Isikuaadel ei saanud neid asju pärandada. Nikolai I ajal hakati piirama aadelkonna arvukust ja muudeti pärusaadli tiitli andmise korda. Vaimulikud ja aadlikud olid ka vabastatud maksudest, pearahast, nekrutikohustusest ja kehalisest karistusest. Maksualune elanikkond - talupojad, linnakodanikud ja muud rahvastiku kategooriad. Talupojad jagunesid riigi-, era- ja udellitalupoegadeks. Era- ehk pärustalupojad oli mõisnikust täielikult sõltuvad kuni orjuse kaotamiseni 1861. aastal. Riigitalupoegi nimeati vabadeks põlluharijateks.Keiserlikule perekonnale kuuluvad talupojad (udellitalupojad) moodustasid vahepealse kategooria. Linnaelanikud oli isiklikult vabad, maksid pearaha, täitsid nekrutikohustust ja tasusid teisi makse. Maksukohuslaste alla kuulusid veel kasakad ja segaseisuslased. Sotsiaalne etikett Sotsiaalsed suhted fikseeris sotsiaalse etiketi süsuteem mitmesuguste auastmete, teenistusastmete, autasude, eraldusmärkide ja muude tunnustustega
Haridusreformid olid olulised, sest paljud aadlikud isegi ei osanud osanud kirjutada ja haritud inimesi vajati üha rohkem. Mindi üle ühtsele koolisüsteemile. Need jäid poolikuks,sest pärast napoleoni sõjakäiku hakati ulatuslikult rajama sõjaväe asundusi ja terved riigitalupoegade külad muudeti sõjaväeasundusteks. 4)Venemaal oli talupoeg ja mõisnik venelane, Eestis oli talupoeg eestlane või lätlane ja mõisnik sakslane. Venemaal olid talupojad pärisorised, oli ka riigitalupoegi, kelle olukord oli kergem, nad pidid täitma kindlaks määratud koormisi. Eestimaal võeti vastu esimene talurahvaseadus: ´´Iggaüks´´. Sätestati: 1. Talupojad said õiguse vallasvarale 2. Talupojad said talukoha põlise kasutamisõiguse 3. Määrati kindlaks talupoegade koormised 4. Piirati mõisnike kodukariõigusi 5. Talupojad said isiklikult vabaks 6. Maa jäi mõisniku omaks 7. Talupojad pidid maad rentima 8. talupojad said endale perekonnanimed 9. Teotöö asemel raharent 10
on, mis on mingis mõttes tähtis praegusele ajastule. Reduktsiooniga tekkis 1694 uus haldusjaotuse, kus tõmmati umbes joon läti ja eesti rahvuse vahele, millest sai alguse umbkaudne tänapäevane riigipiir, kuid läti piir asus tänapäevasest piirist rohkem põhja pool, kui seni. Kui algselt oli talupoegadel Rootsi ajal raske, sest nende koormusi suurendati, siis tasapisi muudatustega nende olukord leevenes. Hakati riigitalupoegi vabastama pätisorjusest, reduktsiooniag seoses leevenes mõisniku võim talupoja peale mingil määral, talupoegi hakati harima ja valgustama mida ennem polnud tehtud. See leevendas ja tegi paremaks talupoegde olukorda Rootsi aeg eestis oli just esmatähtis hariduse alguse poolt. Enne Rootsi aega olnud Saksa Ordu ajal olid talupojad veel madalamd ja nende haridus on oli vägagi nigel, kuid Rootsi aja saabudes hakati just rõhku panema talupoegade harimisele, ka ülikooli mis rajati 1632 oli
superintendent Johann Fischer. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. Tänu B.G. Forselius´e tööle rajatakse igasse kihelkonda talurahvakool ning ametisse seati ka koolmeister. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavamalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem. Talupoegi hakati harima ja valgustama, mida ennem ei oldud tehtud. Ja muidugi hakati riigitalupoegi vabastama pärisorjusest, võimalik, et kui Rootsi aeg oleks kauem kestnud, siis oleks talupoeg päris vabaks saanud. Ning tänu maksude kogumisele hakati pidama raamatut, kuhu kanti sisse pere suurus ja maa suurus ja maksud. Kui nüüd mõelda, et kas siis Rootsi aeg oli hea või halb, jäi minul tunne, et see aeg oli hea aeg, rahvas elas rahulikult oma elu. Rajati ka ju Tartu Ülikool, mis töötab tänapäevalgi ja väga paljud käivad seal haridust saamas.
