Selleks alustas Aavik eesti keele forsseeritud arendamist, mida ta nimetas keeleuuenduseks. Eesmärkideks olid keele väljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu. Ta asus 1912. a. sügisest Tartusse, kus töötas prantsuse keele õpetajana 8-klassilises kommertskoolis ja avaldas 1914. aastani "Postimehes" iganädalasi lühiartikleid pealkirjaga "Väiksed keelelised märkused". 1913. alustas Aavik "Uute sõnade sõnastiku" koostamist koos V. Grünthal-Ridalaga, Aavik otsis laenamiseks kohaseid soome sõnu ja Ridala valis Wiedemanni suurest "Saksa-eesti sõnaraamatust" kirjakeelde sobivaid murdesõnu. See töö vältas kuus aastat, valmis sõnastik sisaldas üle 2000 uuema või haruldasema sõna, 1921. ilmunud täiendatud trükk aga üle 4000 sõna, teiste seas ka Aaviku enese looduid. "Õigekeelsussõnaraamat" sisaldab ~40 Aaviku loodud sõna. Lisaks sellele on Aavik mitmete tänapäevases eesti keeles vältimatute tuletiste kaasautor
Eesmärkideks olid keele väljendusrikkus, rahvuslik omapära ja ilu. Aaviku sünnikoht Kuressaare jäi talle peagi kitsaks, "intelligendimat õhkkonda" igatsedes asus ta 1912. a. sügisest Tartusse, kus töötas prantsuse keele õpetajana 8- klassilises kommertskoolis ja avaldas 1914. aastani "Postimehes" iganädalasi lühiartikleid pealkirjaga "Väiksed keelelised märkused". 1913. alustas Aavik "Uute sõnade sõnastiku" koostamist koos V. Grünthal-Ridalaga, Aavik otsis laenamiseks kohaseid soome sõnu ja Ridala valis Wiedemanni suurest "Saksa-eesti sõnaraamatust" kirjakeelde sobivaid murdesõnu. See töö vältas kuus aastat, valmis sõnastik sisaldas üle 2000 uuema või haruldasema sõna, 1921. ilmunud täiendatud trükk aga üle 4000 sõna, teiste seas ka Aaviku enese looduid. Johannes Aavik on eesti keelde jätnud jälje, mida on raske mitte märgata. "Õigekeelsussõnaraamat" sisaldab ~40 Aaviku loodud sõna
võimalusterohke kultuurikeel. 1912. aastal algatas ta keeleuuendusliikumise, mille peamised seisukohad esitas ta artiklis „Tuleviku Eesti keel" („Noor-Eesti" 4. albumis). Aavik oli "Noor-Eesti" aktiivne osaline ning rühmituse albumite kaastööline. Johannes avaldas „Noor-Eesti“ väljaannetes olulisi töid keeleuuenduse tutvustuseks ja kaitseks, kuid ka kirjandusarvustusi ja esseid. 1913. aastal alustas Aavik „Uute sõnade sõnastiku“ koostamist koos V. Grünthal- Ridalaga. Aavik otsis laenamiseks kohaseid soome sõnu ja Ridala valis Wiedemanni suurest Saksa-eesti sõnaraamatust kirjakeelde sobivaid murdesõnu. See töö kestis kuus aastat, ning valmis sõnastik sisaldas üle 2000 uuema või haruldasema sõna. 1921. Aastal ilmunud täiendatud trükk "Uute sõnade sõnastik“ aga üle 4000 sõna, teiste seas ka Aaviku enese looduid. Kokku mõtles ta umbes 40 uut sõna: (aabe, embama, ese, evima, kemm, kolp, laip, laup, liibuma, lünk, lüüme, malbe,
ringkonnale ja moodustasid selle organiseeritud 14. G. Suits ja ,,Noor-Eesti" luuleuuendus. antipoodi. Nooreestlaste tegevuse üheks ajendiks Luule peamised saavutused ning uuendused oli leppimatus vanameelse "Postimehe" esteetiliste aastail 1905-1916 seotud üksikute võimekate normidega. Nooreestlaste arvates etendasid poeetidega Gustav Suitsuga , Ernst Ennoga ja kirjanduse arengus juhtivat osa uusromantilised Villem Grünthal-Ridalaga. Eesti kirjandusvoolud, mille esteetilistele printsiipidele uusromantiline luule arenes välja viie-kuue lähenedes nad ei pidanud vanema generatsiooni aasta jooksul, keskselt ajavahemikus 1903- realistide loomingut enam küllalt 1909. Suits ,Gustav 1883 -1956, eesti luuletaja ja kunstispetsiifiliseks ja kaasaaegseks. Suunamuutus kirjandusteadlane. Ta õppis Helsingi ülikoolis ja
puhul või mis on omanud mingit teatavat jõudu. Kui omasid kaelavõrusid, siis see andis sulle mingit võimu ja vähe. Skandinaavaiast on sellest ajast mõningaid inimesekujuliste jumalate skulptuure, kellel pole riideid seljad, kuid neil on kaelavõrud. Kaali kraatri ühe valli peal on kindlustatud asula, mille leiuaines on enamasti pronksiaegne. Seal pole leide palju, võrreldes Asva või Ridalaga. Seal on mõningaid hilisemaid leide, mis on näiteks Rooma rauaajast. Sealt on leitud 2 hõbedast kaelavõru ja hõbedast spiraalkäevõru. Hõbeehted võivad vabalt viidata sellele, et sel ajal oli Kaali järv tuntud ohverdamiskohana. Kindlustatud asula territooriumil võisid elada sellised inimesed, kes hoolitsesid pühakoha eest ja viisid läbi rituaale.
Tegelik nimi Hilda Elfriede franzdorf. 1922 abielluvad, 1942 suri naine tuberkuloosi. 1923 on Visnapuu Kirjanike Liidu juhatuse liige, tegev kirjanduse propageerimisel. 20. aastatel reisib palju Lääne-Euroopas, paneb end kirja Berliini ülikooli, aga samuti ei lõpeta. Käib Nõukogude Venemaal, Petrogradis ja Moskvas. Tõlgib saksa ja vene keelest, huvitub idamaade religiooist, eestlastest Ernst Ennost (vinge sümbolist;) ) Tõstab tema koos Grüntha-Ridalaga (üheski tema luuletusesp ole ühtegi inimest) kirjanduses esile. "Vanad ja vastsed poeedid" esseede kogumik, 1924 esimene valikkogu. Kahekümnendat teine pool äärmiselt viljakas, samal ajal õnnelik: 1925 "Ränikivi", 1927 "Maarjamaa laulud", 1929 "Puuslik" (ebajumal), 1931 "Tuulesõel". Viimases esitab uue isamaa kontseptsiooni eestlased ja maa tulen ühendada Euroopaga, muidu me püsima ei jää, palju lüürilist loodusluulet. 1932 "Päike ja jõgi" (armastus ja loodus).
annaabi.ee 
