diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, kus võim on monopoliseeritud ühe isiku (diktaatori) või isikutegrupi poolt, kes kasutavad seda õiguslike piiranguteta fraktsioon ühe erakonna või valimisliidu baasil loodud rühmitus parlamendis, kes omab seadusandliku algatuse õigust. Fraktsioonide tegevus on reguleeritud seadusega. föderalism riigiehituse põhimõte, mis annab riigi osadele (liidumaadele, osariikidele, kantonitele) mõningaid riigile omaseid volitusi (näiteks õiguse luua oma seadusi, koguda makse jmt.) füsiokraadid Prantsuse XVIII saj. majandusteadlased, kes pooldasid vabamajandust jakaubandust. Füsiokratism oli vastandiks merkantilismile halduspoliitika vt. avalik poliitika
ühiskonnas eksisteeriv eriline sotsiaalne grupp, kes tegeleb riigi juhtimisega; riigi võimumonopol: õiguskorra teostamine; maksude kogumine, lõivude kogumine jne; välisturvalisuse tagamine; välispoliitiline tegevus. Riigi tüübid- monarhia (absolutism, konstitutsiooniline), vabariik (parlamentaarne, predisentaalne). Ajaloolised vormid- orjanduslik, feodaalne, kapitalistlik. Riigiehituse järgi: unitaarne, föderaalne, konföderatiivne b) riik ja kodanikuühiskond, nende vahekord; kodanikuühiskonna tunnused Kui riik on eriline organisatsioon ühiskonna juhtimiseks mis moodustub professionaalsetest riigiametnikest, siis kodanikeühiskond on riigi elanikkond, kes on ise organiseerumisvõimeline ja võimeline ennast ise korraldama (valitsema) sõltumata riigi tegevusest.
genees (1) - kujunemisperiood fordism (1) - H.Fordi tehastes kasutusele võetud tootmise korraldus, mis jagas kogu tootmise konveieril sooritatavateks üksteisele järgnevateks lihtsateks operatsioonideks. Fordism oli tööstusühiskonnas enim kasutatud tootmise organiseerimise viis fraktsioon (3) - ühe erakonna või valimisliidu baasil loodud rühmitus parlamendis, kes omab seadusandliku algatuse õigust. Fraktsioonide tegevus on reguleeritud seadusega. föderalism (3) - riigiehituse põhimõte, mis annab riigi osadele (liidumaadele, osariikidele, kantonitele) mõningaid riigile omaseid volitusi (näiteks õiguse luua oma seadusi, koguda makse jmt.) füsiokraadid (3) - Prantsuse XVIII saj. majandusteadlased, kes pooldasid vabamajandust ja -kaubandust. Füsiokratism oli vastandiks merkantilismile haldamine - vt. administreerimine halduspoliitika (3) - vt. avalik poliitika haldusriik (3) - Max Weberi termin tähistamaks riiki, kus ametnikkond ja haldusinstitutsioonid
Riigi mõiste. Riigiks nimetatakse võimu ja valitsemisasutuste süsteem,mis eristub kodanikuühiskonnast ja erasfääridest. Riigivõimu tunnused.Kõigile riigivõimudele on iseloomulik,et:nad toimivad kokkulepitud reegleid järgides,nad on suveräänsed(sõltumatud),nad on legitiimsed,neil on õigus luua seadusi. Tänapäeva riigikorralduse vormid: ühtne ehk unitaarriik, liitriik ehk föderatsioon, konföderatsioon. *Ühtne e. Unitaarriik(ühtne riik)-riigiehituse vorm,milles vastupidiselt föderatsioonile ja konfederatsioonile puuduvad alamad ,autonoomsed või suveräändes(sõltumatud) riiklikud üksused. * Liitriik- liitriik,mis tekib riigiõigusliku akti alusel,konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel.Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni pädevuse kuuluvate küsimuste lahendamiseks.Annab riigi osadele mõningaid riigile omaseid volitusi,nt.luua seadusi.*Konföderatsioon- riikide liit,mis sõlmitakse
Riigi mõiste - riigiks nimetatakse võimu ja valitsemisasutuste süsteem,mis eristub kodanikuühiskonnast ja erasfääri test. Riigivõimu tunnused. Kõigile riigivõimule on iseloomulik, et nad toimivad kokkulepitud reegleid järgides, nad on suveräänsed(sõltumatud), nad on legitiimsed, neil on õigus luua seadusi. Tänapäeva riigikorralduse vormid: Ühtne ehk unitaarriik - (liitriik ehk föderatsioon, konföderatsioon.) Riigiehituse vorm, milles vastupidiselt föderatsioonile ja konfederatsioonile puuduvad alamad, autonoomsed või suveräänsed (sõltumatud) riiklikud üksused. Liitriik - liitriik,mis tekib riigiõigusliku akti alusel, konstitutsiooni vastuvõtmise tulemusel. Föderatsioonil on oma riigipea ja keskorganid föderatsiooni pädevuse kuuluvate küsimuste lahendamiseks. Annab riigi osadele mõningaid riigile omaseid volitusi, (nt.luua seadusi.
