peaminister on Ivars Godmanis. Iseseisvus kuulutati Venemaast 18.11.1918, tunnustati 19.08.1920. Rahaühik on latt (LVL). Daugavpils on linn Lätis Daugava ääres. Ta on Latgale ajalooline keskus. Linnaõigused sai Daugavpils aastal 1582. 1893 1917 oli linna ametlik nimi Dvinsk. Daugavpils on Daugavpilsi rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus keskalluvusega linn. Linna elanikest olid 2007. aastal 53,3% venelasi, 17,8% lätlased ja 14,75 poolakad. Rezekne on linn Lätis Latgales. Rezekne on Rezekne rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus keskalluvusega linn. Elanikke 37 200. Umbes pooled linna elanikest on venelased. Liepaja on linn (aastast 1625) Läti edelaosas Kurzemes. Liepaja on sõjasadam ning Liepaja rajooni keskus ja omaette 1.järgu haldusüksus keskalluvusega linn. Elanikke 83 700. Jelgava on Kuramaaa hertsogiriigi pealinn. Ta on Zemgale ajalooline keskus ja Jelgava rajooni keskus. Lisaks on linn 1
Sealse pinnavormi moodustavad madalikud, kus kasvavad suured metsad. · Elanikkond jaotub etniliselt järgmiselt: 59 % on lätlased ja 29 % venelased; enam kui kolmandik elanikkonnast elab pealinnas Riias. Linnadest · Suurim linn on pealinn Riia, kus elab 722 485 inimest, neist lätlasi 42,3%. Teised suuremad linnad on: · Daugavpils (elanike arv 108 091) · Liepaja (85 477) · Jelgava (66 051) · Jurmala (55 408) · Ventspils (43 544) · Rezekne (36345) · Kokku on Lätis 77 linna, 26 rajooni, 432 valda (2007). Poliitiline süsteem · Läti parlamendis Saeimas on 100 liiget, kes valitakse neljaks aastaks. Parlamendi esimees on Gundars Daudze. Läti peaminister on Ivars Godmanis Maavarade hinnatud varud · dolomiit492,8 miljonit m3 · tellisesavi133,7liivakruusa segu710 · liiv794,9 · turvas496,3 · lubjakivi tsemendi tootmiseks402,5 · metsad (2006)3,3 miljonit ha (millest ligi 46% kuulub
ARUKÜLA D2ar PIRGU O3prg NARVA D2nr Ülem VORMSI O3vr 391 PÄRNU D2pr NABALA O3nb Rezekne/Kemeri Alam D1 RAKVERE O3rk 417 Tilze 1 OANDU O3on LUBJAKIVI
· Lielupe 119 km,kahest jõest kokku=Musa ja Memele JÄRVED Rohkem kui 2000 · Lubans 80,7 km2 · Raznas 57,6 km2 · Dridzis kõige sügavam, 65,1 m SAAR Tobago · 1639 -1693 Kuramaa koloonia · Lõuna-Ameerikas LINNAD 77 linna 9 vabariigi linna: · Riga · Daugavpils · Liepaja · Rezekne · Venstpils · Jekabpils · Jelgava · Valmiera · Jurmala Vanimad linnad Riga (1225), Valmiera ja Cesis (1323) Noorim linn Skrunda (1996) 109 maakonda RIIGILIPP · Punane-valge-punane · Karmiinpunane · Prop 2:1:2 · 1921 · Alguses korporatsioonilipp (Lettonia) RIIGIVAPP · Päike uus ajastu
karstunud ja lõhelises dolomiidis ning lubjakivis. Vesi liigub vettandvate kivimite lõhedes · KeskDevoni veekihid levivad LõunaEestis eeskätt Gauja, Burtnieki ja Aruküla lademe liivakivis ja aleuroliidis (milledes esineb savi vahekihte ja lääsi). Vesi liigub vettandvate kivimite poorides ja ka lõhedes · KeskAlamDevoni veekihid levivad samuti LõunaEestis Pärnu ja Rezekne ning Til1e lademe peeneteralises nõrgalt tsementeerunud liivakivis ja aleuroliidis, milles esineb savikaid ja dolomiitse tsemendiga liivakivi vahekihte 5 · SiluriOrdoviitsiumi veekihid on oluliseks veevarustuse allikaks pea kogu Eestis.Põhjavesi levib Siluri ja Ordoviitsiumi ladestu lubjakivis ja dolomiidis, milles esinevad savikama koostisega vahekihid
