Hunnid olid rändkarjakasvatajad, kes elasid Sise-Aasias. Muutus see, et Euroopasse tulid uued rahvad. Germaanlased Rooma riigi piiridel: o germaani hõimud ja germaani riigid; o germaanlaste ja roomlaste suhted; o romaani keeled. 5.sajandil tungisid Suure rahvasterändamise käigus Rooma riigi lääneprovintsidesse mitmesugused germaani hõimud.Kui Lääne-Euroopa keisririik hävis, rajasid uusasunikud selle territooriumile terve hulga väikesi riigikesi. Riikide loojateks olid küll germaanlaste sõjalised rühmitused, kuid uusi valitsejaid toetasid ka paljud roomlased. Algul elasid nad roomlastest eraldi, kõnelesid oma keeles. Kuid ajapikku hakkasid kaks kogukonda omavahel sulanduma. Ladina ja germaani keelte segunemisel kujunesid sajandite jooksul välja Itaalia, prantsuse ja hispaania keel. Frangi riik Kes olid frangid? Gallia põhjaosas elas germaani rahvas, kes kutsusid
poole tänapäeva Venemaa aladele. ja Inglismaale, aga ka Islandile ja Viikingite asustusi on leitud nii Põhja-Ameeirkasse. Kõige esimesed kogukonnad tekkisid Gotlandilt, Mälareni järves 700. aasta paiku oli ka Norra aladel hõimudest, mis moodustasid liithõimud. Neid asuvalt saarelt, kui ka palju väikseid riigikesi. valitsesid kohalikud pealikud ning valitsesid Novgorodist. Kaks kohalikku Harald Kaunisjuus olevat teatud (enamasti külasuurust) ala. hõimu göötid ja svead olid kõige ühendandud väikesed riigid üheks mõjuvõimsamad ning lõid hiljem suureks Norra riigiks. kuningavõimuga pisiriigid, mille
huvidega. Taastati Bourbonide dünastia võim Prantsusmaal, Hispaanias ja Napolis, Habsurgid said tagasi oma valdused Itaalias. Pandi paika Sveitsi tänapäevani kehtivad piirid ja kuulutati ta igavesti neutraalseks riigiks. Jagati ümber territooriumeid, millega püüti tagada suurriikide omavaheline tasakaal. Otsiti lahendust ka killustunud Saksamma küsimusele. Teistele kuningatele anti Viini kongressil nende tiitlid tagasi, kuid Austria keisrile mitte ning Saksa riigikesi ei taastatud. Selle asemel moodustati Saksa Liit, mis kooses 41 liikmesriigist. 3) Kuidas loodeti Euroopas edasipidi rahu tagada? Lepiti kokku, et edaspidi tagavad Euroopas rahu neli suurriiki: Suurbritannia, Venemaa, Austria ja Preisimaa, kes peavad konfliktide korral kokku saama ning ühise lahenduse otsima. Mõne aasta pärast kaasati viienda suurriigina Prantsusmaa. Esialgu andis selline kongressispsteem päris häid tulemusi. Järgmisel neljakümnel aastal toimus
Kavakindlat Inglismaa vallutamist alustasid viikingid 866 aasta. Kõigepealt vallutati London ja Thamesi suudmes asuv Thaneti saar. Pärast seda muutub Inglismaa Thame-sist põhjas taanlaste asustatavaks maaks (Da-Helag), mida taanlased valitsevad nn viiest linnusest (East-Anglia ja viie linnuse maa 870-917, Northumbria 876-926). Venemaa. 800-850 lõid rootsi viikingid slaavi hõimude keskele Laadoga piirkonnas sõjameestest kaupmeeste tugevate linnustega kindlustatud riigikesi (gardarike). Põhjapoolsed valdusalad ühendati Rjuriku valitsemisajal Novgorodi riigiks. Normannide riigid rajas sõjameestest ülemkiht, kes oli lühikese aja jooksul allutatud rahva hulgast esile kerkinud. Normannide riigid Euroopas 8. ja 9. saj tõrjus viikingite laiaulatuslik kaubandusvõrk välja juutide (Vahemeri ja Orient) ning friiside (Euroopas) kaubanduse. Kaubavahetust peetakse mere- ja jõeteid pidi
tegevuseta algaski pikk ja verine sõdade periood, milles eristatakse kaheksat ristikäiku + laste ristisõda. Kõige esinduslikum nendest oli 3. Ristisõda. Ristisõdade üks hilisem suund oli Baltimaade ristiusustamine. I ristisõda(1096-1099) koosnes kahest sõjakäigust: talupoegade sõjakäik, mis lõppes Konstantinopoli all hävinguga ja rüütlite ristiretk, mille tulemusel vallutati Jeruusalemm ja avati see palveränduritele. Samuti moodustati mitmeid kristlikke riigikesi, millest tähtsaim oli Jeruusalemma kuningriik. Veel kujunesid Pühal maal välja vaimulikud rüütliordud: Templiordu(prantslased), Juhanniitide ordu (itaallased) ja Teutooni ordu(sakslased). III ristisõda (1189- 1192) oli ristisõdadest kõige kuulsam ja esinduslikum. Sultan Saladin oli vallutanud Jeruusalemma ja seda läksid vabastama Euroopa kuulsad ja vägevad kuningad: Richard I Lõvisüda, Philippe II August, Friedrich I Barbosa.
2) kodifitseeritud tavaõigus 13 sajand. 3) hilise keskaja tsentraliseeritud riigi poolt loodud õigus 16 sajandil. Euroopa õ. ajalugu 17 5. Barbarite õigus. 5 sajandil oli Euroopas Rooma impeeriumil kaks osa: ida ja lääne Rooma. 5 sajandil hakkas lääne territooriumi ründama germaani hõimud. 476 a Lääne- Rooma territoorium vallutati. Edasi jäi Ida- Rooma bütsants. Sinna tekkid palju riigikesi, roomlased nimetasid neid barbariteks. Germaani hõimudel oli tavaõigus. Hõimud vallutasid ja tekkisid väikesed riigid. Oli veel roomaõigus. Mõningal määral erines klassikalisest roomaõigusest, lihtsam variant vulgaarne roomaõigus. Germaani hõimude kultuuriline tase oli madal ja lihtsustatud roomaõigust olid nad võimelised mõistma. Germaani tavaõigus ja vulgaarne roomaõigus olid ühel tasemel. Läänegootide riik germaani hõimude poolt loodud. Kuningas Allarih II andis
omastküljest vooruslikumat elu. Selleks vajavad nad aga organiseerivat printsiipi – enamasti religioon, hiljem võtavad üle tsivilisatsiooni. Khaldun leidis, et võim peab olema võimalikult universaalne (st pooldas oikumeenilist impeeriumi). 1258 vallutasid mongolid Bagdadi – seda loetakse kalifaadi lõpuks. Hiljem hakkas islami aladel domineerima Osmanite riik, mille valitsejad said kaliifi tiitli. 3. Frangi riik Lääne-Rooma aladel tekkis arvukalt germaanlaste riike ja riigikesi. Üsna suur kaos ja üldine allakäik. Tugevaimaks kujunes frangi riik. 19 Clodovech I ajal (481 – 511) vallutasid frangid enamuse Galliast (tänapäeva Prantsusmaa). Merovingide dünastia ajal hakkasid kujunema feodaalsuhted. 7 sajandil läks tegelik võim majordomuste kätte. 751 võttis majordomus Pippin Lühike endale kuninga tiitli ja pani aluse Karolingide dünastiale
annaabi.ee 
