/ see on tõesti väga lihtne et mitte öelda käkitegu tunnis kirjutaks nii viis luuletust kui vahepeal kätt ei puhkaks siis rohkemgi olen mina ikka loll olnud olen kogu aeg arvanud et luuletada on raske oh, luuletada on lihtne! / Kui luule kannab mingit eesmärki, siis on selleks lugeja mõtlema panemine. Wimberg suudab küllaltki lihtsate luuletustega seda ka teha. Nagu ennem välja toodud, on ta luuletused eestlaslikud ning paljud meie seast tunnevad endid Wimbergi ridadelt kindlasti ära. Positiivsed ning kergelt iroonilised luuletused tekitavad inimestes lootuse helgema tuleviku peatsest saabumisest ning annavad märku, et seniks võib endi suile väikese muige lubada. Olgem ausad, Eesti inimene ei hiilga just oma suure lugemusega. Ehk on Wimberg just see poeet, keda võib kätte võtta ka kõige luulekaugem inimene? ,,Kuueteistkümneaastased" Jalas valged papud, seisab seal ja hästi tunneb ennast. Juuksevärvis, soengus, riietuses stiilinäppeid Lennast.
Erinevalt sellest, arvamusloos on kasutusel palju emotsionaalsem keel, soovides sellega rõhutad subjektiivset tunnet probleemi üle (nt. ,,eriti hull on lugu"). - põhjendatus · Nagu näha on pealkiri ,,Kuuga kasvas töötute arv 18,5 protsenti" uudise sisus toetatud tuues esile konkreetseid numbrilise fakte, mis on kogutud erinevate uuringute käigus. Lugejatele mõjuvad faktid enamasti efektiivselt ja loovad usaldust uudise vastu. See eest arvamuse esimestelt ridadelt võib lugeda: ,,Näiteks on mitmest suust kuulda, et Eestis on puudus IT- meestest ja kohe oleks vaja 1000 spetsialisti," mis võib tekitada lugejas umbusaldusliku tunde arvamuse suhtes. - Formaalsus · Uudise puhul on teksti formaalsus kindlalt paika pandud. Iga uus mõte algab uue paragraafina, kus juures arvamuses on vormistamise stiil palju vabam ja kindlad reeglid teksti kujundamise osas puuduvad. - Sarnasused - otstarve
OR(tingimus1;tingimus2;...) - tõene vaid ühe tingimuse tõesuse korral
Väljastab väärtuse FALSE
Väljastab väärtuse TRUE
IF(tingimus;tõene;väär) - kui tingimus on tõene väljastab sõna
"tõene", vastupidisel juhul sõna "väär"
COUNTIF(piirkond;tingimus) - loeb antud piirkonnast
tingimusele vastavad lahtrid
Leiab piirkonnast tingimustele vastava arvude summa
Teine variant - Otsib esimesena näidatud piirkonnast "Iirised" ja
liidab teises piirkonnas arvud vastavtelt ridadelt
Näiteid: Proovi järele Ennustus (true/false) või väärtu
AND(C21:C23)= VÄÄR TÕENE
AND(8
kasutajale endale, kui ta teelõigule sõidab. UMMIKUMAKS: Üks võimalus vähendada järjest kasvava liikluse ja piiratud infrastruktuuri vahelist konflikti on maksustada liiklejad, kes teatud kellaajal läbivad teatud kõrge liiklustihedusega piirkondi. Võimalik on nii määratleda „kordonring”, kus nt iga kesklinna sisenev sõiduk maksab teatud summa (nt Milano, Stockholm, mitu sõitu üle maksupiiri = maksad iga kord); võtta tasu ainult teatud teedelt või ridadelt (A1 Prantsusmaal), määrata „päevapilet” (London, tasu on päevas sama, sõltumata sellest, mitu sõitu teed). UMMIKUMAKSU POOLT: Väliskulu hinna sisse, vastutustundlikum tarbimine; Ühistransport kui säästlikum lahendus saab eelise; Tehnoloogia arenedes läheb maksusüsteemi paigaldamise ja käigushoidmise kulu järjest odavamaks; Liikluse vähenemine rakendatud piirkondades 10-30%; Vähendada raiskamist: rohkem inimesi ühte autosse; Rohkem tervislikemaid eluviise;
Absoluutseks muudetakse aadress märgi $ abil. Absoluutseks muutub see tähis, mille ette $ märk lisatakse. A1 suhteline aadress, muutub automaatselt koos valemi asukoha muutumisega. $A$1 absoluutaadress valemi kopeerimisel ei muutu ei veeru ega rea tähis. $A1 segaaadress, kopeerimisel muutub rea tähis, veerg jääb samaks. A$1 segaaadress, kopeerimisel muutub veeru tähis, rida jääb samaks. Näide: Korrutustabelis tuleb esimene tegur võtta A-tulba erinevatelt ridadelt ja teine tegur 1. rea erinevatest tulpadest. Seega tuleb korrutustabeli loomiseks ühe valemi abil esimeses teguris fikseerida tulba tähis, aga rea number jätta muutuvaks ja teises teguris fikseerida rea number, aga tulba tähis jätta muutuvaks (vt. kõrvalolev joonis). 40
Osaühingu korral on nüüd nõutavaks osakapitali suuruseks vähemalt 2500 eurot (Äriseadustik (ÄS) §136). Kõik osakapitali muutused tuleb äriregistris registreerida. Muud omakapitali muutused kajastatakse ainult aastaaruandes. 2) ülekurss ehk aazhio osakapitali võib suurendada ülekursiga, nt kui on vaja omakapitali suurendada, aga osakapitali väga suurendada ei taha. Ülekurssi võib kasutada ainult kahjumi katmiseks, kui mujalt ridadelt enam võtta ei ole ja osakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel (ÄS §155 lg2). Fondiemissioon on osakapitali suurendamine muude omakapitali ridade arvelt, ilma täiendavat raha sisse maksmata. 3) kohustuslik reservkapital iga aasta kasumist tuleb sinna kanda 5%, kuni reservi suuruseks on saanud 10% osakapitalist. Raamatupidaja saab vastava kande teha kasumi jaotamise otsuse alusel. 4) muud reservid vastavalt omaniku otsustele, täiesti reguleerimata valdkond.