Võimude lahusus on tänapäeval realiseeritud kas riigivõimude eraldus-,valdavus- või tasakaalusüsteemina. Eraldussüsteemis tegutseb iga võim suhteliselt iseseisvalt, ega mõjuta otseselt teisi võimuharusid oma funktsioonide täitmisel. Võimuharude kõrgemad organid moodustatakse enamasti autonoomsel alusel. Selline võimude lahususe korraldus on iseloomulik veel väljaarenemata demokraatlike traditsioonidega riikidele. Valdavussüsteemi korral lähtub võim ühest kesksest riigiorganist (nt monarhist või ainuparteist) ning sellest eraldatud võimuharud on üsna tugevas sõltuvussuhtes. Selline süsteem võib toimida hästi ja stabiilselt pikaajalise demokraatiatraditsiooniga riikides, kus pole ohtu autoritaarse juhtimise tekkimisele. Enamikus tänapäeva arenenud demokraatlikes riikides on kasutusel tasakaalusüsteem, mille korral on riigivõimud küll eraldatud, kuid seatud samas üksteisest vastastikkusesse sõltuvusse ja varustatud üksteise kontrollimise funktsioonidega
Neid suhteid reguleerivad normid on üldisel kujul sätestatud põhiseaduses. Riigiõiguse tähtsus annab õigusharudele lähtealused, reguleerib kõige tähtsamaid suhteid. Omapärane on riigiõiguse reguleerimise meetod, nimelt suhete üldine normeerimine ilma sanktsioone kehtestamata. Haldusõigus e. administratiivõigus. Haldusõigusega reguleeritakse paljusid suhteid ja mahu poolest on üks suuremaid õigusharusid. Haldusõigus reguleerib täitekorraldust, olenemata riigiorganist. Haldusõigus reguleerib suhteid organite vahel. See sisaldab ka instituute, mis reguleerib riigiorganite tegevust majandussuhetes. Kriminaalõigus karistusseadus, väitlus kuritegude vastu. Kriminaalõiguse normid määravad ühiskonna suhete ringi, mida riik kaitseb kriminaalõiguse ähvardusel. Kriminaalõiguses määratakse kindlaks karistavad teod. Normid on kokku võetud ühte akti. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, olenemata subjektidest. Moodustab
2. Riigikogu PS 4 ptk (kollegiaalne) 3. Vabariigi president PS 5 ptk (monokraatne) 4. Vabariigi valitsus PS 6 ptk (kollegiaalne) 5. Riigikontroll PS 11 ptk (monokraatne) 6. Õiguskantsler PS 12 ptk ( monokraatne) 7. Riigikohus PS § 149 lg 3 (kollegiaalne) III Võrdtasemelisuse põhimõte Võrdtasemelisus kõrgemad riigiorganid on põhimõtteliselt võrdõiguslikud, nende pädevus on sätestatud põhiseaduses. Üks kõrgem riigiorgan ei sõltu teisest kõrgemast riigiorganist kui põhiseaduses ei ole sätestatud teisiti. 1. § 104 lg 2 p. 5 Ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega saab vastu võtta ja muuta järgmisi seadusi: 5) rahvahääletuse seadus; § 106 lg 2 Rahvahääletuse korra sätestab rahvahääletuse seadus 2. § 79 lg 8 Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus. § 104 lg 2 p. 3
2. Riigikogu PS 4 ptk (kollegiaalne) 3. Vabariigi president PS 5 ptk (monokraatne) 4. Vabariigi valitsus PS 6 ptk (kollegiaalne) 5. Riigikontroll PS 11 ptk (monokraatne) 6. Õiguskantsler PS 12 ptk ( monokraatne) 7. Riigikohus PS § 149 lg 3 (kollegiaalne) III Võrdtasemelisuse põhimõte Võrdtasemelisus kõrgemad riigiorganid on põhimõtteliselt võrdõiguslikud, nende pädevus on sätestatud põhiseaduses. Üks kõrgem riigiorgan ei sõltu teisest kõrgemast riigiorganist kui põhiseaduses ei ole sätestatud teisiti. 1. § 104 lg 2 p. 5 Ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega saab vastu võtta ja muuta järgmisi seadusi: 5) rahvahääletuse seadus; § 106 lg 2 Rahvahääletuse korra sätestab rahvahääletuse seadus 2. § 79 lg 8 Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus. § 104 lg 2 p. 3
2. Riigikogu PS 4 ptk (kollegiaalne) 3. Vabariigi president PS 5 ptk (monokraatne) 4. Vabariigi valitsus PS 6 ptk (kollegiaalne) 5. Riigikontroll PS 11 ptk (monokraatne) 6. Õiguskantsler PS 12 ptk ( monokraatne) 7. Riigikohus PS § 149 lg 3 (kollegiaalne) III Võrdtasemelisuse põhimõte Võrdtasemelisus kõrgemad riigiorganid on põhimõtteliselt võrdõiguslikud, nende pädevus on sätestatud põhiseaduses. Üks kõrgem riigiorgan ei sõltu teisest kõrgemast riigiorganist kui põhiseaduses ei ole sätestatud teisiti. 1. § 104 lg 2 p. 5 Ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega saab vastu võtta ja muuta järgmisi seadusi: 5) rahvahääletuse seadus; § 106 lg 2 Rahvahääletuse korra sätestab rahvahääletuse seadus 2. § 79 lg 8 Vabariigi Presidendi valimise täpsema korra sätestab Vabariigi Presidendi valimise seadus. § 104 lg 2 p. 3
6. Õiguskantsler PS 12 ptk ( monokraatne) 7. Riigikohus PS § 149 lg 3 (kollegiaalne) III Võrdtasemelisuse põhimõte Võrdtasemelisus – kõrgemad riigiorganid on põhimõtteliselt võrdõiguslikud, nende pädevus on sätestatud põhiseaduses. Üks kõrgem riigiorgan ei sõltu teisest kõrgemast riigiorganist kui põhiseaduses ei ole sätestatud teisiti. 1. § 104 lg 2 p. 5 Ainult Riigikogu koosseisu häälteenamusega saab vastu võtta ja muuta järgmisi seadusi: 5) rahvahääletuse seadus; § 106 lg 2 Rahvahääletuse korra sätestab rahvahääletuse seadus 2. § 79 lg 8
Rahvasuveräänsuse põhimõte rõhutab eelkõige rahvast kui riigivõimu kandjat ja allikat ning tema rolli. PS § 1 lg 1: Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. PS § 56: Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. PS § 1 lg 1 rahvas kui pouvoir constituant ideeline suurus, mis eristub rahvast kui riigiorganist PS § 56 lg 1 mõttes (pouvoir constitué). Rahvas kui pouvoir constituant kannab kogu avalikku võimu (sh KOV-i). PS § 56 - riigivõimu teostamine hääleõiguslikest kodanikest koosneva rahva kui riigiorgani poolt pole KOV volikogude valimiste suhtes kohaldatav. 4.2. Kohalik omavalitsus, valimised ja rahvahääletused Nii riiklikul kui kohaliku omavalitsuse tasandil toimib esindusdemokraatlik süsteem (PS § 156)
annaabi.ee 
