pingutama rahva tugevate nõudmiste täitmise nimel ning seejuures olla ise omakasupüüdmatu, rahast mitte sõltuv, kuid nagu arvata siis päris nii see ei ole. Nii võib õelda, et rahvavõim sõltub otseselt selle rahva kvaliteedist. Kui nüüd tuua näiteks Eesti demokraatia siis siin selle kvaliteediga väga head lood ei ole. Sellealast haridust saab põhikoolis ja gümnaasiumis kokku kahe aasta jagu. Teadagi on demokraatias kõigil võimalik kandideerida riigiorganisatsiooni, igaüks võib moodustada ühinguid, erakondi. Demokraatias võib igaüks võtta oma sõna riigikorraldamises, sõltumata rahvusest, haridusest ja eesmärkidest, kuid mis viib Eestis selleni, et põhimass pooldab lihtsaid ja kiireid lahendusi, kuid need ei osutu tihtipeale kõige õigemateks lahendusteks. Demokraatia nõuab rahva huvitatavust ja soovi teha oma hääl teatavaks. Kuigi paljudel, just eriti eestlastel, see soov puudub. Meile meeldib enda arvamust ja
iseseisvaks demokraatlikuks riigiks. Seda päeva tähistataksegi Eesti Vabariigi aastapäevana. Kohe pärast seda tungisid Eestisse Saksa väed ning riigis kehtestati Saksa okupatsioon. Sakslased taandusid Eestist 1918. aasta novembris, kuid nende asemel püüdis siia tungida Nõukogude Vene Punaarmee. Eestlased otsustasid end kaitsta ning novembris 1918 algas Vabadussõda. Selle käigus võitsid eestlased nii Punaarmeed kui ka baltisaksa Landeswehri. Eesti riigivõimu ja riigiorganisatsiooni kujunemine algas 1918. aasta novembrist, mil Maapäev ja Ajutine Valitsus taas kokku tulid. Vabadussõja ajal 1919. aastal valiti Eesti rahva esindusorganina Asutav Kogu, kes võttis vastu ,,Eesti Vabariigi valitsemise ajutise korra". 2. veebruaril 1920 sõlmisid Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariik rahulepingu Tartu rahu, millega Venemaa tunnustas tingimusteta igaveseks ajaks Eesti Vabariigi suveräänsust.
Riigi põhikorda sätestav õigusakt. Sisu: kõik riiki ja õigust käsitlevad õigussuhted (võimude lahusus, õigusaktid) seadusandlus, riigi põhitunnused); riikliku korralduse vorm, territooriumi haldusjaotus; kõrgeima 44. Kuidas haldusorganeid liigitatakse? riigivõimu kandja; riigisüsteemi primaarsed elemendid. Struktuur: riigiorganisatsiooni piiritlevad Ruumiliselt: keskhaldusorganid president, VV, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid. sätted; põhiõigusi fikseerivad sätted. Lisaks preambula; riigi aluspõhimõtteid ja põhiseaduse printsiipe Kohahaldusorganid maavalitsused deklareerivad sätted. Otsuste vastuvõtmise korra alusel: ainuisikulised nt president
pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille põhieesmärgiks on tagada üksikisiku õiguste ja vabaduste kaitse ning sellise riigiorganisatsiooni loomine, mis tagaks asjaliku ja efektiivse riiklike ülesannete täitmise ning ratsionaalse ja avaliku riiklike toimingute sooritamise. 3 1. Avaliku halduse tunnused. Avalik haldus on sotsiaalselt kujundav tegevus. Halduse objektiks on sotsiaalne kooselu- haldus peab tegelema ühiskonna ja sellesse kuuluvate inimeste asjadega. Samuti peab haldus olema orienteeritud avalikele huvidele
haldusele pandud ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille põhieesmärgiks on tagada üksikisiku õiguste ja vabaduste kaitse ning sellise riigiorganisatsiooni loomine, mis tagaks asjaliku ja efektiivse riiklike ülesannete täitmise ning ratsionaalse ja avaliku riiklike toimingute sooritamise. Funktsionaalne võimude lahusus (võimude lahususe prints): 1. seadusandlus e legislatiivfunktsioon abstraktsete õigusnormide loomine (teostab Parlament). 2. haldus e eksekutiivfunktsioon täidesaatmine, elluviimine(haldusorganid, haldusinstitutsioonid), riigi tegevus oma eesmärkide saavutamiseks. 3
