Seejuures ei eelda rahvademokraatia, et töölisklass ise otse peab juhtima valitsust. Rahvademokraatias põhinevad seadused nendele ettepanekutele, mis on tehtud kommunistliku partei poolt enamuse heaks. (Demokraatia, 2004) 1.4 Kolme ideoloogia võrdlus Liberalism arvestab mitte niivõrd ühiskonna, riigi või kogu rahva hüve, vaid eelkõige indiviidi enda hüve. Sotsiaaldemokraatlik poliitika aga eeldab ressursside eraldamist ja maksumaksjate raha kulutamist mitte ainult riigiaparaadile, volikogudele ning rikkamatele ja haritumatele, vaid lisaks ka laia spektri avalike teenuste ning suure massi tavaliste ja vaesemate kodanike peale. Liberaaldemokraadid lasevad protsessidel vabamalt areneda, kuid sotsiaaldemokraatlik valitsus püüab natuke suuremate maksude kehtestamise kaudu kindlustada parema heaolu ka vähem maksujõulistele kodanikele. Kõige nõrgemad ja vaesemad sotsiaalsed rühmad võivad sellele
sõjategevuse juhtimiseks, laevade retketeeks ja manöövriteks, ehitustöödeks siinmail. Peeter I viibis Tallinnas või selle ümbruskonnas 1711 detsembris, 1714 jaanuaris veebruaris, 1715 juulis ja augustis, 1717 oktoobris, 1718 juulis augustis, 1719 juunis juulis, 1721 mais juunis, 1723 juulis. Balti erikord: Vene võimu kehtestamisega sai siinne aadel tagasi 1680. aasta restitutsiooniga riigistatud mõisad, mis tagas nende lojaalsuse riigiaparaadile. Mõisatega koos sai aadel tagasi ka endised õigused talupoegade üle. Balti erikord ühelt poolt vähendas eestlaste kui siinse põlisrahva õigusi, kuid teisalt aitas säilitada etnilist omapära ja tugevdada sidemeid saksa kultuuriruumiga. Valitsemine: Balti aadlil ja linnadel säilis Vene riigi koosseisus laialdane omavalitsus, mida kinnitati 1721. aasta rahuga. Kehtima jäid senised seadused ja maksekorraldus. Eesti- ja
lagunemist. Kõiki eluvaldkondi, sh ideoloogiat, kultuuri ja kodanike isiklikku elu püütakse allutada riigivõimu kontrollile. Kultuuri vihkamist põhjendatakse diktaatorite luhtunud kultuuriliste ambitsioonidega. Hitler olevat tahtnud saada kunstnikuks ja Stalin kirjanikuks. Breznevi (väidetavat) teost "Väike maa" populariseeriti N Liidus. Püütakse saavutada kodanike täielikku kuuletumist (sisemine konformism). Kogu ühiskonnaelu on allutatud tsentraliseeritud riigiaparaadile, mille tipus on juht ja valitsev ainupartei. Valitseb juhtide isikukultus, näiteks püstitatakse endale ausambaid ja antakse oma nimi kõikvõimalikele objektidele. Iraagis nimetas Saddam Hussein end parimaks sportlaseks ja parimaks kirjanikuks. Eitatakse individuaalset vabadust ja kodanikuõigusi. Kehtib range tsensuur, info levik on piiratud. Allumise saavutamiseks rakendatakse sunnimeetodeid, teisitimõtlejaid represseeritakse (politseiriik)
Oskas hästi lobitööd teha. Jätkas ka Kennedy välispoliitikat. 1964 alustas Vietnami sõda. Sisepoliitika: hakkas looma võrdseid õigusi ka mustanahalistele. Martin-Luther King - must pastor, noobeli rahupreemia laureaat. Võitles mustade õiguste eest. Tapeti 1968. Samal aastal tapeti ka Robert Kennedy (Johni vend), presidendi valimiste kampaania ajal. 4.6.5 RICHARD NIXON 1969-1974 Vabariiklane. Majandus: tahtis vähendada inflatsiooni, vähendada kulutis riigiaparaadile ja relvastusele. Suurenes tööpuudus. Aeglustus majanduskasv. Nixon doktriin ehk "realistlik pidurdamine" - tahtis luua normaalseid suhteid Hiina ka NLiga. Hiingaga algas ping-pongi poliitika. 1972 SRP 1 - USA ja NLi vahel. Sisepoliitika: kuritarvitused ja korruptsioon. Nixon pidi tagasiastuma Watergatei afääri tõttu - Watergatei hotelli paigutati Nixoni käsul lutikad. Nii lindistas Nixon oponentide kõnelusi. 4.6.6 GERALD FORD 1974-1977 Teda ei valitud presidendiks ega asepresidendiks
löömisel mitmed nõunikud ütlesid, et see pole mõistlik lahendus, ei too midagi head, H ei teinud välja nendest arvamustest, surus oma idee läbi. Parteilis-riikliku kontrollikomisjoni loomine oli 1963 a idee, mil loodi NSVL-s Üleliiduline Parteilis-Riiklik Kontrollikomitee, selle allasutustena ka kohtadel loodi allasutused. H arvates oli sellist asutust vaja, et paremini kontrollida riigiaparaadi tööd, et üleriikliku kontrollikomitee kaudu tõhustada või avaldada survet riigiaparaadile ja tulemus pidi olema see, et tervikuna riigiaparaat hakkab paremini tööle- mida tõhusamalt ja täpsemalt ametnikke kontrollida, seda paremini töötama hakkavad. Sisuliselt ka see reform kukkus läbi, loodi hiiglaslik bürokraatlik monstrum, mis tegelikus elus küll hakkas usinasti riigiaparaati kontrollima, kuid ei toonud kaasa efektiivsuse suurenemist, vaid vastupidi- kontrollreidid komiteede tegevuskohtadel muutusid selgelt takistuseks.
arhitektuurist, lisades sinna igaüks midagi ainult temale iseloomulikku. Veneetsias töötanud Jacopo Sansovino (1486-1570) ehitistele on omane valguse ja varju kontrastide esiletoomine fassaadil (San Marco raamatukogu hoone, 1536-54). Firenzes tegutsenud maalija, arhitekt ja kunstiteoreetik Giorgio Vasari (1511- 1574) lõi aga esimese renessanss-stiilis tänavaansambli nn. Uffizi tänava (1560-74). Uffizi tänava hooned olid kavandatud ruumidena Cosimo di Medici paisunud riigiaparaadile. Seda 140 m pikkust ja 18 m laiust tänavat äärestavad ühesuguste fassaadidega 18 m kõrgused hooned, mille kaunistamisel on rikkalikult kasutatud stiilseid ehisvorme. Renessansi viimaseks suureks esindajaks peetakse Veneetsias, Paduas, Vicenzas ja Veronas ehitanud Andrea Palladiot (1508-80), kes on tuntud ka arhitektuuriteoreetikuna. Oma loomingus taotles Palladio hoone selget liigendust, rangust ja proportsioonikooskõla. Palladio
annaabi.ee 
