asutamises, kuulus Järvamaa saadikuna Eesti Maapäeva liikmete hulka ning valiti Eesti Maavalitsuse esimeheks. 1918 sai temast Eestimaa Päästmise Komitee esimees, kellena ta juhtis Eesti iseseisvaks kuulutamist ja Eesti esimese Ajutise Valitsuse moodustamist, kuhu ta kuulus ministrite nõukogu esimehe ja siseministrina. Niinimetatud kaitseseisukorras valitses Päts 1934 1937 riiki peaministrina riigivanema ülesandeis, seejärel 1937-1938 riigihoidjana ja 1938. aastast kuni Nõukogude Liidu okupatsiooni alguseni Vabariigi Presidendina. Seda perioodi tuntakse Eesti ajaloos "vaikiva ajastu" nime all. Riigikogu saadeti laiali, poliitilisi vabadusi kärbiti (1935 peatati kõigi parteide tegevus), valiti arvukalt uusi kutsealaseid omavalitsusi. Perekond : Abikaasa Helma, 1. poeg oli Leo, 2. poeg oli Viktor Surmaaeg, matmispaik : Suri 18. jaanuaril 1956. Konstantin Päts on maetud Tallinna Metsakalmistule.
Samuti võttis ta osa ka ühiskondlikust tegevusest. 1927 osales ta "Fenno-Ugria" sihtasutuse rajamisel ning oli selle esimees. 12. märtsil 1934 korraldas Päts koos Johan Laidoneriga vabadussõjalaste võimulesaamise vältimiseks ja oma poliitilise tuleviku kindlustamiseks sõjaväelise riigipöörde, mis halvas parlamentliku riigikorralduse. Niinimetatud kaitseseisukorras valitses Päts 19341937 riiki peaministrina riigivanema ülesandeis, seejärel 19371938 riigihoidjana ja 1938. aastast kuni Nõukogude Liidu okupatsiooni alguseni Vabariigi Presidendina. Seda perioodi tuntakse Eesti ajaloos "vaikiva ajastu" nime all. Riigikogu saadeti laiali, poliitilisi vabadusi kärbiti (1935 peatati kõigi parteide tegevus), valiti arvukalt uusi kutsealaseid omavalitsusi. Rahvusvahelise õiguse seisukohalt loetakse Konstantin Pätsi tegevust alates 19. juunist (või hiljemalt 21. juunist), mil talle dikteeriti uue Andrei Zdanovi poolt kokku pandud valitsuse
Päts võttis osa ka ühiskondlikust tegevusest. 1927 osales ta "Fenno-Ugria" sihtasutuse rajamisel ning oli selle esimees. Konstantin Päts korraldas 12. märtsil 1934 koos Johan Laidoneriga vabadussõjalaste võimulesaamise vältimiseks ja oma poliitilise tuleviku kindlustamiseks sõjaväelise riigipöörde, mis halvas parlamentliku riigikorralduse. Niinimetatud kaitseseisukorras valitses Päts 19341937 riiki peaministrina riigivanema ülesandeis, seejärel 19371938 riigihoidjana ja 1938. aastast kuni Nõukogude Liidu okupatsiooni alguseni Vabariigi Presidendina. Seda perioodi tuntakse Eesti ajaloos "vaikiva ajastu" nime all. Riigikogu saadeti laiali, poliitilisi vabadusi kärbiti (1935 peatati kõigi parteide tegevus), valiti arvukalt uusi kutsealaseid omavalitsusi. Mõned propagandistid (nt. Rein Kordes alias Andrus Roolaht) on väitnud, et Pätsi lähikond kasutas presidendivõimu ära isiklike huvide läbisurumiseks.
Päts võttis osa ka ühiskondlikust tegevusest. 1927 osales ta "Fenno-Ugria" sihtasutuse rajamisel ning oli selle esimees. Konstantin Päts korraldas 12. märtsil 1934 koos Johan Laidoneriga vabadussõjalaste võimulesaamise vältimiseks ja oma poliitilise tuleviku kindlustamiseks sõjaväelise riigipöörde, mis halvas parlamentliku riigikorralduse. Niinimetatud kaitseseisukorras valitses Päts 19341937 riiki peaministrina riigivanema ülesandeis, seejärel 19371938 riigihoidjana ja 1938. aastast kuni Nõukogude Liidu okupatsiooni alguseni Vabariigi Presidendina. Seda perioodi tuntakse Eesti ajaloos "vaikiva ajastu" nime all. Riigikogu saadeti laiali, poliitilisi vabadusi kärbiti (1935 peatati kõigi parteide tegevus), valiti arvukalt uusi kutsealaseid omavalitsusi. Mõned propagandistid (nt. Rein Kordes alias Andrus Roolaht) on väitnud, et Pätsi lähikond kasutas presidendivõimu ära isiklike huvide läbisurumiseks.
