8. Mitmeks tsooniks oli liigitanud Aarne Tartu linna? 9. Kuhu õpilased sõitsid sügisel koolist? 10.Kuidas suri Aarne isa? 11. Mis oli Aarne perekonnanimi? 12. Kirjelda tundide kulgu õppepäeva jooksul (Aarne arvates). 13.Mis oli tüdruku nimi, kes hakkas Aarnele meeldima, ja mis linnast ta Tartusse kolis? 14.Kus kohas Aarne tutvus selle tüdrukuga lähemalt? 15. Miks Aarne tädiga tülli läks? 16. Missugust ainet õpetas Aarne klassijuhataja? 17.Miks klassijuhataja riidles poistega, ja mida nad vastasid enda õigustamiseks? 18. Miks teose pealkiri on „Hüvasti, kollane kass“? 19. Millesse tahtis Aarne Maiat uskuma panna? 20. Missugust üritust korraldas õpetaja Verner? Mida pidid õpilased sellel üritusel tegema? 21. Mis teemal oli teatraliseeritud kohtu „Ma tahan elada“?
Esimesel tunnil tahaks magada, teisel vähem, kolmandal üldse mitte, neljandal hakkad koju tahtma, viiendal muutud ükskõikseks ja kuuendal uniseks. 13.Mis oli tüdruku nimi, kes hakkas Aarnele meeldima, ja mis linnast ta Tartusse kolis? Maia Tallinnast. 14.Kus kohas Aarne tutvus selle tüdrukuga lähemalt? Koolipeol. 15. Miks Aarne tädiga tülli läks? Ta tuli liiga hilja koju. 16. Missugust ainet õpetas Aarne klassijuhataja? Kirjandust. 17.Miks klassijuhataja riidles poistega, ja mida nad vastasid enda õigustamiseks? 4 poisil olid keemia ülesanded tegemata. Harril ei tulnud välja, Jaagule ja Aarnele ei meeldi keemia, Ainolt ei küsitutki. 18. Miks teose pealkiri on „Hüvasti, kollane kass“? Tädi Ida elas kollases majas ja kui Aarne tädi majast lahkus, lamas kollane kass päikese käes. 19. Millesse tahtis Aarne Maiat uskuma panna? Ta tahtis, et Maia hakkaks uskuma, et tüdruk joonistada oskab. 20. Missugust üritust korraldas õpetaja Verner
Kuidas see esines erinevate tegelastega seoses? Näiteks minategelane kartis igasuguseid asju, kasvõi oma nukku või teisi mänguasju. Talle valmistasid väga paljud asjad hirmu. Minategelase vanaema aga näiteks ei tahtnud vilja kasvatada, sest sõjaajal võeti kogu vili maainimestelt ära ja vanaema kartis, et tuleb jällegi sõda. Minategelase ema aga kartis näiteks vanaema. Minategelase ema ei keelanud peategelast siis, kui vanaema juures ei olnud, küll aga riidles ainult siis, kui vanaema pealt vaatas. 4. Teose põhiline sõnum. Arvan, et teose idee oli näidata toonast võimu nii nagu see oli ja et lapsed uskusid tõsimeeli, et see oli hea võim ning nii peavadki asjad maailmas olema. 5. Teose kunstilised iseärasused: jooni alla selles esinevad jooned. Ekspressionistlik kirjandusmeetod, tegelase sisemonoloog, tegevusaegade vaheldumine, täpne ajastu ja olustiku kirjeldamine, iseäralik keelekasutus, autobiograafilisus. 6
Liida oli jõukast perest, kus ei olnud puudust millegi järele. Toimusid uhked pulmad. Hannes ostis enda säästude eest pruudile kingitusi ja endale uue ülikonna. Pulmas käis ka peigmehe väetimaks jäänud isa ja Kalda Sass. Sass oli rannaküla pidudel pillimängija. Nimelt mängis ta bajaani ja seda oligi Hannes teda mängima kutsunud. Üheks ebameeldivamaks inimeseks kujunes minu jaoks Liida ema, kes oli suhteliselt õel ja kuri. Ta ainult riidles kogu aeg. Kiidusõnu oli temalt raske välja saada. Ema nö kussutas ainult oma ainsat tütart. Tema jaoks ei teinud tütar mittekunagi midagi valesti. Ja kui ka tüdruk midagi valesti tegi, siis jäid teised selles süüdi. Möödus palju, kui hakkasid tekkima suuremad probleemid. Nimelt Hannese isa tervis läks üha halvemaks, Hannese ja tema naise suhe muutus kehvemaks ja mehe suhe pruudi emaga, mis küll pole läbi aja olnud just kõige parem.