ülesannete täitmine. See on täidesaatev tegevus. · Haldus formaalses mõttes on kogu haldusasutuste poolt läbiviidav tegevus, olenemata sellest, kas see materiaalõiguslikus mõttes on haldustegevus või ei ole. Avaliku halduse määratlemine organisatsioonilises ja materiaalses mõttes on seotud võimude lahususe põhiseadusliku printsiibiga, mille põhieesmärgiks on tagada üksikisiku õiguste ja vabaduste kaitse ning sellise riigiorganisatsiooni loomine, mis tagaks asjaliku ja efektiivse riiklike ülesannete täitmise ning ratsionaalse ja avaliku riiklike toimingute sooritamise. Funktsionaalne võimude lahusus (võimude lahususe prints): 1. seadusandlus e legislatiivfunktsioon abstraktsete õigusnormide loomine (teostab Parlament). 2. haldus e eksekutiivfunktsioon täidesaatmine, elluviimine(haldusorganid, haldusinstitutsioonid), riigi tegevus oma eesmärkide saavutamiseks. 3
eesmärkides. Põhiseaduse ülimuslikkus Põhiseadus on kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt riigis. Kõik teised õigusaktid peavad olema põhisedusega kooskõlas. Eesti vabariigi põhiseaduses väljendub see põhimõte eelkõige §3 lõike 1 esimeses lauses Põhiseaduse struktuur Preambul riiklikuse aluspõhimõtted Põhiõigused Riigiorganisatsiooni sätted Põhiseaduse muutmine Põhiseaduse muutmise kord on sätestatud PS XV peatükis (§-d 161- 168) Oigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul (21 liiget) Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil Põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal Riigikogus peab eelnõu läbima kolm lugemist I ja II lugemise vahe peab olema vähemalt kolm kuud
Kolmandaks sisaldab ta riigi funktsioonide ja organite korraldust, selle süsteemi. Võimude lahususe idee tekkimisel oli selle põhieesmärgiks tagada riigivõimu piiramise abil üksikisiku õiguste ja vabaduste kaitse. Kõrvuti nimetatud eesmärgiga on kaasajal esiplaanile nihkunud võimude lahususe printsiibi teine funktsioon. See on võimude lahusus kui pädevuse jaotuse põhimõte. Siin ei ole esmatähtis niivõrd riigivõimu piiramine, kuivõrd sellise riigiorganisatsiooni loomine, mis tagaks asjaliku ja efektiivse riiklike ülesannete täitmise ning ratsionaalse ja avaliku riiklike toimingute sooritamise. Võimude lahususe printsiibi ühe või teise aspekti esiletoomine ei tähenda kaugeltki seda, et üksikisiku õiguste ja vabaduste kaitse on kaotanud oma aktuaalsuse. Pigem on siin tegemist sellega, et täielikult ära kasutada võimude lahususe kui riigiehitusliku printsiibi kõiki võimalusi demokraatliku ja efektiivse riigivõimu tagamiseks.
Kolmandaks sisaldab ta riigi funktsioonide ja organite korraldust, selle süsteemi. Võimude lahususe idee tekkimisel oli selle põhieesmärgiks tagada riigivõimu piiramise abil üksikisiku õiguste ja vabaduste kaitse. Kõrvuti nimetatud eesmärgiga on kaasajal esiplaanile nihkunud võimude lahususe printsiibi teine funktsioon. See on võimude lahusus kui pädevuse jaotuse põhimõte. Siin ei ole esmatähtis niivõrd riigivõimu piiramine, kuivõrd sellise riigiorganisatsiooni loomine, mis tagaks asjaliku ja efektiivse riiklike ülesannete täitmise ning ratsionaalse ja avaliku riiklike toimingute sooritamise. Võimude lahususe printsiibi ühe või teise aspekti esiletoomine ei tähenda kaugeltki seda, et üksikisiku õiguste ja vabaduste kaitse on kaotanud oma aktuaalsuse. Pigem on siin tegemist sellega, et täielikult ära kasutada võimude lahususe kui riigiehitusliku printsiibi kõiki võimalusi demokraatliku ja efektiivse riigivõimu tagamiseks.
annaabi.ee 
