Vaid mõned kuud vanemaks saades ei ole meile enam nii tähtsad soojad süles olemised vaid uus ja huvitav maailm,mida kõike roomates avastada. Meie tähelepanu köidavad igasugused imelikud näod,mida suured ja kortsus tädid-onud teevad. Kuuleme hääli, mida ise järele teha ei oska, aina proovime ja proovime, kuni tuleb see tähtis esimene sõna meie huulilt. Sel hetkel me seisame silmitsi hoopis uue maailmaga ning teeme tutvust enda ema- ning riigikeelega, milleks on eesti keel. Aastate möödudes saame aina rohkem tuttavaks enda esivanemate ning maailmaga enda ümber. Vanematelt ja sõpradelt on nii palju teada saada ning nemadki ei tea kõike, kuid teadmiste janu on imekspandav ja kooli mineku soov suurimatest- suurim. Koolis saame palju teada enda riigi kohta, paiga, kus me kõik elame. Me õpime enda emakeeles suhtlema, kirjutama, laulma. See kõik paistab täiesti loomulikuna,
keelatud on diskrimineerimine. Eestis on välja kujunenud kogu ajaloo vältel umbusaldus võõramaalaste vastu. Erilise tähelepanu all on eesti ja vene rahvuslaste suhted. Väga positiivne on see, et uued põlvkonnad ei pane enam suurt rõhku ajaloos sündinule ning tänapäeval hakkab vaibuma rutakate arvamuste tegemine. Sellest hoolimata esineb lahkarvamusi, mis tekitavad probleeme, kuid nendega ka võideldakse. Üheks valukohaks on kindlasti see, et mitmetes paikades ei saa riigikeelega hakkama, aga raske on asutada vastu millelegi, mis on pika ajaga välja kujunenud. Pikalt võib arutleda riigi plussidest ja miinustest. Mõlemad tulevad esile teatud olukordades, me ei mõtle neile pidevalt. Ei ole halba ilma heata, plussid tekitavad meis hea tunde, miinustest õpime ning ebameeldivused on kerged mööduma. Oma kodumaa jääb tavaliselt siiski kõige paremaks kohaks maapeal, kus kõik hea koormab halva.
keelatud on diskrimineerimine. Eestis on välja kujunenud kogu ajaloo vältel umbusaldus võõramaalaste vastu. Erilise tähelepanu all on eesti ja vene rahvuslaste suhted. Väga positiivne on see, et uued põlvkonnad ei pane enam suurt rõhku ajaloos sündinule ning tänapäeval hakkab vaibuma rutakate arvamuste tegemine. Sellest hoolimata esineb lahkarvamusi, mis tekitavad probleeme, kuid nendega ka võideldakse. Üheks valukohaks on kindlasti see, et mitmetes paikades ei saa riigikeelega hakkama, aga raske on asutada vastu millelegi, mis on pika ajaga välja kujunenud. Pikalt võib arutleda riigi plussidest ja miinustest. Mõlemad tulevad esile teatud olukordades, me ei mõtle neile pidevalt. Ei ole halba ilma heata, plussid tekitavad meis hea tunde, miinustest õpime ning ebameeldivused on kerged mööduma. Oma kodumaa jääb tavaliselt siiski kõige paremaks kohaks maapeal, kus kõik hea koormab halva.
