Tomat (botaaniline nimetus harilik tomat) on köögivili. Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused, lapikud või piklikud siledad või ribilised; peamiselt punased, harvemini ka kollased, roosad, violetsed või isegi valged. Peruust Euroopasse tõid tomati 16. sajandil hispaanlased. Hispaanias hakati seda kasvatama ilutaimena; tomati vilju peeti mürgiseks. Toiduks hakati tomatit tarvitama alles 18. sajandil esmajoonelt Itaalias kuid ka Prantsusmaal ja Hispaanias. Eestis tunti tomatit veel 20. sajandi alguseski vähe. Tänapäeval kasvatatakse tomatit kogu maailmas. Avamaal viljeletakse seda kõige enam Itaalias.
· munata pasta Itaalias tuntakse üle 300 erineva pastasordi. Mõned neist on: · Alfabeto väikesed "tähestikupasta" kujundid suppidele · Anellini väikesed rõngad, mida kasutatakse suppides ja puljongites · Canneroni pastarõngad · Chifferi piccoli lisci juuspeened pastaniidid · Chifferi poccoli rigati eelmise ribiline variant · Conchigliette väikesed teokarbid · Conchigliette rigati suured ribilised teokarbid · Ditali lühikesed torukesed · Ditalini väiksem variant eelmisest · Ditalini lisci pehme variant eelmisest · Elicoidali pikemad torukesed · Fagiolini aedoakauna kujuline pasta · Farfalle liblikakujuline pasta · Fusilli spiraalikujuline pasta · Fusilli integrali täisteranisuspiraalid · Fusillata casareccia kruvikujuline pasta · Gnocchi teokarbid
Ta kuulub maavitsaliste perekonda,sugukonda ja seltsi. Alamklass on Asteridae ning ta kuulub kaheiduleheliste klassi. See tähendab, et neil on kaks idulehte. Tomat kuulub õistaimede hõimkonda. Õistaimed ehk katteseemnetaimed on taimed,mille tunnuseks on õis ja sellest arenev vili. Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused,lapikud või piklikud siledad või ribilised: peamiselt punased,harvem ka kollased,roosad,violetsed või isegi valged. Sugulise paljunemise organiks on õis. Selles paiknevad tolmukad ja emakas (või emakad). Isassugurakud moodustuvad tolmuka tolmukapeas ja munarakk emaka sigimikuosas. Sigimikus asub 1 või mitu seemnealget. Seemnealget kaitsevad seemnealgmekatted, milles on väike ava seemnepilu. Seemnealgmes on lootekott, milles arenevad 8 rakku. Neist kaks suurimat on munarakk (1n) ja keskrakk (2n)
Tomat Solanum lycopersicum Tomati lühi kirjeldus Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused, lapikud või piklikud siledad või ribilised; peamiselt punased, harvemini ka kollased, roosad, violetsed või isegi valged. tomat paljuneb suguliselt. Tomatikasvatus Tänapäeval kasvatatakse tomatit kogu maailmas; parasvöötmes (sealhulgas ka Eestis) peamiselt üheaastase katmikkultuurina. Euroopas kasvatatakse tomatit kokku umbes 400 000 hektaril. Avamaal viljeldakse seda kõige enam Itaalias (u 110 000 ha) ja Hispaanias (u 60 000 ha); suured alad on tomatikasvatuse jaoks ka Rumeenias, Kreekas ja Bulgaarias