sinist värvi. Ta käis mandril koolis. Koolis kutsuti teda Abruka meheks. Mardu viis linnu koju ja pani talle nimeks Mihkel. Nii jäi Mihkel neile elama. Vares suhtus inimestesse erinevalt.Ühele tantsis, teisele näitas sabasulgi. Vanaema oli linnu jaoks A ja O. Ta oli esimene , kes linnule tere ütles ja õhtul viimane. Mardu pani Mihkli vanasse küülikupuuri elama. Leemet oli ema uus peigmees ja linnuga kohtus ta järgmisel õhtul. Ta arvas, et Mardu lõhkus linnupesa ära ja riidles temaga. Vanaema rääkis, kuidas lind neile oli sattunud. Mihkli vabadusele tegi alguse Leemet. Nii tatsas vares õuepeal ringi. Ta püüdis ka lennata, aga see ebaõnnestus. Äkki oli varese peakohal kajakakisa. Mardu päästis juba teist korda Mihkli. Kuid ka edaspidi käis Mihkel ainult vanaema järel. Aeg oli kaalikaid istutada. Vanaema pani taime auku ja Mardu kastis. Kui nad peenra lõppu jõudsid, oli vares kõik kaalikad peenrast välja sikutanud. Mihkel oli solvunud,
Nüüd on teil see väike tuli käes." Kui uus lõke oli süüdatud, siis asusid poisid, kes kuulusid koori, jahile. Kuigi küttimine lõppes edukalt sea tapmisega, siis selles oli pettunud Ralph. Selle asemel, et valvata lõket, mindi jooksuga metsa jahile. Tuli jäi valveta ning kustus. Õnnetuseks juhtus samal ajal mööduma saarest ka üks laev, mis oli potentsialne päästja üksikul saarel olevatele positele. Endast väljaläinud Ralph riidles jahipoistega, kes omakorda ei mõistnud asja tõsidust, sest olid liialt õnnelikud toime saadetud sea tapmises. "Merel oli laev. Sa ütlesid, et valvad tuld, aga lasksid tal kustuda...Mina pidin pealik olema ja teie pidite tegema, mis mina ütlen. Aga te ainult räägite. Onnide tegemisel ei olnud teist mingit abi...Ja nüüd te lähete jahile ja lasete tulel kustuda." Kuigi küttimise pealik Jack proovis teda rahustada, et lõkke saab uuesti ülesse teha, ei
- koos mindi tüdruku koju, et vanaema ühes kutsuda ja koos ingelasele külla minna - võetigi ette teekond uue naabri juurde, kaasa võeti ka külakosti ja soolaleivaistumisel pakkus ja perenaine kartulit koorega, vanamemmed jutustasid - minategelane jälgis perepoja tegemisi, ühtäkki üritas poiss tüdruku vildinina niiviisli lämmatada nagu kassi, mispeale tüdruk ehmus ja eemale kargas, andes kogemata jalaga poisile hoobi - poiss hakkas röökima ja vanaema riidles tüdrukuga, mispeale temagi nutma hakkas, nad lahkusid, tüdruk jooksis ära lauda lakka - tuli korralik tali ja palju lund ning oli külm, pliiti pidi mitu korda päevas kütma, ema ja tütar ootasid isa koju - küttepuud said otsa ja ema ja minategelane läksid kelguga metsa uusi tooma, teel lollitati ja tüdrukul oli lõbus, ema hakkas halge lahti kangutama ja neid kelgule laduma, püüdis neid kinni siduda ja palus tütrel tagant tõugata, sest kelk oli niigi raske, kuid köis muutus aine