1992. a. Põhiseaduse ja selle rakendamise seaduse vastuvõtmiseks oli nõutav, et rahvahääletusel hääletaks selle poolt enamik ehk üle poole hääleõiguslikest valijaist. Eelnõu vastuvõtmise poolt oli 408 000 hääletajat, vastu 36 000.19 17 Viide 2, lk 53 18 Viide 2, lk 57 19 Viide 2, lk 57 17 Omariikluse neljas põhiseadus taastas liberaalse konstitutsionalismi ning riigiehituse parlamentaarse mudeli. Olulisemate muudatustena nähti ette riigipea valimine seadusandja poolt ja tasakaalustatum võimumehhanism. Uue konstitutsionalismi üheks avalduseks oli ka esmakordselt Eesti Ajaloos põhiseaduslikkuse kohtuliku järelevalve sisseviimine. Samuti nähti ette kaasaegne ja mahukas põhiõiguste ja vabaduste kataloog ning nende kohtuliku kaitse võimalus. 3. PÕHISEADUSE MUUTMINE LÄBI AEGADE 3.1. Muutmise võimalused 1920. ka 1933. a põhiseadustes
65. Rebane, I; Schneider, H. Põhiseaduse ja seaduse vahekorrast. "Rahva Hääl", 1994, nr 11.-12. 1. 66. Redecke, Niels von. Kohtukorraldus ja võimujaotus demokraatlikus õigusriigis saksa seisukohast vaadatuna. "Juridica" nr 5, 1996 67. Rei, A. Riigikogu töökorraldus.VII Õigusteadlaste päev Tartus, 12. ja13. aprillil 1928. Juriidiline ajakiri "Õigus" nr 5-6-7, 1928 68. Riigiõigus ja põhimõistete õpetus: Loengud Eesti Riigikaitse Akadeemias. Autoriseerinud ERA riigiehituse ja kohaliku omavalitsuse õppetooli professor E.-J.Truuväli. Konspektide ning teeside alusel toimetas riigiehituse ja kohaliku omavalitsuse õppetooli lektor J.Liventaal. ERA, Tallinn, 1993/1994/1995/1996 69. Liventaal, J. (retsenseerinud prof. Truuväli, E.-J.). Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Loengumapp. Õigusinstituut, Tallinn, 1997 70. Salumaa,E. Filosoofia ajalugu I . EELK Usuteaduse Instituudi Toimetised V.Tallinn, 1993 71. Salumäe, E
jaanuar, 1994 64. Rebane, I; Schneider, H. Põhiseaduse ja seaduse vahekorrast. "Rahva Hääl", 1994, nr.11.-12. 1. 65. Redecke, Niels von. Kohtukorraldus ja võimujaotus demokraatlikus õigusriigis saksa seisukohast vaadatuna. “Juridica” nr 5, 1996 66. Rei, A. Riigikogu töökorraldus.VII Õigusteadlaste päev Tartus, 12. ja13. aprillil 1928 .Juriidiline ajakiri "Õigus". Nr. 5-6-7, 1928 67. Riigiõigus ja põhimõistete õpetus: Loengud Eesti Riigikaitse Akadeemias. Autoriseerinud ERA riigiehituse ja kohaliku omavalitsuse õppetooli professor E.-J.Truuväli. Konspektide ning teeside alusel toimetas õppetooli lektor J.Liventaal. ERA, Tallinn, 1993/1994 68. Salumaa,E. Filosoofia ajalugu I . EELK Usuteaduse Instituudi Toimetised V.Tallinn, 1993 69. Salumäe, E. Kirik ja riik Eestis anno 1993. "Juridica". Nr.5, 1993 70. Schneider, H. Põhiseaduse preambula: tema tähtsus ja õiguslik loomus. “Juridica” nr 9, 1996 71. Sermat, V. Väikesed grupid ühiskonnas. "Akadeemia". Nr. 7, 1994
annaabi.ee 
