Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukavad 1. Isik või asutus Mõju või huvi 2. Maa-amet Riigi omandis oleva maa valitseja. 3. Riigikantselei Vabariigi Valitsuse ja peaministri toetamine poliitika kujundamisel ja elluviimisel. 4. Maanteeamet Teehoiu korraldamine ja tingimuste loomine ohutuks liiklemiseks riigimaanteedel. 5. Riigimetsa Majandamise Keskus Riigimetsa majandaja ja haldaja, säästliku looduskasutuse korraldamine riigimetsas. 6. Muinsuskaitseamet Kultuutuväärtused ja nende kaitse. 7. Terviseamet Rahva tervise kaitsja. 8. Päästeamet Hädaolukorraks valmisoleku planeerija, päästepoliitika väljatöötaja ja rakendaja. 9
Teehoiukava koosneb tekstilisest osast, finantsplaanist, mis sisaldab teedevõrgu säilitamiseks, arendamiseks ja administreerimiseks vajalike tegevuste kulusid aastate lõikes ning üle-euroopalisse transpordivõrgustikku (edaspidi TEN-T Trans-European Transport Network) kuuluvate riigimaanteede ehitus- ja rekonstrueerimisobjektide nimekirjadest. Teehoiukavas antakse ülevaade teehoiu rahastamise alustest ning kavandamise põhimõtetest, mis määravad ära teehoiutööde järjekorra Eesti riigimaanteedel. Kirjeldatakse teedevõrgu säilitamis-, arendamis- ja administreerimiskuludest tehtavaid töid ning analüüsitakse nende vajadust ja mahtu. Lisaks finantsplaani selgitusele kirjeldatakse lühidalt või viidatakse kasutatud metoodikatele ja juhenditele. Tutvustatakse maanteevõrgu üldandmeid, riigimaanteede seisukorda ning seisundi muutusi viimastel aastatel ning antakse ülevaade katete keskmistest vanusest sõltuvalt maantee liigist.
Sest enamus transpordist euroopas toimub autodega ning Euroopa Liidu komisjoni hinnangul kasvab see aastaks 2050 veel 80 % võrra, see omakorda viib olukorrani, kus investeeringud taristusse nii hoolde kui ka ehituse koha pealt peavad olema põhjendatud, kuna hoolt vajavate teed maht pidevalt kasvab. 4 2. TARISTU EESTIS 2.1. PMS (Pavement management system) Eesti riigimaanteedel on juba pikemat aega kasutusel PMS süsteem, mis tugineb Teede Tehnokeskusest saadavale infole. Õigete otsuste langetamiseks on äärmiselt oluline omada täpset ja järjepidevalt uuenevat infot, mida on võimalik reaalselt omavahel võrrelda. See võimaldab hinnata teede hetkeseisukorrast ja otsustada, kas on vaja rakendada mingeid meetmeid antud teelõigul. Selleks võib olla näiteks vajaminevate remondimeetmete rakendamine või talvel libedusohu vältimine soolamisega.
Ehitusjärelevalvet teehoiutööde üle tehakse tee koosseisu kuuluvate rajatiste ehitus- ja remonditöödel, teekatete taastusremondil, pindamistöödel ja teehooldetöödel. Maanteeamet korraldab teehoiutööde üldist järelevalvet ja ehitise omanik korraldab teehoiutööde pidevat järelevalvet (omanikujärelevalve). Omanikujärelevalvet võib teostada isik, kellel on teehoiutööde ehitusjärelevalve tegevusluba. Teehoiutööde omanikujärelevalve teostamist korraldab riigimaanteedel Maanteeamet, kohalikel teedel valla- või linnavalitsus, avalikuks kasutamiseks määratud erateel selle omanik. Kontrollitakse tööde vastavust projektile, võtta vastu kaetud töid, tööohutuse kontroll, tööde kvaliteedi kontroll, nõuda ebakvaliteetse töö ümbertegemist, vajadusel tööde peatamist, nõuetekohase dokumenteerimise nõudmine. 34. Teehoiutööde dokumenteerimine.
töötaja, kellel on vähemalt kolmeaastane kogemus libeduse tõrjel, puhastamisel korrashoiul ei pea tegevusluba olema. 4. Eesti teedevõrgu olem; Riigimaanteed 16472km, sh põhimaanteed tugimaanteed kõrvalmaanteed rambid ja ühendusteed, kohalikud teed ja erateed, linnatänavad ja teed - kokku 58000km Katted-asfalt, mustkate, tuhaga stabiliseeritud, pinnatud kruus, kivikate, kruusa ja pinnasteed 5. Hooldustööde organiseeritus riigimaanteedel; Varasemad teedevalitsused on kaotatud , tööd teevad riigiettevõtjad-Tartumaa teed, pärnumaa teed, saare teed, võru teed-ühinesid eestimaa teedeks mujal riigi osades teevad teehoolrt lepingu alusel eraettevõtted hooldetööde juhtimine on jaotatud nelja regionaalse ameti alla 6. Maanteehoiu rahastamine; riigieelarves vahendid, mille suurus vastab vähemalt 75%-le kütuseaktsiisist (v.a. erimärgistatud kütus) ja 25%-le erimärgistatud kütuse aktsiisi kavandatud laekumisest
· Tee nr 8 Tln-Paldiski, · Tee nr 11 Tln ringtee 32. Riigi põhimaanteed: · Tee nr 1 Tallinn-Narva (E20), · Tee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga (E264), · Tee nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla (E67), · Tee nr 8 Tallinn-Paldiski, · Tee nr 11 Tallinna ringtee · tee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa, · tee nr 5 pärnu-Rakvere-Sõmeru, · tee nr 6 valga-Uulu, · tee nr 7 Riia-Pihkva, · tee nr 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare 33. Riigimaanteedel on 926 silda kogupikkusega 21342 m, enim 142 silda on Harju maakonnas 34. Teehoiu rahastamiseks nähakse riigi eelarves ette vahendid üldsummas, mille suurus vastab 75%-le kütuseaktsiisist ja 25% erimargistatud kütuseaktsiisist. 35. Projekteerimise lähtetasandid: · hea (H) ohutu sujuv liiklus · rahuldav- (R) juht peab rohkem keskenduma · erandlik (E) liikleja õnnetuse sattumise risk on suur, juht peab kiiresti reageerima. 36
annaabi.ee 
