Genti nupukat riigitegelast Willem Rym'i ja populaarset sukakudujat Jacqües Coppenole'i. Tuletame meelde, et mõlemad olid Loius XI salajaste poliitiliste plaanide kaassepitsejad. Lõpuks, üsna taga, ukse ligidal seisis pimedas, liikumatu nagu raidkuju, tugev jässakas mees sõjamehe rak-mes ja vappidega tikitud hõlmikkuues. Ta kandiline, madala otsmikuga nägu, punnis silmad, määratu lai suu, kõrvad kahe lidus juuksesalgu varjus tuletasid meelde koera ja samal ajal tiigrit. Kõik peale kuninga olid katmata peaga