5.) Keiser-traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast. Keisrivõimu nõrkuseks oli suutmatus luua täitevvõimu asutusi. Esindusorgan-Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast KUURIAD-suurvürstide kuuriad kuulusid nende Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad, kellel oli antud õigus valida keisrit. Vürstide kuuria koosnes üksikute Saksa riikide esindajatest, kelle arv kõikus 100 ümber. Linnade kuuriad moodustasid esindajad 51 vaba- ja riigilinnast (st linnadest, mis ei olnud mõne Saksa riigi valitseja alluvuses). SAKSA riikide positsioon- Nad said õiguse sõlmida lepinguid teiste riikidega, mis tähendas iseseisvat välispoliitikat ja pidada oma sõjaväge, mis oli vajalik maa kaitseks. 6.) F.Wilhelm 1- Lõi prantsuse eeskujusid järgides õukonna, kus töötasid kunstnikud ja teadlased. Hakati õpetama lugemist. Kehtestati üldine koolikohustus. Ta oli Preisi absolutistliku kuningavõimu looja. Friedrich 2- Piirati teotöö mahtu
riik. Selle valitsejaks oli kuurvürstide poolt eluks ajaks valitud keiser, kes traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast. Keisrivõimu nõrkuseks oli eelkõige suutmatus luua täitvvõimu asutusi. Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast.Kuurvürstide kuuriasse kuulusid nende Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad. 2. Vürstide kuuria koosnes üksikute Saksa riikide esindajatest, kelle arv kõikus 100 ümber. 3. Linnade kuuria moodustasid 51 vaba- ja riigilinnast. 1415. sai Nürnbergi linnusekrahv kuurvürsti tiitli. Nii tekkis Brandeburgi kuurvürstiriik, mille pealinn oli Berliin . Brandenburgi kuurvürstiriigi peamine ülesehitaja oli Friedrich Willhelm (1640-1688), kes on läinud ajalukku hüüdnimega Suur kuurvürst. Madalmaade eeskujul arendas ta põllumjanadust, eeskätt piimakarja pidamist ja aiandust. Turustamisevõimaluste loomiseks pani ta rõhku kanalite ehitamisele, konkurentsi piiramiseks rakendas aga kaitsetolle
Saksamaa riiklik korraldus 17.-18.sajandil. Preisi tõus Saksa-Rooma keisririik · Ametliku nimega Saksa Rahvuse Püha Rooma riik · Valitsejaks eluks ajaks valitud keiser, traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast · Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmes kuuriast: o Kuurvürstide kuuria vürstiriikide esindajad, kellel oli õigus valida keiser o Vürstide kuuria üksikud Saksa riigi esindajad o Linnade kuuria esindajad vaba- ja riigilinnast · 1663 alates sellest aastast istus koos alaline Riigipäev, enne ei olnud alaline · Riigipäeva tähtsust vähendas Vestfaali rahuga tunnistatud osade riikide suveräänsus (iseseisev poliitika) Bradenburgi kuurvürstiriigist Preisi kuningriigiks · Bradenburgi kuurvürstiriigi ülesehitaja oli Friedrich Wilhem (nimega Suur kuurvürst) o Arendas põllumajandust, piimakarja pidamist ja aiandust
Tobolskis asumisel olles kirjutas ta rea traktaate. Ta pooldas täielikku ainuvõimu. Seejuures ta rõhutas et Moskva isevalitsus peaks loobuma türanniast, vähendama riigimakse ning kehtestama seisustele kindlad õigused. Saksamaa riiklik korraldus, Preisi tõus- Esindusorgan Riigipäev koosnes: kuurvürstide kuuria (Saksa vaimulike ja ilmalike vürstiriikide esindajad), vürstide kuuria ( üksikud Saksa riigi esindajad), linnade kuuria (51 vaba- ja riigilinnast). Branderburgi kuuvürstiriigi peamine ülesehitaja oli Friedrich Wilhelm hüüdnimega Suur kuurvürst (arendas põllumajandust, turustusvõimalusi). 1700 asutati Preisi Teaduste Akadeemia. Preisi absolutistliku kuningavõimu looja- F.Wilhelm I, hüüdnimega Sõdurkuningas (rõhutas aktiivse kaubandusbilansi tähtsust, keelas importkangaste kasutamise, relvamanufaktuur asutati sõjaväe varustamiseks). Armee
saj ikka veel Saksa-Rooma keisririiki. Selle valitsejaks oli keiser, kelle valisid kuurvürstid eluks ajaks ning kes traditsiooniliselt pärines Habsburgide suguvõsast. Esindusorgan Riigipäev koosnes kolmest kuuriast: ° Kuurvürstide kuuriasse kuulusid need, kes võisid valida keisrit. Esialgu oli neid kaheksa, hiljem üheksa. Juhatajaks oli Mainzi peapiiskop. ° Vürstide kuuria koosnes üksikute saksa riikide esindajatest (~100) ° Linnade kuuria moodustasid esindajad 51-st vaba- ja riigilinnast. Riigipäev ei olnud valitud parlament, kõiki seisusi ei esindatud. Vahekord keisriga oli erinev, Alates 1633.a istus Regensburgis koos alaline Riigipäev. Kohal olid vaid võimukandjate saadikud. Nad said õiguse 12 ° Sõlmida lepinguid teiste riikidega, mis tähendas iseseisvat välispoliitikat ° Pidada oma sõjaväge, mis oli vajalik maa kaitseks Riigipäeva ülesandeks jäi ka käsitöönduse korraldamine.
jesuiitidelt. Uus keiser toetas küll vastureformatsiooni, võtmata siiski ette otsustavamaid samme katoliku kiriku positsioonide taastamiseks. Seltsimatu veidrikuna veetis ta suurema osa oma ajast Praha keisrilossis alkeemia ja astronoomiaga tegeldes. Vastureformatsioon taaselustas usulisi pingeid ka Saksamaal. 1607. aastal tõkestasid protestandid Donauwörthis katoliku protsessiooni. Ühena kaheksast riigilinnast oli Donauwörthis Augsburgi usurahu alusel tagatud nii protestantide kui katoliiklaste õigused. Arvulises ülekaalus protestandid ei jätnud kasutamata võimalust katoliiklastele koht kätte näidata. Keisri toetusel saadeti nüüd protestante karistama Baieri kuurvürsti Maximiliani väed. See sai ajendiks protestantliku uniooni loomisele 1608. aastal eesotsas kalvinistist Pfalzi kuurvürsti Friedrich IV-ga. Luterlasest Saksi kuurvürst jäi unioonist kõrvale
annaabi.ee 
