Spartas ei pandud üksikisikuis tähele ja keskenduti vaid riigi asjadele. 81. Leidke vead ja parandage need. a) Sparta riik asus Atika maakonnas Sparta asus Lakoonika maakonnas Peloponnesuse poolsaarel b) Sparta riik tekkis hiljemalt 8.sajandil eKr, kui kreeklased alistasid doorlased Sparta riik tekkis 8. sajandil eKr Lakoonia ja Messeenia vallutamisega. c) Vabaks jäänud põliselanikke hakati Spartas nimetama helootideks Heloodid olid Sparta riigiorjad (orjastatud põliselanikud) d) Sparta riigi eesotsas oli korraga kaks päritava võimuga kuningat, kes olid väejuhtideks ja kohtunikeks. Lause õige e) Koos käis ka perioigide koosolek, kus hääletati tähtsamaid otsuseid Kõigil kodanikel oli õigus osaleda rahvakoosolekul,kus hääletades otsustati tähtsamaid küsimusi. f) Sparta oli riik, kus ei esinenud türanniat Lause õige g) Spartas pöörati suurt tähelepanu laste igakülgsele harmoonilisele kasvatamisele
lihtrahvas (proletaanid), kliendid (vaesed, teenisid patroone), orjad (kõnelevad tööriistad). Valitsemine: vallutatud aladest väljas provintsid (asehaldus), võidetud aladelt 1/3 talupoegadele ja renditi rikastele. Vallutatud maad munitsiipiumi staatuse (kodanikud roomas kodanikeks, säilis omavalitsus). Graechus'te reformid: tahtsid reformida sõjaväge, kehstestada maaavalduste ülempiir. Orjandus: saadi vallutussõdade tulemusena, võlgadest, piraatide tõttu. Müüdi turgudel (Deelos). Riigiorjad (ühiskondlikud tööd.. kaevandused, templid), eraorjad (linnaorjad kokad, õpetajad ja maaorjad mõisates, istandustes), gladiaatorid. Vabastati tänulikkusest, kasuliku töö eest. Teater: vabas õhus puuteater, puudub koor-aariad, lõbusad lood, naised, Plautus. Kõnekunst poliitikutele. Kõnemees-oraator, Cicero 3 stiili: madal (arusaadavus), keskmine (nauding), kõrge (innustus). Nuumen-hing, laar-kaitsevaim, genus-maakujuline vaim (abielu), apostel-rändjutustaja,
riigiorjadeks- helootideks (80%), kes olid jagatud spartiaatide vahel ning harisid nende põlde. Kes olid 1) spartiaadid, 2) perioigid; 3) heloodid? Sartiaadid – kodanikud. Osalesid vaid valitsemises Periogid – sõja ja andamikohustus. Peamiselt olid käsitöölised ja kaupmehed (isklikult vabad ümberkaudsed elanikud (ei olnud Sparta kodanikud), kellel aga polnud poliitilise õigusi Heloodid – spartalastele kuuluvad orjad (riigiorjad), kes harisid spartiaatide põlde). 6. Kuidas toimis Sparta aristokraatlik valitsemine? Iseloomusta 1) basileuste, 2) geruusia ja 3) apella rolli. Spartas valitsesid kaks kuningat, kes juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohustusi, nemad langetasid kõige tähtsamad otsused. Spartalased olid Sparta kodanikkonda kuuluvad inimesed, kes rõhutasid võrdsust ja ühtekuuluvust, kuid ka nende seas oli varanduslik ebavõrdsus. Neil
puudusid. 3) tegelesid käsitöö ja kaubandusega. 4) maksu- ja sõjaväekohuslased. HELOODID 1) spartalaste poolt vallutatud Messeenia elanikud; elanikest ~80%. 2) Sparta riigiorjad, kes olid kinnistatud maa külge ( sunnismaised ) ja ära jagatud spartiaatide vahel. SPARTA VALITSEMISKORRALDUS: 2 KUNINGAT: Algul võim päritav, hiljem valitavad. Valiti rahvakoosolekul. Sõjaväepealikud ja kõrgeimad preestrid. GERUUSIA: Liikmeteks 2 kuningat ja 28 geronti ( ,,vanakest" ). Kõrgeim nõukogu, kes arutas läbi seaduseelnõud ja mõistis kohut.
