ning rüüstas edukalt venelaste tagalat Pihkvas. Lõpuks sõlmisid sõjast ja levivast katkust kurnatud eestlased (Sakala, Ugandi ja Läänemaa) samavõrd räbalas seisus olevate sissetungijatega kolmeks aastaks rahu (Turaida vaherahu 1212). Sakala maakond kuni Navesti jõeni pidi selle lepingu järgi võtma vastu ristimise. 1215. aastal rüüstasid sakslased, liivlased ja latgalid veel enne vaherahu lõppu põhjalikult Ridalat (Põhja-Läänemaal) ning alistasid seejärel kohe Lehola (Lõhavere) linnuse Sakalas. Linnus süüdati põlema, Lehola kuningas Lembitu vangistati ning sunniti pereliikmete pantvangi viimise abil ristimist vastu võtma, mida ta ka näiliselt tegi. Nüüd leppisid Eesti maakonnad kokku ühise sõjakava vaenlase ründamiseks kolmest suunast, eesmärgiks Riia vallutamine. Viimane küll luhtus, kuna Saarlaste kavatsuse sulgeda tõketega Väina jõesuu nurjasid merelt saabunud ristisõdijate koged
Ühiskonna sotsiaalne ja kultuuriline areng kulges aga sisemaal teisiti kui rannikulähedases piirkonnas. See osutab muudatustele muinasühiskonnas, mida iseloomustavad valdavalt üksiktalulised ja põhiliselt viljelusmajandusega tegelevad asustusüksused koos suhteliselt teravalt esile tuleva sotsiaalse ja majandusliku diferentseeritusega. Leitud esemed Valdav osa leiuainesest pärineb kindlustatud asulatest, millest põhjalikumalt on arheoloogiliselt uuritud Asvat ja Ridalat Saaremaal ning Irut Põhja-Eestis. Vähem leide on kivikirstkalmetest (silmapaistev erand on Jõelähtme kalmistu); osade juhuslikult saadud esemete leiukontekst on ebaselge. Peamiseks leiuliigiks on savinõude killud. Töö- ja tarbeesemetest on leitud silmaga kivikirveid, pronksist õõskirveid, pronksnaaskleid, pronksist sirp, pronksist habemenuge ja pintsette, jahvekive ja -aluseid ning mitmesuguseid luu- ja sarvesemeid, millest
Ta kurtis valu silmis, kopsudes ja südames. Ta tahtis pensionile jääda ja Tartusse kolida, aga ta oli ennast kõvasti külmetanud.Ernst Enno suri 7. märtsil 1934. aastal kell kaheksa. Surma momendil haaras ta oma naisekäest kinni ja ütles talle, et kõik on teisiti. Maailmavaadeja Looming 20. sajandi alguse uuema luule edasikandjateks olid tervikliku ja sümbolistliku lähenemisviisiga autorid, kelle hulka kuulus ka Ernst Enno. Ernst Ennot, Villem Grünthal-Ridalat, Marie Heibergi ja Jaan Lõod ühendabki aeg, I maailmasõda või selle eel, millal nad andsid oma paremiku eesti luulesse. Kuigi Enno ei liitunud ,,Noor-Eesti" kirjandusliku rühmitusega, kuulub ta ikkagi uusromantikute hulka. Enno loomingut läbivad abstraksted ja elamuslikud luulekujundid, millele ta andis erilise sisu, näiteks lapsepõlvemälestustest pärit selgeltnägijaks tegeva kaarnakivi kujutelma ja kaugete randade motiivi. Enno maailmavaate ja loomingu kujunemisel
Kaevamiste käigus pole selgunud, kas osa kindlustatud asulate hoonetest võiks olla olnud ülejäänuist suuremad või uhkemad ning seega kuulunud pealiku perekonnale. Osalemine rahvusvahelises pronksikaubanduses eeldab siiski ühiskonnas välja kujunenud eliidi olemasolu, kelle võim põhineski ilmselt suurel määral kaubanduse ja prestiikaupade üle kehtestatud kontrollil. Saaremaal on kaevatud kaht pronksiaegset kindlustatud asulat Asvat ja Ridalat. Need kujutasid endist väikeseid külasid, kus paksu kultuurkihi ja pindala järgi otsustades leidis peavarju terve hulk inimesi. Taolised külad olid ümbritsetud puust ja hiljem osalt ka kivist taraga. Asva ja Ridala kindlustatud asulate nagu ka ülejäänud pronksi- ja eelrooma rauaaegse Saaremaa kohta vt lk 8-10: Mägi, M. 2003/2005. Kaali ja kultuurmaastik.Meteoriiditabamuse kajastusi arheoloogias ja folklooris. (http://www.ai.ee/?pid=167)
1212 - Toreida rahu (3 aastat). See saadi, sest saarlased piirasid Toreida linnust, kus valitses Kaupo. Rahuleppingu sõlmimise põhjuseks oli kõige muu ka eestisse jõudnud katk. 1212 - Mstislav Uljas, Novgorodi vürst, tuli sõjakäiguga järva- ning harjumaale. Piirati Varbola linnust. Eestlased ostsid ennast 700 marga hõbeda eest vabaks. Samal ajal käis Lembitu edukal sõjakäigul Pihkva all. 1215 - Sakslased tungisid Sakalasse ja Ugandisse. Piirati Ridalat. Esile kerkis Leola vanem Lembitu. 1215 - Kolme malev manööver. Saarlased sulgesid oma laevadega Väina jõe suudme, et saksa koged läänemerelt ei pääseks sakslastele Riiasse appi. Samal ajal liikusid osa eestlastest Riia linna poole 3 maadpidid. Kui saarlased nägid merelt tulemas kahte koget, siis nad kartsid kahe tule vahele jääda ja põgenesid. Maaväed ei jõudnudki lahingutegevusse asuda. 1215 - Merelahing Uues sadamas
1212 aastal tõusis esile Lõhavere pealik Lembitu, kelle pärast Viljandis 1212. aastal ristimine ebaõnnestus.1211 ja 1212 tabas Eesti- ja Liivimaad taudilaine, mille tõttu sõlmis Riia leer rahu Sakala ja Ugandiga kolmeks aastaks, hiljem ka Läänemaaga. Saagiretke tegid seelid, kui ka pikemaid sõjakäike liivlaste, latgalite ja eestlaste maale. 1215. aastal enne kui eestlastega varem sõlmitud rahu oli lõpule jõudmas, rüüstasid riialased koos liivlaste ja latgalitega põhjalikult Ridalat. Lõhavere linnus alistati, Lembitu koos teiste ülikutega ristiti ja vangistati, nad said vabaks pärast oma poegade pantvangi andmist. Sõda võttis hoogu. Saarlased tabasid rüüsteretkel tsistertslasest preestri Friedrichi, kes oli teel Riiga. Preestrit peksti läbi ja saarlased hõikasid "Laula! Laula! Pappi!" torkasid preestrile ja ta õpilasele teravad puutükid küünte alla, kõrvetasid neid ja lõpuks tapsid kirvehoopidega.