Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"riigipiirile" - 9 õppematerjali

Eesti ajalugu ajaoone sündmused 1030 - 1721 aastatel
2
doc

Eesti ajalugu ajaoone sündmused 1030 - 1721 aastatel

1690-ndad ­ Liivi sõja eelne väljaveotase ületatakse kahekordselt 1690 ­ Tartu Ülikool taasavatakse 1693 ­ Johan Hornung avaldab ladinakeelse eesti keele grammatika 1694 ­ Patkul ja ta kaaslased anti kohtu alla, mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega. 1694 ­ Kuningas saatis laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas maapäevad kindralkuberneri kontrollile. 1694 ­ Hakkab kehtima uus haldusjaotus, mis vastas peaaegu riigipiirile. 1695 ­ Eesti rahvaarv on üle 350 000-nde 1695 ­ Näljahäda algus (nn. Suur nälg) 1697 ­ Suri Karl XI, troonile tõusis Karl XII 1698 ­ Näljahäda lõpp, surnud oli 70 000 - 75 000 inimest 1699 - Johann Fischeri ametiaja lõpp 1699 ­ Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus Eestis 1699 ­ Poola, Venemaa ja Taani sõlmivad Rootsi vastu liidu 1699 ­ Tartu Ülikool kolib Pärnu 1700 12. veebruar ­ Riia linna ründamisega algab Põhjasõda

Ajalugu → Ajalugu
299 allalaadimist
Rootsi aeg
2
doc

Rootsi aeg

1690-ndad ­ Liivi sõja eelne väljaveotase ületatakse kahekordselt 1690 ­ Tartu Ülikool taasavatakse 1693 ­ Johan Hornung avaldab ladinakeelse eesti keele grammatika 1694 ­ Patkul ja ta kaaslased anti kohtu alla, mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega. 1694 ­ Kuningas saatis laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas maapäevad kindralkuberneri kontrollile. 1694 ­ Hakkab kehtima uus haldusjaotus, mis vastas peaaegu riigipiirile. 1695 ­ Eesti rahvaarv on üle 350 000-nde 1695 ­ Näljahäda algus (nn. Suur nälg) 1697 ­ Suri Karl XI, troonile tõusis Karl XII 1698 ­ Näljahäda lõpp, surnud oli 70 000 - 75 000 inimest 1699 - Johann Fischeri ametiaja lõpp 1699 ­ Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus Eestis 1699 ­ Poola, Venemaa ja Taani sõlmivad Rootsi vastu liidu 1699 ­ Tartu Ülikool kolib Pärnu 1700 12. veebruar ­ Riia linna ründamisega algab Põhjasõda

Ajalugu → Ajalugu
210 allalaadimist
Vana testamendi kolm vägevat meest
24
doc

Vana testamendi kolm vägevat meest

Algas pikk ja aeganõudev selgitustöö. Egiptuses suhtuti juutidesse üha halvemini. Neid koheldi nagu orje. Nii hakatigi mõtlema: ehk on tõesti parem olla vaba inimene vabal maal. Mooses määras lahkumispäevaks aja, mil Egiptuse sõjavägi oli kaugel ära. Enne kokkulepitud kohta kogunemist tuli vastu ööd uksehinged määrida talle verega, et need ei kriuksuks. Lammas veristati, et enne väsitavat rännupäeva kõhud kosutavat toitu täis süüa ja esimesel päeval riigipiirile võimalikult lähemale jõuda. Siiani on see kevadpäev juudi rahva suurim püha aastas: paasapüha, mis saatuse tahtel langeb kokku kristlaste ülestõusmispühade ehk lihavõtetega. Ligi 600 000 täiskasvanud heebrealast, kelle hulgas oli ka neid, kes olid egiptlastega segunenud, võttis jalge alla pika tee. Algas EXODOS2 e. väljaränd Egiptusest Kaananimaale. Otseteed mööda Vahemere kallast minna oli väga ohtlik. Sellel teel jõudnuks Egiptuse

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
Vana testamendi kolm vägevat meest-Aabraham-Jaakob ja Mooses
11
doc

