suutelised koralle murdma ning põhjalikult purustama. Korallriffe söövad papagoikalad tekitavad häälekaid, kriipivaid helisid, mida võivad kuulda sukeldujad. Need kohad riffidel, kus papagoikalad kõige sagedamini söömas käivad, võib ära tunda väikesteks tükkideks purunenud osade järgi. Nii tekib valge koralliliiv. Kiviahvenlased tunnevad end hästi soojades ja madalaveelistes meredes. Harilikult kohtab neid korallriffide ümbruse puhastes vetes. Erksavärviline triipahven kuulub tuntuimate liikide hulka. Vahemeres elab ta kaljustel rannikualadel, kus leidub piisavalt avausi ja varjepaiku.
Vastasel korral saab see haigus aga saatuslikuks, kuna korallid sõltuvad endal elavate vetikate fotosünteesist. Mida saaksid inimesed ette võtta, et päästa koralle ja seega ka iseennast hävingust? Ühest vastust sellele küsimusele polegi. Ilmselt oleks kõige efektiivsem mitmete erinevete meetodite kombineerimine. Juba praegu tehakse edusamme kaitsealade loomisel. Ja kui kaitsta nn. "ülesvoolu" jäävaid korallriffe, siis aitab see taastuda ka "allavoolu" jäävatel riffidel. Samuti on teadlastel õnnestunud mõningaid koralliliike kasvatada akvaariumites ning sellega loodetakse alus panna korallide kasvtusele, mis vähendaks survet looduslikele korallidele. Seda meetodit saaks kasutada ka elusate "paikade" kasvatamiseks. See tähendab, et laboritingimustes kasvatatakse valmis väikesi korallide kolooniaid, mida saaks siirdada kahjustatud riffidele. See kiirendaks taastumisprotsessi tunduvalt.
Vastasel korral saab see haigus aga saatuslikuks, kuna korallid sõltuvad endal elavate vetikate fotosünteesist. Mida saaksid inimesed ette võtta, et päästa koralle ja seega ka iseennast hävingust? Ühest vastust sellele küsimusele polegi. Ilmselt oleks kõige efektiivsem mitmete erinevete meetodite kombineerimine. Juba praegu tehakse edusamme kaitsealade loomisel. Ja kui kaitsta nn. "ülesvoolu" jäävaid korallriffe, siis aitab see taastuda ka "allavoolu" jäävatel riffidel. Samuti on teadlastel õnnestunud mõningaid koralliliike kasvatada akvaariumites ning sellega loodetakse alus panna korallide kasvtusele, mis vähendaks survet looduslikele korallidele. Seda meetodit saaks kasutada ka elusate "paikade" kasvatamiseks. See tähendab, et laboritingimustes kasvatatakse valmis väikesi korallide kolooniaid, mida saaks siirdada kahjustatud riffidele. See kiirendaks taastumisprotsessi tunduvalt.
molluskide karpide sisse , 3. koorikjad punavetikad (Corallina), 4a.püstised lubjastunud rohevetikad, näit. Halimeda. Uuringutega on selgunud, et Halimeda kasvab väga kiiresti, biomass kahekordistub 2 nädalaga. 4b. püstised rohevetikad, mille tallused ei sisalda lupja. Lisaks (viiendana) kinnitub korallidele epifüütseid sinivetikaid, mis on võimelised õhu lämmastikku (N) omastama ja sellega täiendama biogeenide varu riffidel. Madalas vees on vetikate osa tagasihoidlik (10% ruumalast), sügavamal on vetikate osa märksa olulisem. Korallrifid on nagu oaasid kõrbes, aineringe toimub nende endi ökosüsteemis. Korallrifid puuduvad mudastel põhjadel, estuaaride lähedal. Tähelepanu väärib Sargasso meri N-Atlandi keskosas, kus ringhoovuse keskel elutsevad 2 lahtiselt veekihis hõljuvat pruunvetikaliiki - Sargassum fluitans, S. natans 10
hulkharjasussid, limused. Zoobentose loomad on väga mitmekesised, mõned neist magevee omadega võrreldes hästi suured (kõrgemad vähid, limused, okasnahksed jt.). Litoraali ja sublitoraali loomastikku võib mõõta kilogrammides ruutmeetri kohta. Hindamise teeb keeruliseks kinnitunud ja välistoesega koloonialiste loomade rohkus (korallid, käsnad, sammalloomad, mõned hulkharjasussid, merituped jne.). Kõige rikkalikum on fauna kivisel põhjal, eriti korallirahudel (riffidel). Jõesuudmetes (estuaarides) ja nende ligidal elab madalamat soolsust taluv või seda eelistav riimveefauna. Eriline kooslus on interstitsiaalfauna pisikesed hulkraksed loomad, kes elavad jämeda liiva terade vahel litoraalis ja sublitoraalis. 92. Läänemere ja tema loomastiku omapära võrreldes ookeani ja sisevetega Läänemeri: on riimveeline, põhjaotsas peaaegu mage nagu järv; edelas soolsus umbes kuni 2%. Ajalooliselt on siin vaheldunud riimveelised ja päris magedad,
sakslaste tuumaprogrammi nurjaajamisse ja pani elu korduvalt kaalule. Teisest maailmasõjast oli möödas kõigest kaks aastat, kuid Lääs oli optimismi täis. Vallutati maid ja mägesid, Saksamaa valmistus majandusimet tegema, maailmarahu pidi tagama ÜRO. Sellesse ajajärku sobis Heyerdahli ekspeditsioon, mida terve maailm põnevusega jälgis, suurepäraselt. Võib-olla kõige dramaatilisem oli lõpp. Parv sõitis otse riffidel möllavatesse murdlainetesse. Viimane, mida maailm kuulis, oli raadioteade: «Here we go!» Järgnes vaikus, mille jooksul mehed läbi veemöllu murdsid ja seejärel ennast läbi tüüne laguuni imekaunile saarekesele vedasid, kus üks neist märkis: «Puhastustuli oli märjavõitu, aga paradiis on suurepärane.» Jõudnud Polüneesiasse, oli toona 32-aastane Heyerdahl pöördumatult maailmakuulus. Loomulikult ei jäänud see mees loorberitele puhkama. 1955.-1956
annaabi.ee 