24. Latiinid- Latiumi elannikud enne selle vallutamist Rooma poolt, võõramaalsed, kes said latiinide õigused. Õigus tehinguid sõlmida, puudus õigus abielluda. 25. Ius commercii- tehingute sõlmimise õigus 26. Ius connubi- abielu sõlmimise õigus 27. Ius gentium- Rooma kodanike ja peregriinide vaheliste suhete reguleerimise süsteem 28. Ius suffragii- hääleõigus 29. Ius honorarium- õigus pidada ameteid 30. Servi publici- Riigiorjad, nende seisub oli lihtsam eraisiku orjade seisundist Orja samastati asjaga, ta oli võrdne igasuguse muu õigusobjektiga.Peremees võis orja võõrandada ja hävitada.Peremehe seisund võis orjade kaudu muutuda vaid paremaks, mitte halvemaks. Contubernium- orja ja orjatari vaheline kooselu, polnud võimalik seaduslik abielu. 31. Pekuulium/Peculium- isanda vara orjale majandamiseks. Nt. maatükk v rahasumma jne. Orjuse tekkimise viisid Roomas:
Et teada saada, millised asjad on käibelised tuleb vaadata, millised asjad on käibetud. Käibetuid asju liigitatakse kolme rühma: 1. Res communes omnium.Need on esemed, mille loodus on määranud kõigile nagu õhk-aer, voolav vesi-aqua profluens, meri-mare ja mere kaldad-litora maris. 2. Res publicae. Need on esemed, mida võiks iseenesest omandada, kuid nad on üldise kasu huvides määratud kõigile kasutamiseks. NT: jõe kaldad, avalikud teed, riigimaa, riigiorjad. Seda liiki asjadele on omased ka res universitatis- esemed, mis küll võivad olla tsiviilses käibes, kuid üldistes huvides on nende kasutamine reserveeritud teatud kogukondade liikmetele.NT:teatrid, tsirkused, avalikud ehitised, kogukonna teed. 3. Res divini iuris. Esemed, mis on käibest kõrvaldatud nö usundlikel alustel, jumalikkude normidega. Siia kuuluvad: a. Res sacrae-templid, pühad riistad.Siis võis müüa templit kui oli vaja Rooma
mõeldud asjad 7. jumaliku õiguse alla kuuluvad asjad; religioossed asjad; sakraalsed asjad; pühad asjad 8. matusekolleegiumid; preestrite kolleegiumid 9. senaatorid 10. heauskne valdus; pahauskne valdus 11. õiguspärane, seaduslik valdus; õiguspäratu, ebaseaduslik valdus 12. Harilik ääremärkus 13. tsiviil- ehk õigusviljad; loodusviljad 14. karistus- või pärisorjad; Rooma rahva orjad; riigiorjad 15. otsene omandiõigus; jagatud omandiõigus; kaudne omandiõigus 16. ühekülgsed lepingud; kahekülgsed lepingud 17. heal usul põhinevad lepingud; rangelt õigusnormidele põhinevad lepingud 18. näilik müügitehing 19. kohtupäevad; kohtuvabad päevad 20. läbiuuritud (kohtu)asi; tasuta õiguse omandamine; (lepingu) koormav alus 21. õiguslik alus 22. kehaline, füüsiline sundus; psüühiline sundus, ähvardus 23. eraprotsess; avalik protsess 24
24. Latiinid- Latiumi elannikud enne selle vallutamist Rooma poolt, võõramaalsed, kes said latiinide õigused. Õigus tehinguid sõlmida, puudus õigus abielluda. 25. Ius commercii- tehingute sõlmimise õigus 26. Ius connubi- abielu sõlmimise õigus 27. Ius gentium- Rooma kodanike ja peregriinide vaheliste suhete reguleerimise süsteem 28. Ius suffragii- hääleõigus 29. Ius honorarium- õigus pidada ameteid 30. Servi publici- Riigiorjad, nende seisub oli lihtsam eraisiku orjade seisundist Orja samastati asjaga, ta oli võrdne igasuguse muu õigusobjektiga.Peremees võis orja võõrandada ja hävitada.Peremehe seisund võis orjade kaudu muutuda vaid paremaks, mitte halvemaks. Contubernium- orja ja orjatari vaheline kooselu, polnud võimalik seaduslik abielu. 31. Pekuulium/Peculium- isanda vara orjale majandamiseks. Nt. maatükk v rahasumma jne. Orjuse tekkimise viisid Roomas:
annaabi.ee 