• Eestis tuleb vaid harva ette aastaid, kus tomati kasvuks soodsate päevade hulk on üle 80. • Sageli on tomato kasvuks soodsate päevade hulk alla 40. • Kasvusoodsat perioodi lühendavad veelgi öökülmad. Tomati sordid Tomatisortide üheks rühmitamise aluseks on suurus. Mida rohkem on seemnekambreid, seda suurem on tavaliselt vili. • Suureviljalised tomatid on 8–10 seemnekambriga lihatomatid ehk pihvitomatid, mis on lamedama kujuga ja sageli ribilised. • Keskmise suurusega nn normaaltomatid on enamasti 2–3 seemnekambriga siledapinnalsed ja kerajad. • Väikeseviljalised kirsstomatid ehk kokteilitomatid on 2 seemnekambriga, ümarad ja siledad. Maitselt enamasti magusad. • Veel on olemas näiteks kollased ploomisuurused "Viinamarjatomatid". Maitselt magusad. Tomati sort “AZTEK” • sort, mida mina kasvatasin. • Varajane, madalakasvuline, rõdudel kasvatatav sort. • Vili kollane, ümmargune, väike,
viitavad kurgi kasutamisele. Praegusel hetkel on kurk konkurentsitult esimene salatiköögivili talvisel perioodil. Sordid Acilia f1 100% emasõitega pikaviljalise kurgi sort kasvatamiseks nii küttega kui ka kütteta kasvuhoonetes igal aastaajal. Taim on tugevakasvuline, mitte väga lühikeste sõlmevahedega. Lehestik on õhuline, jättes ruumi ka kõrvalharudele.Viljad on ühtlased, silindrilised, kergelt ribilised ja läikiva tumerohelise koorega kogu saagiperioodi jooksul. Vilja pikkus 33- 37 cm sõltuvalt sellest, kas kasvab peavarrel või kõrvalharul. Hea koristusjärgse säilivusega. Suhteliselt varajane ja väga kõrge saagipotentsiaaliga. Resistentne lad.k. Cladosporuin cucumerinum, Corynespora cassiicola, tolerantne Spaerotheca suhtes. 4 Activa f1 Professionaalsele kasvatajale mõeldud pikaviljalise kurgi sort kasvatamiseks esimesel poolaastal
Redises väga soodne kaaliumi/naatriumi suhe, mis korrastab oluliselt organismi veemajandust. Redisel on terav maitse, mille talle annavad eeterlike õlide hulka kuuluvad sinepiõlid. Rahvameditsiinis on redisest pressitud mahla kasutatud hingamisteede põletike, seedekulgla talitluse ergutamiseks, neeru- ja sapihaiguste korral. Tomat Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati viljad on ümmargused, lapikud või piklikud siledad või ribilised; peamiselt punased, harvemini ka kollased, roosad, violetsed või isegi valged. Tomat on väga valgusnõudlik. Olulised tomatite kahjustajad on seenhaigused tomati- pruunmädanik ja tomati-ruugehallitus, tomati-varrepõletik. Kahjuritest on levinuimad kasvuhoonekarilane ja öölased. Keskmiselt sisaldavad küpsed tomatid vett 94%, süsivesikuid 2,9%, valku 0,8%, rasva 0,4%, kiudaineid 0,8%, mineraalaineid 0,6%.Et tomat sisaldab ohtralt vett, annab ta vähe kaloreid:
Gnocchi – teokarbid Gnocchi integrali – täisteranisust teokarbid Gnocchetti sardi– sardiinia teokarbid Lasagne doppia riccia – sakilise servaga lasagneplaat 7 Lasagne verdi – spinatiga roheliseks värvitud lasagneplaat Lingue di passero – jämedamad spagettid Linguine, Bavettine – eelmise peenem variant Lumache rigate grandi – suured ribilised teokarbid Macaroni – jämedad torukujulised pastad Joonis 2. Fusilli pasta. 3. Juust Itaalia köögi tuntuim juust on Parmigiano Reggiano so ehtne parmesan. Seda nime võib kasutada vaid Parma, Modena, Reggio Emilian, Bologna ja Mantua maakonnas valmistatud juustude puhul. Parmesan on lehmapiimajuust, mida tehakse ainult ajavahemikul maist kuni novembrini lüpstud piimast. See tähendab piimast, mida annab ainult värsket rohtu söönud lehm
