Monterone; õukondlased: Marullo, Borza, Krahv Ceprano; bandiit Sparafucile; bandiidi õde Maddalena; gilda teenijanna Giovanna. I vaatluses toimub õueball Mantua Hertsogi juures. Hertsog on armuseikleja ja kergemeelne elunautija, kellele on silmahakanud võluv tundmatu neiu, keda ta kohtas kirikus. Ballil on hertsogi kaaslaseks tema õuenarr Rigoletto, keda ei armastata ning keda peetakse õelaks, kuna ta on terava keelega ning paljastab õukondlaste pahesid. Rigolettole plaanivad õukondlased kätte maksta ning plaanitakse röövida tema armuke, keda ta kuulduste järgi varjab linnaäärses majakeses. Rigoletto aga on leidnud endale uue pilkealuse eaka krahv Monterone, kelle tütre hertsog on võrgutanud. Monterone aga neab nii hertsogi, kui ka tema narri. Needus viib Rigoletto mõtted tütrele. Ooperi juhtmotiiviks saavad Rigoletto fraasid ,,Oh häda mull´, mind neednud rauk".
I VAATUS Esimene pilt 16. Sajand, Mantua. Ball Mantua hertsogi juures. Hertsog, keda tuntakse armuseikleja ja kergemeelse elunautijana, jutustab võluvast tundmatust neiust, keda ta on kohanud kirikus ning kelle südame ta on otsustanud vallutada. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, tema küürakas õuenarr Rigoletto. Rigolettot ei armastata. Teda peetakse ta terava, õukondlaste pahesid ja tühisust paljastava keele pärast õelaks. Õukondlased plaanivad Rigolettole kätte maksta: kavatsetakse röövida ta armuke, keda kuulu järgi varjatavat linnaäärses majakeses. Rigoletto, kes midagi ei aima, on taasleidnud pilkealuse; seekord on selleks eakas krahv Monterone, kelle tütre hertsog on võrgutanud. Monterone neab nii hertsogi kui ka narri. Needus viib Rigoletto mõtted tütrele. Koduteel kohtab ta palgamõrtsukas Sparafucilet, kes pakub talle oma teeneid. Teine pilt Rigoletto majakese juures. Maja ümbritseb kõrge müür
lossis, räägib Gilda kogu loo tema ja hertsogi vahelisest armastusest. Rigoletto aga teab, et mees pole talle truu ning tõestab seda Gildale viies ta palgamõrtsuka koju, kus hertsog kohtub palgamõrtsuka õe Maddalenaga. Rigoletto tahab tütre rüvetamise eest kätte maksta. Seega palub ta palgamõrtsukal hertsog tappa. Maddalena aga palub, et vend ei teeks seda ning Sparafucile pakub välja alternatiivi, et tapab juhusliku rändaja, kelle surnukeha annab Rigolettole. Gilda kuuleb seda pealt ning olles meheriided selga pannud, astub ta tuppa ja ta tapetakse. Rigolettole antakse riidesse mähitud laip, kuid Rigoletto kuuleb majast lahkudes hertsogi naeru, avab riide ning leiab pussitatud tütre. Leian, et lavastajatöö ei olnud väga huvitav, laval oli suhteliselt vähe liikumist, oleksin seda rohkem tahtnud näha. Kindlasti oli kõige suurem rõhk pandud laulmisele, aga suurem liikumine oleks rohkem köitnud
I VAATUS Esimene pilt 16. Sajand, Mantua. Ball Mantua hertsogi juures. Hertsog, keda tuntakse armuseikleja ja kergemeelse elunautijana, jutustab võluvast tundmatust neiust, keda ta on kohanud kirikus ning kelle südame ta on otsustanud vallutada. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, tema küürakas õuenarr Rigoletto. Rigolettot ei armastata. Teda peetakse ta terava, õukondlaste pahesid ja tühisust paljastava keele pärast õelaks. Õukondlased plaanivad Rigolettole kätte maksta: kavatsetakse röövida ta armuke, keda kuulu järgi varjatavat linnaäärses majakeses. Rigoletto, kes midagi ei aima, on taasleidnud pilkealuse; seekord on selleks eakas krahv Monterone, kelle tütre hertsog on võrgutanud. Monterone neab nii hertsogi kui ka narri. Needus viib Rigoletto mõtted tütrele. Koduteel kohtab ta palgamõrtsukas Sparafucilet, kes pakub talle oma teeneid. Teine pilt Rigoletto majakese juures. Maja ümbritseb kõrge müür