superintendent Johann Fischer. Arusaam, et inimene saab õndsaks tänu usule, seadis eesmärgiks õpetada iga pärisorjast talupoeg piiblit lugema. Tänu B.G. Forselius´e tööle rajatakse igasse kihelkonda talurahvakool ning ametisse seati ka koolmeister. Rootsi aja lõpuks oli Lõuna-Eesti rahvakoolidega kaetud ning lugemisoskus tähelepandavamalt kõrge. Põhja-Eestis ja Saaremaal oli koole vähem. Talupoegi hakati harima ja valgustama, mida ennem ei oldud tehtud. Ja muidugi hakati riigitalupoegi vabastama pärisorjusest, võimalik, et kui Rootsi aeg oleks kauem kestnud, siis oleks talupoeg päris vabaks saanud. Ning tänu maksude kogumisele hakati pidama raamatut, kuhu kanti sisse pere suurus ja maa suurus ja maksud. Kui nüüd mõelda, et kas siis Rootsi aeg oli hea või halb, jäi minul tunne, et see aeg oli hea aeg, rahvas elas rahulikult oma elu. Rajati ka ju Tartu Ülikool, mis töötab tänapäevalgi ja väga paljud käivad seal haridust saamas.
III osakond oli keisri eriline usaldusalus. Nikolai I lähtus eelkõige oma põhimõttest ,, Mulle pole vaja tarku, vaid kuulekaid ja ustavaid alamaid". Lühikese ajaga koguti kokku kõik Venema seadusandlikud aktid alates 1649. aastast ja need trükiti ära ,, Vene impeeriumi täieliku seaduste koguna". Kehtivatest seadustest loodi aga ,, Seaduste kogu ,, ja korrastati Balti erikorda puudutavad seadused. 1837-1841 tehti küllalt edukas reform, mis puudutas riigitalupoegi ( neid oli 40% talupoegadest), kui pärustalupoegade olukord jäi aga samaks. Anti välja palju seadusi millega täpsustati ja pehmendati nende olukorda. Ta püüdis ühiskonna vaimuelu oma kontrolli alla allutada, mis õnnestus tal suhtliselt hästi. Tsaarivalitsus püüdis samal ajal laidendad oma mõju Lähis-Ida, Kaukaasias, Balkanil ja Mustal merel, pidades maha järjekordsed sõjad Iraani ja Türgiga ning jätkates kolooniasõda Põhja-Kaukaasias.
Novgorodis valitud) ametnik 9 Sõjavägi ühest küljest vürsti druuziina kuid samas ka maakaitsevägi, mille puhul vabad inimesed läksid sõtta. (Dunno kui tõene) Võime rääkida linlastest kellel olid relvad. vabatalupoeg/ sõltuv tp (vaieldud). Vb piirkondlik erinevus. tp (alamrahvad). Hiljem tähendab mõiste vaba e riigitalupoegi. ori (võla tõttu sündinud) sõjavang /ori Sotsiaalsete vahekordade kohta annab meile infot Vene õigus- aja jooksul kuj õiguslike tekstide kogu. Kokkupanemine 11.saj Jaroslav Targa ajal. ( ) Põhiliselt kriminaalkaristused, peamine karistus- meheraha (rahatrahv). Raskuspunkti liikumine Kiievist Vladimirisse. Alguses Kiievi häll ei kadunud kuskile vaid uus keskus lisaks. 12.saj merjalaste piirkodn, mis hakkab slaavistuma- tekivad linnad (Vladimir, Moskva, Jaroslavl.
Tveri oblasti kirdenurgas. Pärast 13. sajandit vepslasi enam ajalooallikais ei mainita. Nad integreeriti Vene riiklikesse struktuuridesse (Kiievi Russ, Novgorodi feodaalvabariik, Beloozero vürstkond, Moskva suurvürstiriik) ja tasapisi said neist õigeusklikud. Vepslastest said riigitalupojad, lõuna pool mõisatalupojad, kes tegid alet, harisid oma põllulappe, püüdsid kala ja tegid käsitööd. 18. sajandi alguses kirjutati vepsa riigitalupoegi Lodeinoje Polje laevaehitustöökodade 28 ja Äänisjärve läänekaldale rajatud metallurgiatehaste juurde. Vepslased ei paistnud silma millegi erilisega ning etnilise rühmana nad unustati. Alles 1824. aastal "taasavastas" A. J. Sjögren nad teadusmaailmale kui ühe soome-ugri rahva. 19. sajandil tungis kapitalism tasapisi ka vepslaste ellu. Põllumajandusest saadavale kasinale sissetulekule oldi
annaabi.ee 
