a) Ida naabrid Müüdi vilja ja selle eest saadi karusnahkasid vaha ja palju muud. See kaup viidi edasi Põhja ja Lääne-Euroopa turule. Väga tõenäoline on, et enamus kaubast viidi tagasi Venemaale, kuid sinna müüdi see suure kasumiga b) Lääne naabrid Tegeleti peamiselt vahetuskaubandusega, kus kaupa peamiselt vahetati mingi muu eseme või asja vastu. Eesisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid relvasid. Peenemaid riidesorte ja muud luksuskaupa. Kõik tuli peamiselt läänest. 4. Nimeta kaheksa suuremat ja kuus väiksemat muinas maakonda Eestis. 8 suuremat muinasmaakonda oli: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala 6 väiksemat munasmaakonda oli: Mõhu, Vaiga, Nurmekund, Alempois, Soopolitse ja Jogentagana 5. Milleks ehitati linnuseid. Linnused ehitati sellepärast, et oleks koht, kus peitu minna vastase eest, näiteks sõja perioodil
kaubanduskeskusteks. Linna eristas külast linnaõigus. Linnaõigus oli õigusnormide kogum, mis reguleeris elu linnas. Tekkisid sellised linnad nagu Tallinn, Vana- ja Uus- Pärnu, Haapsalu, Paide ja Viljandi. Alates 11. sajandis muutus kaubandus rahvusvaheliseks. Soodsa asukoha tõttu muutus Eesti üheks tähtsamaiks kaubateeks, mis säilis ka pärast Vabadusvõitlust. Tegeleti peamiselt vahetuskaubandused Eestisse toodi hõbedat, pronksi, soola, paremaid relvi, peenemaid riidesorte ja muud luksuskaup. Vastu viidi karusnahku ja vaha. Oluline osa oli ka vahenduskaubandusel - kaup osteti edasimüügiks. Idanaabritele müüdi näiteks vilja ning sealt saadud karusnähku ja vaja viidi Lääne- ja Põhja- Euroopa turule. Kaubavahetus oli vägagi tulus seda tõendavad maase peidetud hõbemündid. Üldise vahetusväärtusena oli tuntud hõbe. Pärast Vabadusvõitlust lisandus kaubandusse Hansa Liit sinna kuulusid Eesti linnadest Tallinn, Uus Pärnu , Viljandi ja Tartu
· Paleoliitikum · Mesoliitokum · Neoliitikum 2. Pronksiaeg 3. Rauaaeg 2.Kammkeraamika kultuur Hakati kasutama erinevaid toidunõusid, mida ka kaunistati. Kultuur levis ja hakati suhtlema teiste rahvastega , toimus ka kaubavedu. Hoonetes kasutati juba tugiposte. Jahi- ja tööriistade valmistamisoskused olid paremad. Tekkisid kombed ja kunstitase arenes. 3.Vahetus kaubandus Kaup vahetati kauba vastu. Eestisse toodi hõbedat , pronksi , soola , paremaid relvasid , peenemaid riidesorte jm. Vastu viidi karusnahka ja vaha. 4.Mitu maakonda oli Eestis muinasaja lõpul ? Nimeta. 8 maakonda :Virumaa, Rävala , Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saarema, Ugandi ja Sakala. 5.Nimeta Eestis levinud linnuse liigid Neemiklinnused , ringvall-linnused 6.Mil moel muutis raua kasutusele võtt inimeste elu ? Inimeste elu läks lihtsamaks , kuna rauast valmistati erinevaid tööriiste. ( nt. Sirp, vikat jms ) 7. Miks võib väita,et ristiusk polnud eestlastele muinasaja lõpul tundmatu.