tarbiv tööstus) ja importsisendite hindade tõus on jooksevkontodefitsiiti oluliselt suurendanud. Jooksevkontodefitsiit, mis pärast 2001.a. jõudis juba tasemele 7-9% on viimasel kahel aastal tunduvalt suurenenud. Tööpuudus 2005.a alguseks oli tööpuuduse tase Lätis 10,4% töövõimelisest elanikkonnast (ca 118,6 tuhat inimest). Võrreldes 2004.a. alguse on olukord 0,2% võrra paranenud, kuid võrreldes töötuse näitajatega 2001-2002 on olukord halvenenud. Suurim tööpuudus on Rezekne (26%), Balvi (21%) ja Ludza (20%) rajoonis. Väikseim on tööpuudus Riias (3,7%), Salduse (5,5%) ja Jelgava rajoonis (6%). Elanikkonna sissetulekud 2004.a. moodustas Läti keskmine brutopalk ühes kuus 211 LVL (ca 5000 EEK) ja netopalk 150 LVL (ca 3500 EEK). Pea kolmandik Läti töövõimelisest elanikkonnast sai 2004 ühes kuus netopalgana vähem kui 100 LVL. Viiendik töötajaist said netopalgana ühes kuus 100- 150 LVL. Kümnendiku töötajate netopalk jäi 200-300 LVL vahele
ÜlemDevoni veekihid levivad Eesti äärmises kaguosas Dubniki ja Plavinase lademe karstunud ja lõhelises dolomiidis ning lubjakivis. a) ülem-Devoni (D3) põhjaveekogumi seirejaamad KeskDevoni veekihid levivad LõunaEestis eeskätt Gauja, Burtnieki ja Aruküla lademe liivakivis ja aleuroliidis (milledes esineb savi vahekihte ja lääsi). a) kesk-Devoni (D2) põhjaveekogumi seirejaamad KeskAlamDevoni veekihid levivad samuti LõunaEestis Pärnu ja Rezekne ning Tille lademe peeneteralises nõrgalt tsementeerunud liivakivis ja aleuroliidis, milles esineb savikaid ja dolomiitse tsemendiga liivakivi vahekihte. a) kesk-alam-Devoni (D2-1) põhjaveekogumi seirejaamad SiluriOrdoviitsiumi veekihid on oluliseks veevarustuse allikaks pea kogu Eestis. Põhjavesi levib Siluri ja Ordoviitsiumi ladestu lubjakivis ja dolomiidis, milles esinevad savikama koostisega vahekihid. a) SiluriOrdoviitsiumi (S-O) Läänesaarte põhjaveekogumi seirejaamad
kõrgustik. (31 lk 13) 28 Läti suurim jõgi on Daugava, millele järgnevad pikkuselt Gauja, Venta ja Lielupe. Järvi on Lätis üle 3000, millest suurimad on Lubana ja Razna. Kõige järverikkam paik on Latgale kõrgustik. (7 lk 215, 216) Lätis on suurimateks linnadeks Riia, Daugavpils, Liepaja, Jelgava, Jurmala, Ventspils, Rezekne, Jekabpils, Ogre, Valmiera, Cesis ja Tukums. (31 lk 13) Maavarasid on Lätis vähe. Leidub turvast, savi, liiva, devoni klaasiliiva, dodlomiiti, lubjakivi, kipsi. Mineraalveeallikateks on Kemeris, Baldones, Dzintaris, Siguldas, Valmieras ja Kandavas. (31 lk 13) Läti asub merelise ja mandrilise kliima siirdealal. Keskmine temperatuur on jaanuaris rannikul 2 kuni 3 ºC, idaosas 6 kuni 7 ºC, juulis vastavalt 16 ja 18 ºC.
Esialgu oli vastuseis haldusreformile tugev. Tegelike linnade arv on 77, enamik väikelinnad, mis kuuluvad nende eelmainitud omavalitsuste koosseisu. Suuremad linnad 1) Riga u 700 000 elanikku (vähenenud) 2) Daugapils- Dunaberg -Dvinsk- üle 100 000 elaniku 3) Liepaja-Libou-2012 82 000 elanikku. 4) Jelgava(Kuramaa halduskeskus)- Mitau- Miitavi 64 000 elanikku. 5) Jürmala(2012) 56 000 elanikku 6) Ventspils(põhja pool Kurmaa rannikul)- jõukus vene transiidile 7) Rezekne(Latgale keskus) 8) Valmiera(Wolmari) Liivimaale 9) Jekabpils üle 26 000 10) Ogne(pisut suurem kui Jekabipilsis) üle 26 000. Riiklik sümboolika *lipp *vapp *läti hümn (Jumal hoia Lätit, autor Baumanis, kõlas esmakordselt Läti I laulupeaol. Pärast läti iseseisvumist linavästrik-lind harilik härjasilm-lill Moodustab ühe osa Ida-Euroopa lauskmaast+ Eesti+Leedu. Maa on madal. Koosnevad madalikust: ranniku-madalik pikki mererannikust
annaabi.ee 