Riigieksamil muretsetaks samuti rohkem eesti keele eksmi kui inglisekeele oma pärast. Öeldakse, „eesti keel on raske ja keeruline“, „mul pole eesti keelt vaja, õpin inglisekeele selgeks ja lähen välismaale“, millise jälje see aga tegelikult jätab arvestades seda, et noored on riigi tulevik ja eesti keele edasikandjad? Vene keelega on natukene teistsugusemad lood. Venelaste hulk Eestis kasvab iga aastaga ja selle asemel, et venelased kohastuksid Meie riigikeelega tundub, et meie riik kohastub vene keelega. Tallinna ühistranport on juba praegu rohkem vene- kui inglisekeelne. Vihjates siin reklaamidele, kuulutustele ja bussijuhtidele. Kas varsti juhtub nii nagu komikeelega? Lähme vene keelele üle puht sellepärast, et vene keele kõnelejaid on rohkem kui eesti keele kõnelejaid? Siin ei aita ka Eesti Vabariigi Ja Venemaa olematu riigipiir. Noorte seas kasutatakse ka vene keelt väga laialdaselt. Suur tegur on siin juba eelmainitud
Eesti lapsed kuulevad nii meedias kui kodus venelastest igasuguseid halbu jutte ja võivad muutuda sallimatuks ja vägivaldseks ühe hea südamega ja korraliku venelasest lapse suhtes. Eestlaste pahameel venelaste suhtes on suuresti tingitud sellest, et nad elavad Eesti riigis ja paljud neist juba mitmeid aastakümneid, kuid nad ei suuda kõnelda ka kõige elementaarsematel teemadel. Ning seetõttu ei saa meie eestlased oma riigis tihtipeale igapäevaste asjaajamiste juures hakkama riigikeelega. Tihtipeale demonstreerivad venelased lausa avalikult, et nad ei kavatsegi kunagi eesti keelt ära õppida ning neil pole siinse kultuuri ja ajaloo vastu vähimatki huvi. Liseks sellele on eestlaste ebatolerantsel suhtumisel ka ajaloolised põhjused. Paljud vanurid ja ka nooremad inimesed ei suuda unustada, kuidas venelased aastakümneid tagasi mitmete deportatisoonidega perekondi hävitasid ja palju kannatusi tekitasid. Ent praeguste Eestis elavatel venelastel pole sellega
osatud. Töövihikud hakkasid alles ajapikku tekkima. Ka matemaatika oli nõrk, sest päriseluga seostati seda vähe. Kodulugu oli uus aine nii õpilastele kui õpetajatele. Tihti ei saanud ka õpetajad aine sisust päris aru ning ei osanud seda hästi selgitada. Uute ainetena tuli käsitöö ja joonistamine, mis olid algselt paljudele vastumeelt. Nimelt leidsid mitmed ringkonnad, et need ained on aja raiskamine. Võimelmistundide jaoks enamus koolidel kohta ei olnud. Vene koolides oli raskusi riigikeelega. Seal kasutati vanu tsaariaegseid õpikuid, mis ei vastanud Eesti huvidele. Lisaks sellele ei osanud isegi õpetajad eesti keelt. Siiski oli õpilaste olukord seal soodsam, sest õpilasi oli klassis vähem. 4 Koolivalitsus ja õpetajad Vabariigi alguspäevil tegutsesid valdades koolivalitsused, hiljem otsustasid kooli asju vallavolikogud
Ida araabiakeelsetes ühiskondades, kus kasutatakse standardkeelt ja araabia keele suulist kõnet. Lingua franca ühine keel, viitab mis tahes keelele, mida kasutatakse suhtlemisel, kui inimesed ei jaga ühist emakeelt. Enamasti on selleks suur ja prestiizne keel. Näiteks üle(lääne)maailmne lingua franca on inglise keel. Riigikeel on normile vastav keel. Näiteks Aafrika riigis võib kasutusel olla sadu erinevaid keeli, kuid riigikeeles võib olla hoopis inglise või prantsuse keel. Riigikeelega kaasneb kohustus seda hoida. Keeleala piirkond, kus kasutatakse keelt. Näiteks Läänemere piirkond (sarnasusi leidub nt sõnajärjes). Keeleliit piirkond, kus leidub sarnasusi ka grammatilisel tasandil. Näiteks Balkani keeleliit. Isolaatkeel keel, millele ei ole leitud sugulaskeeli ehk ta ei kuulu ühessegi keelkonda. Näiteks baski keel Hispaanias. Pidzinkeel keelekontakti tulemusel tekkinud keel, milles on mõlema kontaktis
täiskoormuse tagamise jms mõttes). 2005. aastal astus vene õppekeelega 10. klassi 2965 õpilast; 2011. aastal 1550 (neist 296 õpib keelekümblusklassis, mis on sisuliselt eestikeelne õpe). Õpilaste arvu langus viie aasta lõikes vene koolis on ligi 50%. Keelekümblus- keelekümbluse algus 1965, mil Kanada lapsevanemate algatusel hakkasid ingliskeelsed lapsed kõiki aineid õppima prantsuse keeles. keelekümblusklassid eriti populaarsed kahe (mitme) riigikeelega riikides, nt Soome. Eesti keelekümblusprogrammi tegevusi alustati 1998. aastal, keelekümblusklasse on avatud alates 2000. aastast. keelekümblus on õppevorm, mida rakendatakse Eestis riikliku programmina eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks. tänaseks rakendavad peaaegu pooled Eesti muukeelsest koolidest keelekümblusmetoodikat. keelekümbluskoolides ja lasteaedades õpib kokku 4300 last.
annaabi.ee 