Tööstuskojas, Eesti- Vene Kaubanduskojas jm. Harju Panga pankroti järel nõuti isegi tema kohtu alla andmist. 1934. aasta korraldas Konstantin Päts koos Johan Laidoneriga vabadussõjalaste võimulesaamise vältimiseks ja oma poliitilise tuleviku kindlustamiseks sõjaväelise riigipöörde, mis halvas parlamentliku riigikorralduse. Kaitseseisukorras valitses Päts 1934-1937 riigiministrina riigivanema ülesandeid, seejärel 1937-1938. a riigihoidjana ja 1938. aastast kuni Nõukogude Liidu okupatsiooni alguseni Eesti Vabariigi esimese Presidendina. Seda aega nimetataks ,,vaikivaks ajastuks" sest Riigikogu saadeti laiali, poliitilisi vabadusi kärbiti, peatati kõikide parteide tegevus ning valiti arvukalt uusi kutsealaseid omavalitsusi. 4 President Pätsi ametikohalt lahkumine ja küüditamine 21. juunil 1940.a andis Päts allkirja Andrei Stanovi poolt kokku pandud Johannes Vares-
Päts võttis osa ka ühiskondlikust tegevusest. 1927 osales ta "Fenno-Ugria" sihtasutuse rajamisel ja oli selle esimees. Pätsi ja Laidoneri riigipööre Konstantin Päts korraldas 12. märtsil 1934 koos Johan Laidoneriga vabadussõjalaste võimulesaamise vältimiseks ja oma poliitilise tuleviku kindlustamiseks sõjaväelise riigipöörde. Niinimetatud kaitseseisukorras valitses Päts 19341937 riiki peaministrina riigivanema ülesannetes, seejärel 19371938 riigihoidjana ja 1938. aastast kuni Nõukogude Liidu okupatsiooni alguseni Vabariigi Presidendina. Seda perioodi tuntakse Eesti ajaloos kui "vaikivat ajastut". Selle tagajärjel saadeti Riigikogu laiali ja kärbiti oluliselt kodanikuõigusi ja poliitilisi vabadusi. Aastal 1935. peatati kõigi parteide tegevus ja valiti mitmeid uusi omavalitsusi. Pätsi lõpuaastad 1940. aasta 23. juunil vabastati president Konstantin Päts ametist ja ta küüditati koos noorema poja Viktori perekonnaga Ufa linna. 1941
Päts võttis osa ka ühiskondlikust tegevusest. 1927 osales ta "Fenno-Ugria" sihtasutuse rajamisel ning oli selle esimees. Konstantin Päts korraldas 12. märtsil 1934 koos Johan Laidoneriga vabadussõjalaste võimulesaamise vältimiseks ja oma poliitilise tuleviku kindlustamiseks sõjaväelise riigipöörde, mis halvas parlamentliku riigikorralduse. Niinimetatud kaitseseisukorras valitses Päts 19341937 riiki peaministrina riigivanema ülesandeis, seejärel 19371938 riigihoidjana ja 1938. aastast kuni Nõukogude Liidu okupatsiooni alguseni Vabariigi Presidendina. Seda perioodi tuntakse Eesti ajaloos "vaikiva ajastu" nime all. Riigikogu saadeti laiali, poliitilisi vabadusi kärbiti (1935 peatati kõigi parteide tegevus), valiti arvukalt uusi kutsealaseid omavalitsusi. Mõned propagandistid (nt. Rein Kordes alias Andrus Roolaht) on väitnud, et Pätsi lähikond kasutas presidendivõimu ära isiklike huvide läbisurumiseks.
aasta 21.oktoobril valiti Päts üleminekuvalitsuse riigivanemaks ja sellega seoses ka 24. jaanuaril peaministriks. Konstantin Päts korraldas 12. märtsil 1934.aastal koos Johan Laidoneriga vabadussõjalaste võimulesaamise vältimiseks ja oma poliitilise tuleviku kindlustamiseks sõjaväelise riigipöörde, mis halvas parlamentliku riigikorralduse. Niinimetatud kaitseseisukorras valitses Päts 1934–1937. aastal riiki peaministrina riigivanema ülesandeis, seejärel 1937–1938. aastal riigihoidjana ja 1938. aastast kuni Nõukogude Liidu okupatsiooni alguseni Vabariigi Presidendina. Seda perioodi tuntakse Eesti ajaloos "vaikiva ajastu" nime all. Riigikogu saadeti laiali, poliitilisi vabadusi kärbiti (1935.aastal peatati kõigi parteide tegevus). Uurijad pole üksmeelel hinnangutes Pätsi tegevusele seoses 1939.aastal Nõukogude Liiduga sõlmitud baaside leppe ning sellele järgnenud Eesti okupeerimisega Nõukogude vägede poolt 17. juunil 1940
annaabi.ee 