Vana testamendi kolm vägevat meest: Aabraham, Jaakob ja Mooses

Algas pikk ja aeganõudev selgitustöö. Egiptuses suhtuti juutidesse üha halvemini. Neid koheldi nagu orje. Nii hakatigi mõtlema: ehk on tõesti parem olla vaba inimene vabal maal. Mooses määras lahkumispäevaks aja, mil Egiptuse sõjavägi oli kaugel ära. Enne kokkulepitud kohta kogunemist tuli vastu ööd uksehinged määrida talle verega, et need ei kriuksuks. Lammas veristati, et enne väsitavat rännupäeva kõhud kosutavat toitu täis süüa ja esimesel päeval riigipiirile võimalikult lähemale jõuda. Siiani on see kevadpäev juudi rahva suurim püha aastas: paasapüha, mis saatuse tahtel langeb kokku kristlaste ülestõusmispühade ehk lihavõtetega. Ligi 600 000 täiskasvanud heebrealast, kelle hulgas oli ka neid, kes olid egiptlastega segunenud, võttis jalge alla pika tee. Algas EXODOS2 e. väljaränd Egiptusest Kaananimaale. Otseteed mööda Vahemere kallast minna oli väga ohtlik. Sellel teel jõudnuks Egiptuse

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
10 -klassi ajalugu-üldajalugu
58
odt

10 -klassi ajalugu: üldajalugu

auväärsema senaatori tiitel. Provintside asevalitsejana ja väepealikuna kandis ta ka imperaatori („käskija“) tiitlit. Caesari kasulapsena kandis ta ka tema nime, sellest tulebki sõna keiser (klassikalises ladina keeles oli „Caesari“ hääldus „kaesar“) Rooma impeerium loodi ja säilitati relva jõul. Mariuse reformi korraldus sai lõpliku kuju Augustuse ajal. Peamine väeüksus oli leegion. Augustuse ajast koosnes alaline sõjavägi 25 leegionist, mis paigutati riigipiirile. Itaaliasse jäid vaid Leegion koosnes 4500-5000 mehest: põhiosa e. umbes 3000 meest raskerelvastusega, u. 1200 kergerelvastusega ja u. 300 ratsanikku. Leegionjagunes 10 kohordiks, need omakorda manipuliks (150 sõdurit) ja tsentuurioks (80 sõdurit). Armee isikkoosseis moodustati plebeidest- oma raha ja relvadega Roomas olid kõik seaduste ees võrdsed. Kõigil oli õigus kohtuotsus edasi kaevata keisri endani,

Ajalugu → Ajalugu
22 allalaadimist
Üldajalugu
29
odt

Üldajalugu

auväärsema senaatori tiitel. Provintside asevalitsejana ja väepealikuna kandis ta ka imperaatori (,,käskija") tiitlit. Caesari kasulapsena kandis ta ka tema nime, sellest tulebki sõna keiser (klassikalises ladina keeles oli ,,Caesari" hääldus ,,kaesar") Rooma impeerium loodi ja säilitati relva jõul. Mariuse reformi korraldus sai lõpliku kuju Augustuse ajal. Peamine väeüksus oli leegion. Augustuse ajast koosnes alaline sõjavägi 25 leegionist, mis paigutati riigipiirile. Itaaliasse jäid vaid Leegion koosnes 4500-5000 mehest: põhiosa e. umbes 3000 meest raskerelvastusega, u. 1200 kergerelvastusega ja u. 300 ratsanikku. Leegionjagunes 10 kohordiks, need omakorda manipuliks (150 sõdurit) ja tsentuurioks (80 sõdurit). Armee isikkoosseis moodustati plebeidest- oma raha ja relvadega Roomas olid kõik seaduste ees võrdsed. Kõigil oli õigus kohtuotsus edasi kaevata keisri endani,

