Jaak Timberg Tartu, 2011 Rhabdoviirus Sugukond: Rhabdoviridae Perekond: Lyssaviridae Ümbrisega üheahelaline RNA viirus 7 serotüüpi, Euroopas sagedaseim 1. serotüüp Epidemioloogia Zonoos Urbaanse marutaudi korral on 90% nakkusallikaks koerad ja kassid. Metsamarutaudi korral rebased ja kährikkoerad (70%) Ülekanne: Haigete loomade süljega (hammustus, lakkumine) Kornea transplantatsioon, organtransplantatsioon, aerosoolide sissehingamine Marutõbi Eestis 2003 aastal tuvastati 814 marutaudi surnud looma
Ante mortem leiud Agressiivne vorm Rahutus Agressiivsus ning teiste loomade ründamine Seksuaalne erutus Möirgamine Paralüüs ning surm Ante mortem leiud Paralüütiline vorm Tagakeha koordineerimatus Liigne ilavool Saba ühele küljele hoitud Tenesm või päraku paralüüs Paralüüs Loom kukub ning jääb maha Surm saabub 48 tunni jooksul pärast lamamist Tekkepõhjused ning tekitaja Lyssavirus perekond, Rhabdoviridae sugukond RNA-viirus Nakatumine toimub haige looma sülje sattumisel haava (nt hammustus) Haiguse ülekandumise võimalus inimesele Haigelt loomalt – hammustushaava kaudu võib üle kanduda Toore lihaga – tapamaja töötajad võivad haigestuda nakatunud koega kontaktis olles Töödeldud lihaga – haigestunud looma liha tarbides haigus ei levi Esinemissagedus Hetkeseisuga on Eesti marutaudist vaba
G. Rubivirus RUB (Rubella virus) Selts: Nidovirales Ph. Coronaviridae IBV MHV (mouse hepatis virus) HcoV-SARS (SARS associated v) HcoV-229E (human coronavirus) Negatiivse RNA genoomiga viirused Selts: Mononegavirales Ph. Rhabdoviridae G. Vesiculovirus VSV (vesicular stomatitis virus) G. Lymavirus marutõve viirus Ph. Paramyxoviridae SubPh: Paramyxovirinae G. Respirovirus Sendai viirus hPIV-1, 3 (inimese paragripiv) G. Rubulavirus mumpsi viirus hPVI-2, 4 G. Morbillivirus leetrite (measles) virus
haavandid suuõõnes, nisadel, tupes (haavandid jäävad sileda servaga), salivatsioon. Pat.ana: Verevalumid suust kuni seedetrakti ulatuses, konjunktiviidil, skleeral; hüpereemiline, haavandid, ülemiste hingamisteede põletik. Dif.diagnoos: rinotrahheiit, suus- ja sõrataud, veiste katk, parainfluentsa, paratuberkuloos. Diagnoosimine: keeruline ATPV tõttu. Vereproov, ninast nõreproov, roojaproov. Piimaproove ja noorloomadel uurida nahka. Rhabdoviridae – ümbrisega Rhabdoviridae -> Perekond – Lyssavirus -> Tüüpliik - Raabiese viirus (RABV) -> Marutaud Vanim kirjeldatud viirushaigus. Levinud üle maailma enzootiatena väljaarvatud Austraalias ja Antarktikas ning Inglismaal, Iirimaal ja Jaapanis. Eestist pole enam leitud, kuid loomi vaktsineeritakse ikka (just sügisel – kutsikad piisavalt suured), kuna naaberriikides on. Levik: Nakkuse looduslikud reservuaarid: kährikud, rebased, hundid, koerad, kassid, paljud nahkhiirte liigid (vampiirnahkhiired)
Haigus võib olla tugevatel koertel asümptomaatiline (veidi uimane, isutu, 1-2 päeva), kuid on levitajad. Jaotub – lühiajaline „minutiviirus“ kõhulahtisus ja raskekujuline haigus (kutsikatel) Levib otsesel kontaktil (ninad vastamisi), fekaaloraalselt. Koer eritab paar päeva enne kliinilisi tunnuseid roojaga viirust ja pärast tervenemist 3 nädalat. 7. Marutaud – marutõbi – raabies Haigustekitaja on marutõve viirus (sugukond Rhabdoviridae, perekond Lyssavirus). Kuulikujuline. Eristatakse metsamarutaud ja asulamarutaud. Tänava – looduslik marutaud – esinevad Negri kehakesed. Pikk inkubatsiooniperiood (20-60 päeva). Fix – Pasteur nakatas küülikuid ajju, pärast tekkisid marutaudi nähud. Nakatas loomi nii kaua kuni enam loomad ei haigestunud nö fikseerus. Ei teki Negri kehakesed, lühike inkubatsiooniperiood. Kui viirus satub haava, esmalt paljuneb viirus lihaskoes, seejärel läheb närvilõpmetesse ja mööda
Negatiivse RNA genoomiga viirused kannavad virionis alati kaasas RNA transkriptsiooni ensüüme. Nende viiruste genoomne RNA on alati pakitud ribonukleokapsiidi ja ei ole kunagi palja RNA kujul. Negatiivse polaarsusega RNA viiruste transkriptsiooni produktid- mRNA- d on paljad RNA-d , replikatsiooniproduktid pakitakse nukleokapsiidi juba sünteesi käigus. Selts Mononegavirales Jaguneb nelja sugukonda: Rhabdoviridae Paramyxoviridae Filoviridae Bornaviridae (ainukesed mis replitseeruvad tuumas) Rhabdoviiruste virionid on “kuuli” kujulised ja koosnevad kahest peamisest struktuurist: Nukleokapsiidi: Spiraalne RNP (ribonukleoproteiin) moodustab virionis “superheeliksi” ja koosneb genoomsest RNA-st ja temaga seondunud polümeraas-kompleksist. Viimase moodustavad RNAd ümbritsev nukleokapsiidivalk (N-valk), L-valk (RdRp) ja P-valk (fosfoproteiin)
· Sõlmja vormi korral haiguse üldtunnused puuduvad. · Tekivad granulomatoossed moodustised kõrvadel, peanahal ja silmalaugudel. 3.-5. haiguspäeval hakkavad loomad paranema. Kuulitaoline Lipiidse ümbrisega Üheahelaline RNA MARUTAUD Marutaudiviirus sisaldab S- ja V- Põhjustaja: Rhabdoviridae antigeeni: Lyssavirus Marutaud S- antigeen on ühine kõigile lüssaviirustele ja põhjustab · Marutaud (hüdrofoobia) on vanimkomplementisiduvate ja Raabies on kirjeldatud viirushaigus. levinud enzootiatena kogu maalimas väljaarvatud Austraalias ja Antarktikas ning Inglismaal, Iirimaal ja Jaapanis
annaabi.ee 