I vaatus Esimene pilt. 16. sajand, Mantua. Ball Mantua hertsogi juures. Hertsog, keda tuntakse armuseikleja ja kergemeelse elunautijana, jutustab võluvast tundmatust neiust, keda ta on kohanud kirikus ning kelle südame ta on otsustanud vallutada. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, tema küürakas õuenarr Rigoletto. Rigolettot ei armastata. Teda peetakse ta terava, õukondlaste pahesid ja tühisust paljastava keele pärast õelaks. Õukondlased plaanivad Rigolettole kätte maksta: kavatsetakse röövida ta armuke, keda kuulu järgi varjatavat linnaäärses majakeses. Rigoletto, kes midagi ei aima, on taas leidnud pilkealuse; seekord on selleks eakas krahv Monterone, kelle tütre hertsog on võrgutanud. Monterone neab nii hertsogit kui ta narri. Needus viib Rigoletto mõtted tütrele. Koduteel kohtab ta palgamõrtsukas Sparafucilet, kes pakub talle oma teeneid. Teine pilt. Rigoletto majakese juures. Maja ümbritseb kõrge müür
4 Verdi sai väga headeks sõpradeks. Kuna Nabucco ooperit saatis tugev edu, andis Merelli Verdile komisjonitasu, et viimane kirjutaks teatri järgmiseks hooajaks uue ooperi. Aastatel 1843-49 kirjutas Verdi mitu ooperit, millest viimane, „Stiffilo“, ei olnud kuigi edukas. Helilooja loominguliselt küpseim periood jõudis kätte 1850.-tel aastatel, mil ta kirjutas kuus ooperit. 1851.aastal kirjutas ta muusika „Rigolettole“, mis esietendus sama aasta märtsis Veneetsias. Ooper oli revolutsiooniline ning muusika innovaatiline. See oli Verdi esimene kolmest ooperist, mis jäädvustasid helilooja ooperi ajalukku. „Rigoletto“ oli ka üks esimesi oopereid, mis ei olnud kirjutatud traditsiooniliste reeglite järgi. Peale „Rigolettot“ tegeles Verdi pereasjadega. Tema linnaelanikud ei kiitnud heaks Verdi ja tema elukaaslase, Giuseppina Strepponi, kooselu, kuna viimased ei olnud abielus. 1851
Kangelasteks on tihti ühiskonna poolt põlatud ,,väikesed inimesed". Ooperid räägivad inimeste kannatustest ja traagilisest saatusest, mida põhjustab sotsiaalne ebavõrdsus. ,,Rigoletto": Sisu on traagiline. Rigoletto on õuenarr ühes palees. Õukond sai teada, et Rigoletto varjab oma armukest, kes tegelikult on tema tütar (Gilda). Ta röövitakse õukondlaste poolt. Rigolettot ei sallita. Gilda otsustab ennast ohverdada hertsogi jaoks. Laip antakse Rigolettole, kes arvas, et seal on hertsog. Hertsogi laul ,,La donna e mobile" ,,Naine on kergemeelne" ,,Traviata": Räägib lõbunaisest. Algab nukra balliga, kus Violetta kohtub ühe noormehega Alfredoga, kellega armutakse. A kihlatud õe suguvõsa ei luba neil abielluda. A isa palub lõpetada V-l kooselu, et A õde saaks abielluda. Otsustab ohverdada enda õnne. Siis juba raskelt haige, põeb tuberkoloosi. A ja V kohtuvad uuesti ballil, see muudab V tervise veel halvemaks. A isa
olustikuintonatsiooniline ja rütmiküllane meloodika. Ehkki hääle osatähtsus on siingi harjumuslikult primaarne ning orkestri ülesandeks jääb kõige olulise lakooniline rõhutamine ja vokaalpartiides avaldamata mõtete lõpuni kõnelemine, kõlab ooperi sümfooniline kulg ometi uudselt. Kõige kirkama ja psühholoogiliselt kandvama kujutuse annab Verdi erilaadseist tundeist vallatud ning pidevas emotsionaalses crescendo's lahendatud Rigolettole, kelle isiklik tragöödia moodustab ooperi dramaturgilise telje. Kirjutanud partii kasvult jändrikule ja ekspansiivsele Felice Varesile, leidis Verdi temas oma loominguliste kavatsuste oivalise kehastaja. Kaasaegsete mälestuste järgi laulnud Varesi hämmastava sisendusjõu ning vulkaanilise temperamendiga, jõudes rolli tulipunkti Rigoletto ja õukondlaste vapustavas stseenis. Verdi ise hindas "Rigolettot" kõrgelt, nimetades seda oma parimaks ooperiks. Kas me
annaabi.ee 