6. ümaravormilised, rinnakad naised on kenad ja armsad ümara vormiga kellukesekujuliste seelikuosaga kleitides ja prantsuse stiilis riietuses. Kangastest sobivad pehmed ja kootud kangad. Lisaks rõivaste lõikele mõjutavad kehakuju ka riide muster ja värvus. Kõik suureruudulised ja suurte lilledega rõivad suurendavad visuaalselt tüsedust. Peened täpid ja triibud aga vähendavad seda. Aastates sekretärid ei kanna läbipaistvaid riidesorte ja laiu lehvivaid seelikuid. Värvuste valikul on naissool suurem valikuvabadus kui meestel. Erinevate värvidega saab rõhutada elegantsi. Lihtne elegants saab alguse sellest, et rõivad on näiliselt tagasihoidlikud. Liigne värviküllus ja säravus on tagasihoidlikkuse hävitajad. Rõivakomplektis ei tohi olla üle kolme värvuse. Kõik, mis on meil seljas või jalas, on ainult asjad, abivahendid meie sisemise mina rõhutamiseks
- Virumaal ja Põhja-Saaremaal rauatootmiskeskused (varustati ka teisi piirkondi) - Relvasepad ilustatud odaots, mõõgapidemed, jne - Pronksehted, hõbeehted (hõbesepad) - Savinõud potikedra kasutuselevõtt Kaubavahetus - Kaubitsemine lähinaabritega ulatuslikumaks, kaubareisid ulatus ka kaugemale (Pihkvasse,Novgorodi jne) - Saksa kaupmehed - Vahetuskaubandus sisse toodi hõbedat, pronksi, rauda, soola, relvi, peenemaid riidesorte, luksuskaupu; välja viidi karusnahku, vaha - Vahenduskaubandus kaupa osteti ka edasimüügiks - Hõbe üldtunnustatud vahetuväärtuseks - Varalinnalised asulad kesksed linnused, asulad, kus teed ristusid, kaubitsemiskohad nt Tartu Elamud ja külad - Elati valdavalt maal - Elamu palkidest hoone, ahjuga köetav tuba koda, vilja kuivatati ahjuga toas e rehes hakkas kujunema universaalne rehielamu ( nii elu- kui ka tootmishoone)
pandi tanu kahekordse osa vahele sageli veel papp. torutanud Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level PEAKATTED kabimüts Teine tanutüüp mida peetakse hilisemaks naise peakatteks on kabimüts . Kabimütsi oluliseks tunnuseks on kõva pappalus ja poeriidest pealis.Harilikult tarvitati pealiseks hinnalisemaid riidesorte, kõige rohkem siidi. Nime on see müts saanud sellele omasest kabja kujust (Manninen 1927: 8889). Erinevalt pottmütsist, puudub kabimütsil polster. Lagipealse ja külgede ühinemiskoht moodustab terava nurga ja ühinemiskoht on kaunistatud seesikujuliselt volditud haripaelaga. Välisküljele on kinnitatud äärepits, mis on üpris lai ja silmapaistev. Kuklas on kabimütsil lai siidpael keskkoht on taga keskel mütsi küljes ja otsad ripuvad selja peal lahtiselt.
looduslikult kolmest küljest kaitstud. Rõuge Linnamägi 3. Kalevipoja säng, rajati vooskele, otsad kaitsti vallide ja kraavidega. Alatskivi Kalevipoja säng. 4. Ringvall linnused. Kogu linnuse ümber rajati kunstlik vall, rahvasuus maalinnad Saaremaal ja Lääne Eestis, Valjala maalinn 11. Vahetuskaubandus kaup vahetati kauba vastu, sisse toodi hõbedat, pronksi, rauda, soola, paremaid relvu, peenemaid riidesorte, jms. luksuskaupu läänest, vastu vahetati karusnahku ja raha. 12. Vahenduskaubandus Novgorodist ja mujalt saadud toormaterjal müüdi kasudega edasi. 13. Adramaa sellega arvestati maa suurust, põllumaa, mida suudeti harida ühe adra ja selle juurde kuuluva rakendiga 14. Kolmeväljasüsteem põllu ühel osal kasvas talivili, teisel suvivili, kolmas oli kesal (kuni 19 saj. ) 15. 19 saj. alguses oli -45 kihelkonda (välisolu tõttu olid need liitunud maakondadeks)
annaabi.ee 