kasuta, ilma igasuguse mõnuta, kadunud tühja, ei maksnud näputäit nuusktubakatki; ees polnud enam midagi oodata, aga vaatad taha- sealgi mitte midagi peale kahjude, ja veel nii kohutavate, et otse külmajudinad ihule tulevad. Ja miks ei või inimene nii elada, et poleks neid kaotusi ning kahjusid? Küsime, miks raiuti maha see kasesalu ja männimets? Miks karjamaa tühjalt puhkab? Miks inimesed ei tee kunagi just seda, mis vaja? Miks Jakov kohu oma elu riidles, urises, rusikatega ründas, oma naisele liiga tegi, ja tekib küsimus, mispärast ta äsjagi juuti hirmutas ning solvas? Miks inimesed üldse üksteisel elamist takistavad? Sest sellest tulevad ju hirmsad kahjud! Kui kohutavad kahjud! Kui poleks vihkamist ja kurjust, oleks inimestel üksteisest tohutut kasu. Õhtul ja öösel viirastusid talle aina lapsukene, paju, kalad, tapetud haned ja Marfa, profiilis nagu lind, kes tahab juua, ja Rothschildi kahvatu, hale nägu ja mingid lõustad
kes tahtis Hansuga koos olla, see sai talle ka hukatuslikuks. Tänapäeva maailmas ei leidu eriti palju selliseid inimesi nagu raamatus oli Minna, inimest, kes aitaks, oma ime nippidega. Koera – Kaarel – Ta omas talu. Peale halltõve hakkas jooma, sest see hoidis haiguse eemale, enne haigus oli aga karsklane. Oma talus ta ise ei teinud midagi, käsik kõik teha sulasel Jaanil, kes samuti ei teinud midagi. Ta oli ise väga laisk, istus ainult kõrtsis, sõi ja magas. Riidles kogu aeg Jaaniga, kes ei teinud midagi, vaid sõi. Tüüpiline külajoodik tänapäeva maailmas, iga joodik oli kunagi karsklane. Aidamees –Elas oma talus koos oma naise Mall-iga, neil oli juba mitu last ning Mall ootas veel ühte. Oskar on väga ahne mees, tegi endal väga suure krati, kes veaks talle hiiglaslikku varandust kohale. „Kratt seisis terve öö väravas nagu tohutu mägi ja katsus end pidevalt lahti kangutada.
Liida oli jõukast perest, kus ei olnud puudust millegi järele. Toimusid uhked pulmad. Hannes ostis enda säästude eest pruudile kingitusi ja endale uue ülikonna. Pulmas käis ka peigmehe väetimaks jäänud isa ja Kalda Sass. Sass oli rannaküla pidudel pillimängija. Nimelt mängis ta bajaani ja seda oligi Hannes teda mängima kutsunud. Üheks ebameeldivamaks inimeseks kujunes minu jaoks Liida ema, kes oli suhteliselt õel ja kuri. Ta ainult riidles kogu aeg. Kiidusõnu oli temalt raske välja saada. Ema nö kussutas ainult oma ainsat tütart. Tema jaoks ei teinud tütar mittekunagi midagi valesti. Ja kui ka tüdruk midagi valesti tegi, siis jäid teised selles süüdi. Möödus palju, kui hakkasid tekkima suuremad probleemid. Nimelt Hannese isa tervis läks üha halvemaks, Hannese ja tema naise suhe muutus kehvemaks ja mehe suhe pruudi emaga, mis küll pole läbi aja olnud just kõige parem.
annaabi.ee 
