1) võtta oma pädevuse piires ja vastavalt sõjaväelisele väljaõppele osa kaitseväe ülesannete täitmisest; 2) osaleda sõjaväelises väljaõppes vastavalt väljaõppekavale ja päevakorrale; 3) kinni pidada kaitseväedistsipliinist. 9. Milline on Eesti presidendi roll riigikaitses? Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on Vabariigi President. Vabariigi Presidendi juures on nõuandva organina Riigikaitse Nõukogu, kelle kooseisu ja ülesanded sätestab seadus. Eesti kaitseväge ja riigikaitseorganisatsioone juhib rahuajal kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja nimetab ametisse ning vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. 10. Mis on kaitseliit? Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon, mis täidab temale Kaitseliidu seadusega ja selle alusel pandud ülesandeid. 11
ning vastavalt põhiseaduse §-le 129 erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks; 18) kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja vastavalt põhiseaduse §-le 128; § 127. Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on Vabariigi President. Vabariigi Presidendi juures on nõuandva organina Riigikaitse Nõukogu, kelle koosseisu ja ülesandeid sätestab seadus. Eesti kaitseväge ja riigikaitseorganisatsioone juhib rahuajal kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja nimetab ametisse ning vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Riigikogu Esimees Ene Ergma, Peaminister Andrus Ansip, Kaitseväe juhataha kindral leitnand Ants Laaneots, Kaitseminister Jaak Aaviksoo, Välisminister Urmas Paet. Siseminister Marko Pomerants Rahandusminister Jürgen Ligi Justiitsminister Rein Lang
pühaliku tõotuse kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust ja seadusi, õiglaselt ja erapooletult kasutada minule antud võimu ning täita ustavalt oma kohuseid kõigi oma võimete ja parima arusaamisega Eesti rahva ja Vabariigi kasuks." § 127. Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on Vabariigi President. Vabariigi Presidendi juures on nõuandva organina Riigikaitse Nõukogu, kelle koosseisu ja ülesandeid sätestab seadus. Eesti kaitseväge ja riigikaitseorganisatsioone juhib rahuajal kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja nimetab ametisse ning vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. [RT I, 27.04.2011, 1 - jõust. 22.07.2011] § 128. Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning otsustab kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel.
o Kohalike maksude suurendamine võimaldaks omavalitsustel tagada elanikele rohkem erinevaid soodustusi (nt. Tasuta koolilõuna, odavamad bussipiletid jne) Millised on väikese omavalitsuse eelised ja puudused elaniku jaoks? + asjaajamine toimib kiiremini + info liigub kiiremini - vähem alternatiive vaba veetmiseks Kes on riigikaitse kõrgeim juht Eestis? President Kes juhib Eesti kaitseväge rahuajal, kes sõjaajal? Eesti kaitseväge ja riigikaitseorganisatsioone juhib rahuajal kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja Mis on asendusteenistus? Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keeldunud kutsealune on kohutatud läbi tegema asendusteenistuse. Asendusteenistus kestab 16 kuud. Mis on riigikontrolli ülesanded? *Kontrollib riigiastutuste majandustegevust *Kontrollib riigi vara kasutamist ja säilimist *Kontrollib nende ettevõtete majandustegevust, kus riigil on üle poole osakute.
asutus. Tegevteenistuses olev isik ei tohi olla muus valitavas ega nimetatavas ametis ega osa võtta ühegi erakonna tegevusest. Eesmärk on tagada kaitseväelase erapooletus. Piirang puudutab vaid lepingulises tegevteenistuses olevaid isikuid, mitte ajateenijaid. Kaitseliit Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorgan. Riigikaitse juhtimine Eesti kaitseväge ja riigikaitseorganisatsioone juhib rahuajal kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Kaitseväe ülemjuhataja nimetatakse ametisse vaid sõjaseisukorra ajaks. Kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on Vabariigi President. Vabariigi Presidendi juures on nõuandva organina Riigikaitse Nõukogu, kelle koosseisu ja ülesanded on sätestatud rahuaja riigikaitse seaduses ja sõjaaja riigikaitse seaduses.
ametis ega osa võtta ühegi erakonna tegevusest. § 126. Riigikaitse korralduse sätestavad rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus. Eesti kaitseväe ja riigikaitseorganisatsioonide korralduse sätestab seadus. § 127. Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on Vabariigi President. Vabariigi Presidendi juures on nõuandva organina Riigikaitse Nõukogu, kelle koosseisu ja ülesanded sätestab seadus. Eesti kaitseväge ja riigikaitseorganisatsioone juhib rahuajal kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja nimetab ametisse ning vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. §128. Riigikogu kuulutab Vabariigi Presidendi ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning otsustab kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel.
Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud aluses ja korras. Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keelduja on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse. Tegevteenistuses olev isik ei tohi olla muus valitavas ega nimetavas ametis ega osa võtta ühegi erakonna tegevusest. Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on President, kelle juures on nõuandva organina Riigikaitse Nõukogu. Eesti kaitseväe ja riigikaitseorganisatsioone juhb rahuajal kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja nimetab ametisse ning vabastab ametist Riigikogu Presidenti ettepanekul. Riigikogu kuulutab Presidenti ettepanekul välja sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ning otsustab kaitseväe kasutamise Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni kuulutab President välja
2) Keelavad (kedagi ei tohi piinata, julmalt või väärikust alandavalt kohelda ehk karistada. 3) Õigustavad ehk lubavad või volitavad; (igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse) 3. Subjektide ringi järgi: 1) Üldised, st norm on adresseeritud üldsubjektile; (igaühel on õigus riigi kaitsele) 2) Spetsiaalsed, st norm on adresseeritud vaid teatud subjektide ringile. (Eesti kaitseväge ja riigikaitseorganisatsioone juhib rahuajal kaitseväejuhataja, sõjaajal aga kaitseväe ülemjuhataja) 4. Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi: 1) Imperatiivsed ehk kategoorilised (õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas PSga); 2) Dispositiivsed: jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi + võimaliku riigi poolt kehtestatud lahenduse variandi, kui pooled ise ei ole määranud teisiti; 3) Soovitavad (ka: juhendavad ja selgitavad) 24
õigus anda määrusi maksuseaduse alusel ja täitmiseks. 3. Subjektide ringi järgi: 1) üldised - norm on adresseeritud üldsubjektile; 2) spetsiaalsed - norm on adresseeritud vaid teatud subjektide ringile. Üldine on subjektide ringi osas nt PS § 13 norm: igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. Spetsiaalne on subjektide ringi osas nt PS § 127 lg 3 norm: Eesti kaitseväge ja riigikaitseorganisatsioone juhib rahuajal kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. 4. Ettekirjutuse kohustuslikkuse järgi: 1) imperatiivsed ehk kategoorilised; 2) dispositiivsed - jätavad pooltele õiguse määratleda õigusi ja kohustusi + võimaliku riigi poolt kehtestatud lahenduse variandi, kui pooled ise ei ole määranud teisiti; 3) soovitavad (ka: juhendavad või selgitavad). Imperatiivne on nt PS § 11 norm: õigusi ja vabadusi tohib piirata ainult kooskõlas
annaabi.ee 
