Õiguse süsteem - õiguskord Õiguse põhivaldkonnad: • Avalik õigus (karistusõigus) ainult see mis on seaduses keelatud • Eraõigus Teooria, kuidas vahet teha- subjekti teooria ja huvi teooria. Avaliku õiguses kehtib algusvahekord. Avaliku õiguse suundumus on üldisele huvile suunatud. Avalik õigus: • rahvusvaheline õigus • riigiõigus -> kuidas riigiinstitutsioonid toimivad • haldusõigus e. konkretiseeritud riigiõigus (hakatakse käsitlema vägaa spetsiifiliselt) Üldosa->haldusmenetlus Eriosa->liiklus,maksuõigus • korrakaitseõigus (jõustus sel aastal 01.07.2014) • kohtumenetlusõigus Eraõigus: • tsiviilseaduse üldosa • võlaõigusseadus (jaguneb üldosaks ja eriosaks) • äriseadustik (kuidas äriühinguid mooduistatakse) • asjaõigusseadus
Üks levinuimaid salakaupu on sigaretid. Üheks laialt levinud probleemiks, millega võitleb maksuamet, on töötasu maksmine maksudeta, nn ümbrikupalkade näol. (Arenev ärikultuur, 2003) Riigi poolt on siiski suurendatud tollijärelevalvet, maksuameti juurde moodustati eraldi maksupettuste uurimise keskus. Samuti seisavad ausa äri ja tarbijaõiguste eest konkurentsiamet, tarbijakaitseamet, riigihangete amet, energiaturu inspektsioon, tervisekaitseamet jt riigiinstitutsioonid. Muu hulgas on valitsus nende asutuste tööd püüdnud tõhustada tulemuspalkade juurutamisega, kus töötajate tasu osaliselt sõltub saavutatust. (Arenev ärikultuur, 2003) Praeguste arengute põhjal on Eesti siiski viimastel kümnenditel näidanud kindlat suunda suletud nõukogulikust ja pealesurutult aasialikust ärikultuurist tagasi Euroopa ja Põhjamaade arenenud kapitalismi rüppe. (Arenev ärikultuur, 2003) 5
kokku lühendi POSTCORB. 15. Milliseid üleskutseid esitab üleilmastumine riigile loengus räägitu põhjal? -Väljakutse riigi pädevusele - riik on järjest vähem võimeline määrama omaenda kodanike käekäiku isegi kõige põhilisemate huvide ja heaolu osas; vväljakutse riigi vormile järjest kasvab suundumus isegi siseriiklikel riigiinstitutsioonidel orienteerida ennast rahvusvahelistele otsustusfoorumidele, mitte riigi keskvalitsusel; väljakutse riigi autonoomiale - riigiinstitutsioonid muutuvad üha rohkem poliitika loojatest poliitika tarbijateks, sest üleilmastumine piirab riigijuhtide kasutadaolevaid võimalusi, eriti majandusküsimustes. 16. Valitsemisvõrgustikuks nimetatakse erinevate avaliku, era- ja kolmanda sektori rühmade koostöövõrgustikku, mis toimib paremate poliitikate või nende rakendamise eesmärgil. 17. Poliitika ülekandumine on protsess, mille käigus võtab üks riik teise riigi praktikad teatud
tagasivaates ei saa muutuste sügavust siiski mitte alahinnata Haldus 1940-1991 NSV Liidu võimustruktuur Kommunistlik partei – poliitiline funktsioon Valitsus (Rahvakomissaride Nõukogu kuni 1946/Ministrite Nõukogu) – täidesaatev-korraldav funktsioon Ülemnõukogu – konstitutsioniline seadusandlik funktsioon Ülemnõukogu Presiidium – täidesaatev-seadusandlik funktsioon Partei ja riik Kommunistlik Partei Riigiinstitutsioonid NLKP Keskkomitee NSV Liit - NLKP KK - Ülemnõukogu Poliitbüroo/Presiidium - Ülemnõukogu Presiidium - NLKP KK Orgbüroo kuni 1952 - Rahvakomissaride - NLKP KK Sekretariaat Nõukogu/Ministrite Nõukogu - ÜK(b)P KK Eesti Büroo (1944- - Rahvakomissariaadid, 47) Ministeeriumid ja komiteed EKP Keskkomitee ENSV
d. POSTCORB 15. Milliseid üleskutseid esitab üleilmastumine riigile loengus räägitu põhjal? a. väljakutse riigi legitiimsusele - inimesed reisivad rohkem välismaal ja esitavad ka oma riigile rohkem nõudmisi b. Väljakutse riigi pädevusele riik on järjest vähem võimeline määrama omaenda kodanike käekäiku isegi kõige c. Väljakutse riigi vormile järjest kasvab suundumus isegi siseriiklikel riigiinstitutsioonidel orienteerida ennast ra d. väljakutse riigi autonoomiale - riigiinstitutsioonid muutuvad üha rohkem poliitika loojatest poliitika tarbijateks, s 16. Valitsemisvõrgustikuks nimetatakse a. valitsusjuhtide kokkusaamisi kolleegidega teistest riikidest b. valitsuskabineti siseriiklikke kohtumisi c. erinevate avaliku, era- ja kolmanda sektori rühmade koostöövõrgustikku, mis toimib paremate poliitikate või ne d. ministeeriumi infosüsteemi 17. Poliitika ülekandumine a. on protsess, mille käigus võtab üks riik teise riigi praktikad teatud küsimuses üle b
personalipoliitika, turundus, finantsjuhtimine jne. 3 1.2 Majandusarvestuse liigid Majandusarvestust tuleb vaadelda süsteemina, mille liigid on: • Finantsarvestus – Finantsarvestuse poolt pakutav info on ettenähtud kahele infotarbijate grupile: ettevõtte juhtkonnale ning ettevõtte tegevusest huvitatud, aga selles mitteosalevatele isikutele, nt aktsionärid, pangad, riigiinstitutsioonid jne. Ettevõttevälised infotarbijad saavad nõuda vaid sellist infot, mida pakub ettevõte finantsaruannetes, samas võib olla see info raskesti tõlgendatav. Seetõttu kasutatakse majandustegevuse aruannete koostamisel kindlaid reegleid. Vastava info ettevalmistamine aruannete kujul ongi finantsarvestuse oluliseks ülesandeks. • Juhtimisarvestus – Juhtimisarvestuse ülesandeks on pakkuda ettevõtte juhtkonnale