c. status activus õigused osaleda poliitilise tahtekujundamise protsessis O ought P permitted F forbidden 2. Põhiliigitused struktuuri järgi 1) vabadustõrje põhiõigused 2) soorituspõhiõigused 3) võrdsuspõhiõigused kehtimisaluse järgi 1) riigieelsed e ülepositiivsed 2) ALLPOOL 3. vahetegu kandja järgi a. inimpõhiõigused kõigi ja igaühe põhiõigused b. kodaniku põhiõigused n § 45, § 36 IMPERMEABILITEEDITEOORIA - läbipaistvuse teooria- ei ole õigussuhteid riigi sees 4. vahteod sisu järgi a. vabaduspõhiõigused ja võrdsuspõhiõigused kolmandate isikute rünnete vastu
- Objektiivne õigus erineb, kuna tal puudub õigustatud pool (puhas objektiivne kohustus) Osa põhiseadusest on objektiivne ning osa on subjektiivne! Põhiõigus ja inimõigus: Inimõigused eristatakse kahte mõiste kasutust: - Rahvusvahelises poliitikas käibel olev human rights tähistab eelkõige enamjaolt konventsiooni-õigusi (Inimõiguste Konventsioon) - Riigieelsed õigused ehk miski, mis on kõigil inimestel sõltumata tegevusest, staatusest, asupaigast jne - Inimõiguste mõiste tunnused: - Universaalsus (universaalsed õigused, kandjad on kõik inimesed ja adressaadid võivad olla riigid, inimeste grupid, inimesed ise; kõigi õigused kõigi vastu) - Fundamentaalsus (kaitsevad ja rahuldavad fundamentaalseid vajadusi ja huvisid)
riigi vastu millelegi, mida isik, kui tal oleks piisavalt rahalisi vahendeid ja kui turul oleks piisav pakkumine, ka eraisikult saada võiks) c. tõrjepõhiõigused ja soorituspõhiõigused d. isiku õigused avaliku võimu vastu, selle mittesekkumise vastu õigus olla rahule jäetud e. isiku õigused avaliku võimu vastu mõne organi positiivse tegevuse ...? 4. vahetegu kehtimisaluse järgi a. ülepositiivsed e riigieelsed põhiõigused b. riiklikud põhiõigused c. rahvusvahelised ja supranatsionaalsed põhiõigused - ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon 1948 - rahvusvahelised paktid - Euroopa Inimõiguste konventsioon 1950 - (Parandatud ja täiendatud) Euroopa sots. harta - EL-i põhiõigused IV Põhiõiguste tähtsus õiguskorras
riigi vastu millelegi, mida isik, kui tal oleks piisavalt rahalisi vahendeid ja kui turul oleks piisav pakkumine, ka eraisikult saada võiks) c. tõrjepõhiõigused ja soorituspõhiõigused d. isiku õigused avaliku võimu vastu, selle mittesekkumise vastu õigus olla rahule jäetud e. isiku õigused avaliku võimu vastu mõne organi positiivse tegevuse ...? 4. vahetegu kehtimisaluse järgi a. ülepositiivsed e riigieelsed põhiõigused b. riiklikud põhiõigused c. rahvusvahelised ja supranatsionaalsed põhiõigused - ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon 1948 - rahvusvahelised paktid - Euroopa Inimõiguste konventsioon 1950 - (Parandatud ja täiendatud) Euroopa sots. harta - EL-i põhiõigused IV Põhiõiguste tähtsus õiguskorras
tõrjepõhiõigused ja soorituspõhiõigused d. isiku õigused avaliku võimu vastu, selle mittesekkumise vastu – õigus olla rahule jäetud e. isiku õigused avaliku võimu vastu mõne organi positiivse tegevuse ...? 4. vahetegu kehtimisaluse järgi a. riigieelsed põhiõigused b. riiklikud põhiõigused (PS) c. rahvusvahelised ja supranatsionaalsed põhiõigused (riigiülesed põhiõigused ● ÜRO Inimõiguste Ülddeklaratsioon 1948 ● rahvusvahelised paktid
Alexy ütleb, et formaalne mõiste on õige. b.i.1.b. Otsekohaldatus §53 Täitevvõim ei saa sekkuda põhiõigustesse. §3 lg1 lause 1. §25 Täitevvõim Kohtuvõim + PÕHILIIGITUSED a.i..a.i.1. Kandja järgi (subjekti järgi) a.i..a.i.1.a. Kõigi ja igaühe põhiõigused a.i..a.i.1.b. Kodaniku põhiõigused - §36 lg 1 ja 2, §30. §36 lg 3 ?? 2. Sisu järgi a. Liberaalsed b. Sotsiaalsed 3. Kehtimisaluse järgi a. Riigieelsed ehk ülepositiivsed. Ülipostiivne on väär mõiste tegelikult. Ehk inimõigused. b. Riiklikud c. Riigiülesed (nii rahvusvahelised kui supranatsionaalsed riigiülene, EL õigus) 4. Struktuuri järgi a. Georg Jellinek negatiivne (passiivne), positiivne ja aktiivne staatus. Negatiivne staatus status libertatis/status negativus isiku tõrjeõigused riigi vastu.
objektiivselt sõltumatud, st ei allu riigiasutustele ega ametiisikutele. Sõltumatust tagab: kohtunik eluaegselt ametis, ametist saab tagandada vaid kohtuotsuse alusel, piirangud kriminaalsüüdistuse esitamisel. o Põhiõiguste ja vabaduste garanteerimine – isikuvabadus on printsiibis piiramatu ning riigivõimu sekkumine isiku ellu on põhimõtteliselt piiratud.- Jur isiku vabadus tuleneb formaalsest seadusest. On riigieelsed ja riigi ppolt annetatud põhiõigused, inimõigused ja kodanikuõigused, põhiseaduslikud põhiõigused ja seadusest tulenevad põhiõigused. Kolmandate mõju – mitte ainult riik, vaid ka indiviidid saavad omavahelises suhtlemises tagada põhiõigusi. Sotsiaalsete põhiõiguste probleem: mõningaid põhiõigusi ei saa turumajandusele orienteeritud riik tagada, nt tööhõive, aga saab sellega seoses
annaabi.ee 
