Dorpatist, kellele Ivan Julm oma raamatukogu eksponeeris, koostas lühikese kataloogi, milles Ptolemaiose ,,Geograafiat" märgitud pole. Paljud usuvad, et nimetatud raamatukogu 4 asub siiani Kremli peidikutes, vaatamata sellele, et XVIII ja XIX sajandil on raamatukogu korduvalt otsitud. Seetõttu puudus Moskval võimalus Bütsantsiriigi kartograafiaalaseid oskusi kasutada ja rakendada. (, 2004) Vana-Vene kaartide koostamisega tegeles eriline riigistruktuur, mis kandis vastutust ka sõjanduse vallas. Kaardid ehk ,,skeemid" (joonised) koostati sõjalistel ja diplomaatilistel kaalutlustel, piirikindlustuste tugevdamiseks jmt jaoks (joonis 1). Säilinud on tsaariarhiivi kataloogid taoliste kaartidega. Ivan IV andis käsu koostada oma tsaaririigi üldine kaart, ent kvalifitseeritud kartograafide nappuse tõttu ei tulnud asjast midagi välja. Nimetatud eesmärgi teostamiseks püüti kaasata
reformatsiooni mentaliteet: tõstetakse esile ind majandusedu. Oluliselt ergutab majandust kalvinistlik ettemääratuse õpetus. Tulemuseks on majanduse elavdamine ning kerulisemaks muutumine (jõukuse kasv). Uusaja inimene on tunduvalt individualistlikum ja julgem kui kesskaja inimene. Elu on muutunud dünaamilisemaks ja muutused on kiiremad. Uusaja vaimu sümbolid: tugev kuningas, kodanlus ja kaupmehed, maadeavastajad, loodusteadlased. 16. saj muutub nii abstraktne vaimulaad kui ka konkreetne riigistruktuur. Oluline on vaimne vabanemne, uus riigkord, varakapitalistlik majandus. Üks ilmekamaid on Rootsi näide: riik oli vabanenud Kalmari unioonist (keskaegne riik), Gustav Vasa sai 1521 Rootsi valitsejaks, millega algab uusaeg. Riiki ei isel ühtne rahvus, vaid ühtne religioon. Uus rahvusmonarh tsentraliseerib riiki. Algne rahvusaspekt ilmneb Taani-vastases liikumises. Gustav Vasa kehtestab päriliku monarhia.
kuulutakse jumala poolt väljavalitute hulka. Selle kõige tulemuseks on majanduse elavnemine ja struktuuride keerulisemaks muutumine. Uusaja individualistlik inimene on tunduvalt julgem kui keskaja kollektiivne inimene oli olnud ja kogu elu on nüüd dünaamilisem. Varauusaja seiklev ja riskiv vaim kehastub kaupmeestes, maadeavastajates, teadlastes ja renessansivürstides. 16saj muutus nii abstraktne vaimulaad kui ka konkreetne riigistruktuur. Uusaeg (1500 paiku) tõi kaasa uut moodi mõtlemise, vaimse vabanemise (renessanss, reformatsioon). See väljendus ka uue riigikorra (tsentraliseeritud ,,rahvus-" riigid) ja uut moodi majanduse näol varakapitalismi tekkimine Näiteks uusaja muutustest võib tuua Rootsi (1521-...), siis likvideerus Kalmari unioon, kuhu kuulusid Taani-Norra koos Islandiga ja Rootsi koos Soomega. Just see põhjamaine unioon
Norra positsioon uniooniriigis (1814-1905) 1815 Riksakten täpsustas veel Norra ja Rootsi omavahelise suhte detaile. Tulemus: Norralastel õnnestus saavutada võrdlemisi sõltumatu positsioon suhetes Rootsiga Norra staatus oli parem kui Taani koosseisus, kuna Norra kuningriik taastati. · Miinuseks täielikku iseseisvust veel ei saavutatud. · Plussiks oma siseküsimustes Norra oli autonoomne. Norra riigistruktuur uniooniriigi koosseisus 1814-1905 Personaalunioon: Norra kuningas on Rootsi pärilik monarh (Bernadotte 1818----). Rootsi kuninga võim Norra siseküsimustes oli väga piiratud. Unioonikuninga pädevuses välispoliitika. Eidsvolli põhiseaduse põhjapanev mõju Norra välispoliitikale 19.sajandil. 1) Norra valitsuskabinet Kuninga esindaja Norras ülemasehaldur (1814-73). Norra valitsuskabinet (1814-84) ülemasehaldur ja 6 riiginõunikut (ministrit). 1884 jõustus parlamentalism
Elanike arv oli 1870a 40 miljonit ja 1914 üle 50 miljoni. Seal oli 14 rahvust, sakslased moodustasid vähemuse, palju on slaavi rahvusi. Tegemist on vanamoodsa riigiga, on põllumajandusriik, kehtib ka sõjaväekohustus. Probleemid: 1) Rahvusküsimus: slaavide probleem, eriti Serbia küsimus (iseseisvus 1878 ja muutus slaavide kihutuskeskuseks), ka juudiküsimus. Austria oli suht salliv vähemuste suhtes aga Ungari mitte. 2) Riigistruktuur on küll paindlik, aga siiski vanamoodne. Juhtivad kohad kuulusid vanale aristokraatiale, oli küll parlament jne, aga siiski pole parlamentarismi. 3) Vanaaegne majandus (väljaarvatud Böömimaal). Riiki juhib keiser Franz Joseph (valitseb 1848-1916). V. Venemaa: probleemides suurriik. Elanikkond 1870a on 75 miljonit ja 1914a on 140 miljonit. Juurdekasv oli 65 miljonit. Venemaa ei suuda aga efektiivselt ära kasutada oma ressursse
hierahilist korda. Faktiliselt on USA bürokraatia sama suur, kui see oli 50 aastat tagasi, ent samas on elanikkond kasvanud poole võrra. (Patterson, 2013, p. 334) Uue avaliku halduse ehk New Public Managementi (NPM) võidukäiguks võib pidada aega pärast II maailmasõda ja 1960-70ndaid, mil toimus heaoluteenuste kasv. Kuna kardeti vasakpoolsete vaadete levimist Ühendriikides, tekkis vajadus pakkuda ka oma kodanikele rohkem riigipoolseid teenuseid.Muutunud riigistruktuur nõudis riigi ümberkorraldust, sest riigi tegevuse laienedes ja keerukuse kasvu tingimustes ei olnud enam võimalik traditsioonilise avaliku halduse põhimõtetega riiki juhtida (Britannica, 2014). Tekkis vajadus detsentraliseerimiseks, seega said kohalikud omavalitsused suure osa avalike teenuste osutajaks, loodi valitsusvälised agentuure (nt pensionifondid, haiglad jms). Paljud ülesanded delegeeriti edasi avalikust sektorist MTÜ-dele ja erasektorile
annaabi.ee 