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
Aafrika ajalugu
76
doc

Aafrika ajalugu

näotu rünnata enda endisi liitlasi vaid veidi aega pärast eelmist sõda. 1914. a septembris hakkasid Inglise- Buuri sõjas osalenud kindralid riigipööret kavandama. Enne kui midagi aga juhtuda jõudis, hukkus täiesti kõrvalistel põhjustel üks peamisi mässu korraldajaid, kes lasti politseiniku poolt, kes ootas, et ta on hoopis teine inimene, maha. Sellest sündis aga veelgi tugevam veendumus, et inglasi ei tohi toetada ja riigipööre tuleb läbi viia. Need väed, mis oli koondatud riigipiirile otsustasid mässama hakata. Seda on kutsutud ka Maritzi mässuks, mis tuleneb seda juhtinud kolonelleitnandi nimest. Selle mahasurumises osalesid aga peamiselt afrikaanerid ise. Pärast mässu lämmatamist suunduti vägedega ka Saksa Edela-Aafrikasse ja see koloonia võeti LAU kontrolli alla. Hiljem saadi sellele ka mandaat ning hilisem Namiibia sai taas iseseisvaks alles 1990. a. Sõdadevaheline aeg Tänapäevased Zambia ja Zimbabwe ehk Rodeesia tekistas probleeme, kui 1924

Ajalugu → Ajalugu
35 allalaadimist
Nõukogude Liidu ajalugu osa 2
176
doc

Nõukogude Liidu ajalugu osa 2

Loodeti, et kohe- kohe Punaarmee ületab Karpaadid ja tuleb ülestõusnutele appi. Punaarmee sedapuhku ausalt üritas appi minna, ei tulnud ülesandega toime, sakslased paiskasid Karpaatidesse lisavägesid, Dukla mäekurus ja mujal selle ümbruses panid Punaarmee pealetungi seisma. Lahingusse paisati ka NL-s moodustatud Tšehhoslovakkia armeekorpus, sakslased võitlesid ka ülestõusnutega, nov 1944 lämmatatigi. 1944 pealetungikampaania tulemusena Punaarmee jõudis välja vanale sõjaeelsele riigipiirile, seejärel lõi Sm koalitsioonist välja Soome, Rumeenia ja Bulgaaria. Tänu edule taandusid sakslased ise Kreekast, Albaaniast, Jugoslaaviast, Poolas suudeti välja jõuda Visla-Sani-Bugi jooneni, seada võimule kommunistlik valitsus. Ebaõnnestumine oli vaid Ungari ja Tšehhoslovakkia teema. Saksamaa 1945 ülesandeks oli Sm enda purustamine. Punaarmeele osutas abi Hitler isiklikult, mingi kinnisidee tõttu, mis nägi Lääne plutokraatides samasuguseid vaenlasi kui kommunistides, suunati

Ajalugu → Ajalugu
82 allalaadimist
Nõukogude Liidu ajalugu
222
doc

Nõukogude Liidu ajalugu

14.loeng- 27.märts 22.juuniks 1941 kuhjati Sm ja NL vahelisele piirile palju mehi ja lahingutehnikat. NL-l diviise 247, Sm-l 197, Sm diviisid olid vene omades suuremad. Isikkoosseis sakslastel 4,8 milj meest, NL-l üle 4 miljoni. Suurtükke NL-l 70 000, Sm-l 50 000. NL-l tanke 15 000, Sm-l 4600. NL-l lennukeid 12 000, Sm-l 4900. NL-l oli sõjatehnika poolest tugev ülekaal. Sakslaste eesmärgiks oli purustada Nõukogude armeed riigipiirile võimalikult lähedal- piirata sisse, tükeldada ja hävitada, avades oma vägedele sellega tee sügavale NL tagalasse. Hitler hindas NL georg mõõtmeid- ei seatud eesmärgiks NL terviklikku vallutamist ja allutamist, kaugema edasitungi piir pidi ulatuma Arhangelsk- Astrahani joonele. Saksa väed koondati 3-ks suureks löögirusikaks. Väegrupp Nord koondati Ida-Preisimaale, eesmärgiks liikuda jõulise löögiga läbi Balti riikide (Läti, Leedu), hõivata Leningrad. Kahele poole

Ajalugu → Ajalugu
62 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun