(mustalased, juudid) ja lisaks kohustuslik osalemine sõjaväes. Selgita mõisted: Fašism- diktatuur Itaalias, tähendab liitu Kodusõda- riigi sisesõda Interventsioon- teise riigi sekkumine riigisisesesse sõtta Punaarmee- Venemaa/ Nõukogude Liidu armee Maailmarevolutsioon- terve maailm kommunistlikuks Komintern- loodi 1919, kommunismi levitamiseks organisatsioon Industrialiseerimine- rasketööstuse eelisarendamine Kollektiviseerimine- loodi ühismajandid vägivaldsel teel NL- Nõukogude Liit (1922-1991) NLKP- Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei Gulag- vangilaagrite süsteem NL-s NKVD- NL salapolitsei, piinajad NSDAP- Saksamaa salaorganisatsioon
Subsidiaarsus ja proportsionaalsus. Põhjendamiskohustust. ELTL art 296: Õigusaktides esitatakse nende vastuvõtmise põhjendused. Lihtsus, selgus, arusaadavus. KUIDAS RAKENDATAKSE LIIKMESRIIKIDES MÄÄRUSEID JA DIREKTIIVE- Euroopa Liidu õigust rakendavad ELi institutsioonid, liikmesriigid, sh liikmesriikide kohtud. Vahetult kohaldatavaid õigusakte peavad rakendama ka liikmesriikide füüsilised ja juriidilised isikud. Üldine reegel määrus on vahetult kohaldatav ning seda ei tohi riigisisesesse õiguskorda sisse kirjutada. Küll aga võib vastu võtta rakendusakte. Näiteks võib riigisiseste aktiga ette näha, milline asutus hakkab määruse rakendamist praktikas tagama. Kuna direktiiv ei ole vahetult kohaldatav, siis tuleb direktiiv riigisisesesse õigusesse sisse viia. Igas direktiivis on ette nähtud tähtaeg, mis kuupäevaks peab liikmesriik olema direktiivi üle võtnud à Oluline on välja selgitada direktiivi mõte ja eesmärk ning seejärel valida
otsuse vastu Euroopa Parlament nõukogu osavõtul või nõukogu parlamendi osavõtul. Seadusandliku menetluse teel vastu võetud aktid on seadusandlikud aktid. Aktid, mille puhul seadusandliku menetluse kasutamist lepingus ettenähtud ei ole, on muud, kui seadusandlikud aktid. 13. Kuidas rakendatakse määruseid ja direktiive liikmesriikides? Määrus: Üldine reegel – määrus on vahetult kohaldatav ning seda ei tohi riigisisesesse õiguskorda sisse kirjutada. Küll aga võib vastu võtta rakendusakte. Näiteks võib riigisiseste aktiga ette näha, milline asutus hakkab määruse rakendamist praktikas tagama. Direktiiv: Kuna direktiiv ei ole vahetult kohaldatav, siis tuleb direktiiv riigisisesesse õigusesse sisse viia. Igas direktiivis on ette nähtud tähtaeg, mis kuupäevaks peab liikmesriik olema direktiivi üle võtnud à Oluline on välja selgitada direktiivi mõte ja eesmärk ning
b) Siduvad saavutatava tulemuse seisukohalt c) Tervikuna siduvad d) Siduvad liikmesriikidele, kellele adresseeritud on e) On vaja siseriiklikusse õigusesse sisse viia 37. Mis on direktiivide põhiline erinevus võrreldes määrustega? 4 Tallinna Majanduskool Iseseisev töö õppeaines ,,EL õiguse alused" arvestuse positiivse tulemuse saamiseks JU148 Määrus on vahetult kohaldatav riigisisesesse õigusesse sissekirjutamine on keelatud ja on tervikuna siduv kõikidele liikmesriikidele. Direktiiv ei ole vahetult kohaldatav on vaja riigisisesesse õigusesse sisse viia ja on siduv liikmesriikidele, kellele see adresseeritud on 38. Soovitused ja arvamused on siduvad aktid a) tõene b) väär 39. Õiguse üldtunnustatud põhimõtteid loob ning nende sisu ja tähenduse avab ELis peamiselt (milline institutsioon) Euroopa Kohus 40
kõrge. Andrew Symeou näide. Vahistamismääruse probleemid on pannud alguse EL-ülese kriminaalõigussüsteemi loomisele. „tänu“ probleemidele, mis praktikas on esile tulnud, on hakatud kriminaalmenetlust.. Kodanike loovutamine art 4 p 6: vahistamismäärust täitva liikmesriigi õigusasutus võib keelduda vabadusekaotuse täitmiseks tehtud vahistamismääruse täitmisest juhul, kui tagaotsitav „viibib vahistamismäärust ...“ Euroopa uurimismäärus Veel üle võtmata riigisisesesse õigusesse. Kõik arutletu on spekulatiivne. Direktiiv ise on vastuvõetud aastal 2014. Miks vaja uurimismäärust? - Olemasolev tõendikogumise raamistik on liiga killustatud ja keeruline. - Nõukogu raamotsuses 2003/577/JSK – käsitles arestimismenetluses otsuste tunnustamist ja tõendite hävitamise, muutmise, eemaldamise, üleandmise või kõrvaldamise ära hoidmist selles menetluses.
ühenduse teisese õiguse põhiseaduslikkust niikaua (solange), kuni Euroopa Ühendus ja eeskätt EK tagavad põhiõiguste sellise kaitse, mis on samaväärne Saksamaa põhiseaduses sätestatud kaitsega.*9 Samamoodi on Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) käsitanud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) ning Euroopa Liidu õiguse vahekorda. Konventsiooniga liitunud riikide õigusaktid, mis piirduvad Euroopa Liidu meetmete ülevõtmisega riigisisesesse õiguskorda – nn seotud sätted – on EIK kontrolli suhtes puutumatud juhul, kui Euroopa Liidu õiguskord pakub konventsiooniga samaväärset kaitset.*10 EIK sõnul on riigi käitumine, mis tuleneb mõne organisatsiooni liikmesusega seotud kohustustest, „põhjendatud juhul, kui asjassepuutuva organisatsiooni kohta arvatakse, et see kaitseb põhiõigusi – nii sisuliste garantiide kui ka nende järgimise kontrollimise mehhanismide suhtes – 3 J. Laffranque
-‐ teatud küsimuste lahendamine on täielikult või osaliselt jäetud riigisisese õiguse või organite ülesandeks. Rahvusvaheline riigisiseses Riigisisese õiguse hoiakut rahvusvahelise õiguse suhtes on keerulisem üldistada. Rahvusvaheline õigus kandub riigisisesesse õigusesse kahel viisil: -‐ inkorporatsiooni doktriini järgi kehtib rahvusvahline õigus riigisisesel tasandil automaatlselt või tulenevalt mõnest riigisisese õiguse viitest. -‐ Transformatsiooni doktriini järgi vajab rahvusvaheline õigus riigisiseses õiguses kehtimiseks sisult sarnast riigisisest õigusakti