üksustest Riigiorgan moodustatakse ettenähtud korras Riigiorganil on kindle ülesanne ja pädevus selle realiseerimiseks Riigiorganil on kindle summa, mis saadakse riigieelarvest oma ülesannete täitmiseks või realiseerimiseks ja töökorraldamiseks. Riigiorganite koosseisu kuuluvad füüsilised isikud, kes on riigi ehk avalikus teenistuses ehk avaliku teenistuse õigussuhetes riigiorganiga, omades spetsiifilisi õigusi, kohustusi ja vastutust. Riigiorganeid liigitatakse Põhiliigituseks on riigiorganite kolomikliigitus: Seadusandlikud riigiorganid (parlament) Täitev-korraldavad riigiorganid (ministeeriumid, valitsus, inspektsioonid jne) Kohtuorganid Säärane liigitus vastab võimude lahususe põhimõttele, st seadusandil, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema lahutatud. Kasutatakse ka nn nelikliigitust: Riigivõimu esindusorganid
üksustest · Riigiorgan moodustatakse ettenähtud korras · Riigiorganil on kindle ülesanne ja pädevus selle realiseerimiseks · Riigiorganil on kindle summa, mis saadakse riigieelarvest oma ülesannete täitmiseks või realiseerimiseks ja töökorraldamiseks. · Riigiorganite koosseisu kuuluvad füüsilised isikud, kes on riigi ehk avalikus teenistuses ehk avaliku teenistuse õigussuhetes riigiorganiga, omades spetsiifilisi õigusi, kohustusi ja vastutust. Riigiorganeid liigitatakse Põhiliigituseks on riigiorganite kolomikliigitus: · Seadusandlikud riigiorganid (parlament) · Täitev-korraldavad riigiorganid (ministeeriumid, valitsus, inspektsioonid jne) · Kohtuorganid Säärane liigitus vastab võimude lahususe põhimõttele, st seadusandil, täidesaatev ja kohtuvõim peavad olema lahutatud. Kasutatakse ka nn nelikliigitust: · Riigivõimu esindusorganid
õiguslikesse alustesse. a) demokraatlikkk poliitiline reziim: riigivõim kuulub rahvale. b) antidemokraatlik poliitiline reziim: võim lähtub vähemusest. Riigi funktsioonid ja ülesanded Riigi üldfunktsiooni kui ka riigiorgani funktsiooni määrab üldjuhul seadus (põhiseadus+ seadused, õigusnormid) ning nende alusel konkretiseerivad sellest madalama õigusjõuga õigustloov akt. Kui seda ei ole tehtud sedausega või haldusaktiga, siis on tegemist määratlemata funktsiooniga riigiorganiga, nt portfellita minister. Riigi üldfunktsioonid on riigi tegevuse põhisuunad, mida rakendatakse ellu riigi süsteemi, eeskätt selle süsteemi primaarsete elementide abil. ¤ seadusandlik tegevus; ¤ riigivalitsemine ja õiguskorra kaitse; ¤ kõigile ja igaühele õiguste, vabaduste, turvalisuse, piisava ainelise heaolu, vaba eneseteostuse ning avalike teenuste tagamine; ¤ riigi suveräänsuse kaitse. Põhifunktsioonide liigitus: ¤ sisefunktsioonid, nt siseriiklik tegevus;
2001. aastal ILC võttis vastu ,,Riigivastutuse artiklid". 2002 ÜRO Peaassamblee kinnitas nad. Neist ei tehtud rahvusvahelist lepingut, see ei saa olla siduv (riikide mängumaa). Kui oleks lepinguks tehtud, siis ei oleks olulised suurriigid seda ratifitseerinud. Riigivastutuse elemendid: 1) on aset leidnud rikkumine (primaarnormi rikkumine) 2) tegu peab olema omistatav riigile (küsimus selles millal on riigi tegutsemine inimese tegutsemine üldiselt kui on tegu riigiorganiga) 24 3) Vastutust välistavad asjaolud (seda kuritarvitatud nt. hädaolukord, nõusolek Eesti 40ndate okupatsioon) 4) Vastutuse sisu: 4.1) endise olukorra taastamine nt mingi maalikogu tagastamine, piiriala tagastamine. 4.2) kompensatsioon maalikogu on hävinud. See on vastutuse peamiseks vormiks, siin on mõeldud ikkagi raha. 4
ainuisikulise riigipea kätte. § 3. RIIGI FUNKTSIOONID JA ÜLESANDED Riigi üldfunktsiooni (riigi funktsiooni) kui ka iga riigiorgani funktsiooni määrab kaasajal reeglina seadus (põhiseadus + seadused või konstitutsioonilised seadused või õigusnormid nn common law õigussüsteemi riikides) ning nende alusel konkretiseerivad sellest madalama õigusjõuga õigustloov akt (nn haldusakt). Kui seda ei ole tehtud seadusega või haldusaktiga, siis on tegemist määratlemata funktsiooniga riigiorganiga ( nt nn portfellita minister). Riigi üldfunktsioonid (riigi funktsioonid) on riigi tegevuse põhisuunad, mida rakendatakse ellu riigi süsteemi, eeskätt selle süsteemi primaarsete elementide abil. Kõige üldisemal kujul on riigi funktsiooniks: 1)seadusandlik tegevus (positiivse õiguse loomine); 2)positiivse õigusega sätestatud alusel ja korras riigivalitsemine ja õiguskorra kaitse;
määratletud, kuid teatud tunnuste alusel võib teda sisuliselt lugeda parlamendiasutuseks. Tuleb nõustuda H. Schneideri seisukohaga, et õiguskantslerit on raske paigutada riigivõimuorganite traditsioonilisse kolmikjaotusse. Kaasajal on paljudes riikides loodud organeid, keda nende ülesannete ja funktsioonide järgi ei ole võimalik liigitada ei seadusandliku, täitev- ega kohtuvõimu hulka. Tegemist on sõltumatu riigiorganiga, kes teostab kontrolli ka parlamendi tegevuse üle. Olulise osa õiguskantsleri pädevusest moodustab õigustloovate haldusaktide kontroll. Õiguskantslerile saadetakse kõigi täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul, arvates nende vastuvõtmisest, allakirjutamisest või jõustumisest. Õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole õigustloova akti põhiseadusele või
määratletud, kuid teatud tunnuste alusel võib teda sisuliselt lugeda parlamendiasutuseks. Tuleb nõustuda H. Schneideri seisukohaga, et õiguskantslerit on raske paigutada riigivõimuorganite traditsioonilisse kolmikjaotusse. Kaasajal on paljudes riikides loodud organeid, keda nende ülesannete ja funktsioonide järgi ei ole võimalik liigitada ei seadusandliku, täitev- ega kohtuvõimu hulka. Tegemist on sõltumatu riigiorganiga, kes teostab kontrolli ka parlamendi tegevuse üle. Olulise osa õiguskantsleri pädevusest moodustab õigustloovate haldusaktide kontroll. Õiguskantslerile saadetakse kõigi täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide ärakirjad kümne päeva jooksul, arvates nende vastuvõtmisest, allakirjutamisest või jõustumisest. Õigus pöörduda avaldusega õiguskantsleri poole õigustloova akti põhiseadusele või
annaabi.ee 
