Koostamine: ● Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid ● Valitsus teeb koostöös ministeeriumidega rahasoovides muudatusi või kärpeid ● Riigieelarve seaduseelnõu saatmine Riigikokku ● Riigieelarve seaduseelnõu 3 lugemist Riigikogus, mille käigus toimub ettepanekute ja paranduste tegemine seaduseelnõus ● Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus ● President kuulutab riigieelarveseaduse välja Puudujääk: Juhul kui eelarve on tasakaalust väljas, kulutab riik rohkem raha kui ta teenib. Sellist olukorda nimetatakse eelarvepuudujäägiks ehk eelarvedefitsiidiks. Kuidas kaetakse? Laen, kõrvale pandud raha. Eelarve defitsiidi elluviimine 1) Reformi elluviimine 2) Majanduslangusest tulenevate probleemide leevendamine Mis siis saab kui tekib eelarve ülejääk? 1) Tekitatakse lisaeelarve ehk leitakse rahale kohene kasutus
laenuvõtja on paremas seisus kui laenuandja, kuna rahaväärtus langeb inflatsiooni tõttu 29. Riigieelarve finantsaruanne, kuhu on kantud riigi eeldatavate tulude ja kulude plaan. Koostatakse rahandusaastaks 1.jaanuar-31.detsember Uue eelarve koostamist alustatakse juba märtsis. Riigieelarvet menetletakse nagu seadust, mille eelnõu saab algatada vaid Vabariigi Valitsus. Riigieelarveseaduse menetlemine, 3 lugemist Riigikogus, min.51 häält (enamus peab poolt olema) Vastu võtab (hiljemalt viimaseks veebruari kuupäevaks) Riigikogu Tulud: üle 80% - maksudest ( üle 30% - sotsiaalmaks, ~20% - käibemaks, 12-13%- tulumaks) Ülejäänud riigilõivudest ( nt. nimevahetus, pass, autojuhiload) Kulud: 3 kõige kulukamat valdkond sotsiaalvaldkond, tervishoid, haridus ja teadus 30
on kasutamata, siis need suletakse. Erandkorras võib jätta sulgemata assigneeringud kapitaalmahutusteks või ka soetusteks, mis ei toimunud lepingu tähtaegade rikkumise tõttu. Laekunud tulud loetakse selle eelarveaasta tuludeks, millal nad tegelikult laekuvad. Kui riigieelarvet tahetakse muuta eelarveaasta keskel, siis valitsus esitab riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selles tehakse ettepanekud eelarvekulude ümberjaotamiseks. See riigieelarveseaduse muutmise seadus võetakse vastu, kui kulud on jaotatud ja neid oleks vaja ümber jaotada. Kui tahetakse teha veel täiendavaid kulutusi, siis võetakse vastu lisaeelarve, mis erineb riigieelarveseaduse muutmise seadusest selle võrra, et näidatakse kulutuste katmiseks laekunud täiendavad tulud. Et lisaeelarvet taotleda, esitatakse: 1)andmed nende assigneeringute kohta, millele lisa taotletakse; 2)põhjendused kulude vajaduse ja paratamatuse kohta;
valimisel. Kõige olulisem on hääletamise puhu kahtlemata asjaolu, mitu poolt- ja vastuhäält antakse ja kas poolthäältest piisab, et ettepanek osutuks vastuvõetuks. Suurem osa Riigikogu hääletusi toimub poolthäälteenamuse põhimõttel. Tähtsamad seadused vajavad aga vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Sellisel juhul peab seaduseelnõu saama vähemalt 51 poolthäält, sest Riigikogus on 101 liiget. Seda põhimõtet rakendatakse näiteks riigieelarveseaduse, valimisseaduse ja kodakondsusseaduse puhul. Riigikogu koosseis vahetub iga nelja aasta järel parlamendivalimiste teel. Pärast valimisi kutsub Riigikogu uue koosseisu esimesele istungile president. Seal annab iga saadik vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja põhiseaduslikule korrale. Samuti valitakse esimesel istungil Riigikogu esimees ja kaks aseesimeest. Parlamendi istungid on avalikud. Ajakirjanikel ning rahval on sinna vaba juurdepääs. Et
vaid ka tema asetus partei valimisnimekirjas. Demokraatia üks oluline tunnus on ka valimiste regulaarsus. Mandaat esindusõigus; ühele ringkonnale antud saadikukohad. Osalusdemokraatia demokraatia vorm , mida iseloomustavad saadikute sagedased kontaktid valijatega, aktiivne kohalik elu ning avalikkuse informeeritus poliitikast. Riigikogu kõrgeim seadusandlik võim. koosseisu häälteenamusega otsustatakse riigieelarveseaduse , valimisseaduse ja kodakondsusseaduste puhul . ülejäänud hääletused viiakse enamasti läbi kasutades poolthäälteenamust. Poolthäälteenamuse miinuseks on see, et kui kohal riigikogus viibib kohal väike arv saadikuid , jääb otsustamine väikse gruppi saadikute kätte . Poolthäälteenamus plussiks on see , et otsustada saab kiirelt, ei pea ootama mittekohalviibivaid saadikuid .
võib saada ülevaate riigi finantspoliitikast, mis eeldab, et parlamendis toimuvad eelarvedebatid oleksid avalikud, avalikustataks eelarveprojekt, eelarveseadus ning lõpuks eelarve täitumise aruanne. Eesti Riigieelarve seaduslikud alused: Riigieelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra sätestab riigieelarveseadus. Seaduse kohaselt koosneb eelarveaasta kõigist riigi tuludest ja kuludest, mis on viidud tasakaalu. Riigieelarveseaduse kohaselt on tuludeks: laekumised riiklikest maksudest, vastavalt maksuseadustele ja koormised, lõivud, trahvid jm tulud vastavalt konkreetsetele seadustele. Tulud riigiettevõtetest, asutustest, riigivaradest, riigi aktsiatest ning teistest väärtpaberitest. Sise- ja välislaenud. Riigile tagastatud laenud ja saadud intressid. Eelarve peamiseks tuluallikaks on riiklikud maksud. Riigieelarve kulud on vastavalt seadusele 1
annaabi.ee 