5. Mineraalained- tuhaelemendid 1% Kartuli botaaniline iseloomustus Kartuli ehitus: Kartul kuulub maavitsaliste sugukonda. Metsiku vormina on kartul mitmeaastane taim, kuid meil kultuurtaimena üheaastane taim. Botaaniline iseloomustus: 1. Juurestik: a) Seemnest maha pandud kartulil on sammasjuurestik; b) Mugulast arenenud taimel on narmasjuurestik; Umbes 50% juurestikust paikneb künnikihis. 2. Vars: Moodustub idandist. Varred on ribilised, koosnedes võnklevatest sõlmevahedest ja sõlmedest. Alumised sõlmevahed võivad olla seest õõnsad. Sordiomase tunnusena võivad sõlmekohad olla lillakaks pigmenteerunud. Osadele sortidele on omane tiivuline vars. Varre pikkust mõõdetakse õitsemisel. Sõltuvalt sordist ja kasvutingimustest võib varte pikkus olla 30...150 cm. Varred moodustavad puhma. Ühes puhmas võib olla 4...8 lehestunud vart, tavaliselt 4...5 vart. Varte arv puhmas oleneb sordist, seemnemugula
ruumid. Pandi kaasa surnuga sarnane kuju (Ka). Serdab- ruum kus kuju seisab, sinna ei saa minna, aga läbi ava saab kuju näha (creepy) Petikuks- hauaröövlite segadusse ajamiseks aga ka hingeuks, piir siinpoolsuse ja surnute maailma vahel. (Lyka hauakambrist Sakkaras. u.2450e.Kr, puit) Mõnel pool moodustavad surnutelinne. Kaunistatud rikkalike relieefide ja seinamaalingutega. Mitmevärvilisus hästi säilinud. Hauakambrite kopleksehitised- põhiliselt ilmselt vaarao perekonnaliikmetele jne. Ribilised fassaadid, tellisehitised Püramiidid Saqqara astmikpüramiid Vaarao Džoseri püramiid. 27Saj. Ekr. Ümbritsevad väiksemad püramiidid ja tseremooniate komplrks, müür, siseõued ja templid. Lõunahaud- pole teada, mis sinna maeti. Õuesid kaunistavad kobrade kujutised, mis moodustavad pika friisi. Imhotep- projekteerija- maailma esimene arhitekt. Sai pärast jumalakultuse ning leidub ka kaasaegses populaarkultuuris. 1992 maavärin, ka errosioon,
Annab kännu- ja ka juurevõsu. Sordid: 'Aureum'; 'Mohican'; 'Variegatum'; 'Versicolor'; 35. Harilik lodjapuu ja kanada lodjapuu Harilik lodjapuu (Viburnum opulus L.) Kodumaise 3...4 m kõrguse hallikaspruuni krobelise tüvekoorega põõsana kasvamas niiskemates kohtades alusmetsapõõsana, lisaks meile esineb kogu Euroopas ja Põhja-Aafrikas, tungides üle Väike-Aasia ja Kaukasuse ka Lääne-Siberisse. Tsoon III. Kultiveeritud sajandeid. Tunnused: Võrsed: paljad, siledad, vahel veidi ribilised, hallikad, vahel kaetud punaka kirmega. Lehed: laimunajad kuni ümarad, tavaliselt kolmehõlmased, 5...10 cm pikad ja 5...8 cm laiad, ebaühtlaselt jämehambulise servaga, pealt mattrohelised ja paljad, alt kollakasrohelised ja karvased; leheroots 1...2 cm pikk, karvane ja lehelaba lähedal 2...4 suure punaka näärmega, sügisvärvus punane. Õied: lamedates sarikpöörisjates õisikutes, kuni 10 cm läbimõõdus, valged, äärisõied suured
Harilik lodjapuu (Viburnum opulus L.) [ópulus] Kodumaise 3...4 m kõrguse hallikaspruuni krobelise tüvekoorega põõsana kasvamas niiskemates kohtades alusmetsapõõsana, lisaks meile esineb kogu Euroopas ja Põhja- Aafrikas, tungides üle Väike-Aasia ja Kaukasuse ka Lääne-Siberisse. 30 Võrsed: paljad, siledad, vahel veidi ribilised, hallikad, vahel kaetud punaka kirmega. Lehed: laimunajad kuni ümarad, tavaliselt kolmehõlmased, 5...10 cm pikad ja 5...8 cm laiad, ebaühtlaselt jämehambulise servaga, pealt mattrohelised ja paljad, alt kollakasrohelised ja karvased; leheroots 1...2 cm pikk, karvane ja lehelaba lähedal 2...4 suure punaka näärmega, sügisvärvus punane. Õied: lamedates sarikpöörisjates õisikutes, kuni 10 cm läbimõõdus, valged, äärisõied suured
annaabi.ee 
